Koolide õppekavva tuleks lülitada eetika ja psühholoogia

11. juuni 2014 Õie Praggi „Taevaskoja sõnumi” projektijuht - 2 kommentaari

Meil on hea meel, et 18. korda toimunud laste ja noorte loomevõistlusele „Taevaskoja sõnum”, mis seekord oli pühendatud koolikiusamise temaatikale,  laekus ka tänavu häid kirjatöid ning joonistusi. Õpilaste tööd andsid vastuse ka kõige tähtsamale küsimusele: Agressiivsuse juured on – rumaluses! Kui sellele lisandub rahutu või häiritud meel, ükskõiksus teiste elusolendite ning ümbritseva suhtes ongi kiusaja valmis.

„Koolikius on kõige vastikum ja rängem kiusamise vorm ja sellele peab saama pidurid peale panna”, kirjutab 19-aastane Heleri Käärik Tõrva gümnaasiumist. Ja leiab, et „ … peab lihtsalt tegelema kiusaja enda probleemidega kõigepealt ja leidma temas endas see sisemine rahu.” Siin ongi võti probleemi ennetamiseks.

Koolikiusamine on juba kaua aega olnud väga aktuaalne teema, millele pööratakse järjest rohkem tähelepanu. Tegutsevad paljud programmid ja liikumised, on loodud mudeleid ja töövõtteid, kaitstud bakalaureusekraade, ametisse pandud veebikonstaabel, kuid probleem aina süveneb ja vägivald muutub jõhkramaks. Miks? Meie arvates seetõttu, et ikka tegeldakse tagajärgede likvideerimise, mitte probleemi ennetamisega.

Kuidas ennetada? Kui ehk küsiks lapse enda käest, kiusaja käest ja kiusatava käest? Et, miks kiusatakse, kes on kiusajad, kes kiusatavad? Ja kus on agressiivsuse juured? Ja kuidas need välja juurida? Tegimegi seda „Taevaskoja sõnumi” tänavuse konkursi raames.

Teemat analüüsis kõige põhjalikumalt Tõrva gümnaasiumi õpetaja Katrin Priilaht koos 12. klassi õpilastega. Lugedes esitatud töid torkab silma, et õpilased kinnitavad nagu ühest suust, et agressiivsus saab alguse kodust ning süveneb jõudsalt lasteaias ja koolis, kui seal on selleks soodne pinnas. Selle vohamist soodustavad ka arvutimängud ja filmid jm. Kust leiab laps üldse tänapäeval koha, kus ei kakelda, kus ei ole ähvardamist, alandamist, julmust? Nii hakataksegi seda kõike normaalseks pidama.

Koolikiusamine ei ole alati nii põletav probleem olnud. Meie vanavanemad elasid loodusega kooskõlas, austasid ja hoidsid üksteist ja ümbritsevat. Alles see oli, kui poisike Jakob Hurt sai isa Jaanilt kõvad vitsad selle eest, et oli noppinud peotäie põllulilli. Niisama, ilma vajaduseta. Ka ei lubanud isa Jaan lüüa hobust ega muud looma. Meile võib see tunduda liigse rangusena, kuid seda, mis on hea ja mis halb, on tarvis õpetada ka tänapäeval. See teadmine ei tule iseenesest.

Ootuspärane on, et normaalse käitumise põhireeglid pannakse paika kodus. Kuid koduses kasvatuses võib esineda vajakajäämisi. Ja seetõttu muutub aina suuremaks kooli osatähtsus kasvatustöös.

Siit jõuamegi probleemi ennetamise kõige tähtsama osa – õpetamise ja õppimise – juurde. Koolikiusamise ennetamiseks on kõige olulisem teadmiste andmine selle kohta, kuidas hoida pühadust, headust ja ilu inimsuhetes ja suhetes ümbritseva keskkonnaga; anda teadmisi keha, vaimu ja hinge ühtsusest ja autonoomsusest; esivanemate vaimse pärandi ja ajaloo tundmaõppimise kaudu aidata kaasa õigete väärtushinnangute kujunemisele.

