Kosmoseteadus massidesse, TTÜ satelliit kosmosesse
24. aprillil avati TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory kosmosekeskus, kuhu on koondatud tehnikaülikooli kosmosevaldkonna tehnoloogiad. Töötatakse välja nanosatelliitide programmi.
TTÜ kosmosekeskuse kontseptsioon ja missioon
Mektory kosmosevaldkonna juhi Mart Vihmandi sõnul ei ole Tallinnas ja üldse Harjumaa piirkonnas kosmosekompetentsus väga koondunud, TTÜ-s aga on see kompetentsus täiesti olemas – sest kus siis veel. Eesmärk on rakendada kosmosevaldkonna tehnoloogiatega ühilduv potentsiaal konkreetses suunas praktilistesse töödesse/tegudesse. Kogudes kokku kogu selle teadmise − mis teaduskonnad ja instituudid mis tehnoloogiatega haakuvad −, saab vaadata, mida sellega peale hakata. Tehnoloogia arendamine on üks pool, rakendused ja teenused on samuti ülimalt olulised: ülessaadetud tehnika saadab väärtuslikku infot alla, küsimus on selles, kuidas seda maa peal kasutada. Kindlasti hakatakse koostööd tegema ka partneritega nii Eestist kui ka välismaalt.
Teine suund on kosmosevaldkonna ainete integreerimine õppekavadesse. TTÜ-s juba peetakse loenguid astrofüüsika ja kosmosetehnoloogia alustest, aga neid võiks rohkem olla, järk-järgult igal õppeaastal ikka enam. Need tudengid, kes soovivad, peaksid saama lisaks tehnilisele baasharidusele kosmosevaldkonna kallaku või n-ö praktilise tunde juurde, et leida hiljem lihtsamini tööd kõrgtehnoloogia alal. On välja öeldud, et TTÜ valmistab ette oma satelliidiprogrammi. Suure tõenäosusega saab missiooniks kaugseire.
Nii et kui esimesed kosmosemagistrid või -doktorid välja tulevad, on TTÜ satelliit üleval?
Mart Vihmand: Me arvame küll. Esimese satelliidiga läheb ikka paar aastat ära. Kui hakkame teda sügisel projekteerima (rusikareegel on, et projekteerimise peale läheb 80% ajast, ehitamine võtab 20%). Seejärel tuleb teda veel testida. Aga eesmärk ei ole kähku teha, eesmärk on, et õppurid saaksid käe külge panna. Kosmoses on riskifaktorid suured, kõigele lisaks on seal kolme tüüpi radiatsiooni: päikesetuul (keskmiselt laetud osakesed), neutriinod (ilma laenguta osakesed, aga satelliit on nende mõjuväljas, ja kuigi satelliidi kogulaeng võib olla null, võib potentsiaalide vahe eri külgede vahel olla tuhandeid volte) ja kolmas kõige valusam galaktiline radiatsioon (osakeste laeng gigaelektronvoltides). Selle vastu kaitset ei ole, tuleb lihtsalt teatud süsteemid dubleerida.
Vaja teada, mida tahta
MV: Gümnaasiumide koha pealt on vaja teha nii palju ettevalmistust, et noored teaksid, mida nad tahavad, kui hakkavad ülikooli valima. See peaks selgeks saama juba enne 12. klassi. Käis meil ekskursioonil üks noorte robotiehitajate grupp, väga terased poisid, kümne- kuni neljateistaastased, eri koolidest. Oli isegi mõneti üllatuseks, kui täpselt nad oskasid küsida, näiteks valguse kiirusest kiiremini lendamise tehnoloogiate kohta.
Lagedi kooli 6.–8. klass külastamas Mektory kosmosekeskust.
Võin omalt poolt kinnitada, et inseneri baasharidusega leiab kosmose ja lennunduse vallas väga lihtsalt tööd. Mitte ainult Eestis ja mitte ainult kosmoses, vaid ka maa peal ja maa all; vee peal ja vee all. Mul õnnestus aasta õppida kosmosevaldkonda Prantsusmaal, kosmoseülikoolis International Space University. Meil oli väga valdkondadevaheline kursus, üldteemaks kosmos. 60% kursusekaaslastest olid insenerid (elektroonika, mehaanika, lennukiehitus), aga oli ka meditsiinitaustaga inimesi, juriste ja majandusinimesi, nagu ma ise.
Praktilisi käeharjutusi
Mektory kosmosekeskuses tehakse õpilastele praktilisi käeharjutusi satelliidipiltide allatõmbamisel