See ei saa toimuda projektipõhiselt. Abi ei ole loota ka kooli psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi vestlustest ega rollimängude korraldamisest. Samuti ei tähenda see eriklasside või -koolide asutamist. Neid teadmisi vajab iga laps. Seega tuleb koolikiusamise ennetamist käsitleda üleriigilise probleemina, sest see saab alguse lünkadest hariduspoliitikas ja nõuab panustamist haridusuuendusse.

Teeme ettepaneku kaaluda võimalust eetika- ja psühholoogia-aluste õppekavva lülitamiseks eraldi õppeainena alates kõige nooremast vanuseastmest (lastead ja põhikool) kuni vanemate kooliastmeteni (keskkool, gümnaasium), et anda algteadmisi kõlblusõpetusest ja -normidest ning inimese hingeelust. Moraalse elu põhimõtete järjepidev teadvustamine ja süstemaatiline eetika arendamine hariduses, see on ainus, mis aitab koolikiusamise vastu.

Loomevõistluse „Taevaskoja sõnumid“ tänavused laureaadid:

Kevadpäikesed

Kevadpäikesed

Peaauhind: „Koolikius – agressiivsuse juured” (Tõrva gümnaasiumi 12. klassi õpilased, juhendaja õpetaja Katrin Priilaht).

II koht: „Pildid ja jutud Räpina ühisgümnaasiumi 6.a klassi õpilaste fotoalbumist” (juhendaja õpetaja Maie Oper).

I koht esseede kategoorias: „Oh kevade, oh õie-aeg” (Anna Haava)” (Mari-Liis Korkus, Jõhvi gümnaasiumi 11. klassi õpilane).

II koht esseede kategoorias: „Hetk, mis on mind sügavalt puudutanud” („Ma istun pargipingil”, Eliise Oss, Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi 9.b klass).

Joonistuste kategooria parimad: Põlva keskkooli 8. klassi õpilaste tööd teemal „Oh kevade, oh õie-aeg” (Anna Haava): „Pojeng” (Reena Oberg), „Kevadpäikesed” (Elis Õunapuu), „Libahunt” (Elis Saarnits) ja „Ilu vaataja silmades” (Elisabeth Kottiss, juhendaja õpetaja Tiia Viilu).

Tunnustusauhind: kollaaž „Pildid ja jutustused minu perekonna albumis” (Vanessa Järv, Põlva ühisgümnaasiumi 9.a klass).

Auhinnad saadetakse postiga. Suur aitäh kõigile kirjutajatele ja joonistajatele! Ilusat suve!


2 kommentaari teemale “Koolide õppekavva tuleks lülitada eetika ja psühholoogia”

  1. Martin Saar ütleb:

    Kõiki haigusi ei saa ravida imelihtsa lahendusega: teeme vastava õppeaine ja muudame selle kohustuslikuks.
    Eelviidatud teemad leiavad käsitlemist inimeseõpetuse kursustes. Nendega tegelevad süsteemselt ka klassijuhatajad.
    Meie õpilastele pole ülikillustunud ja täistuubid õppekava kontekstis tarvis järjekordset uut õppeainet! Eriti, kui see dubleerib juba olemasolevat.
    Ja mainimata ei saa jätta ka seda, et väga palju eelviidatust peaks eelkõige laps kaasa saama kodust… Kooli ei saa muuta ainuvastutavaks kogu kasvatusprotsessi eest.

  2. Õie Praggi ütleb:

    Meie poolt pakutud lahendus ei kuulu imelihtsate hulka.See eeldab just selle ülikillustunud ja täistuubitud õppekava põhjalikku korrastamist Ka ei tähenda see uue õppeaine tegemist, pigem unustatud vana, hea taasavastamist ja -rakendamist uuel tasemel.
    Et seni rakendatud abinõud pole andnud tulemusi,pigem vastupidi – koolikiusamine on läinud aasta-aastalt rängemaks, seda on lugeda õpilaste endi kirjatöödest.Ka pakkusid õpilased ise välja ülaltoodud lahendusvariandi. Kas kutsutud ja seatud seda ka aktsepteerivad, see on iseküsimus. Tahaks loota!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!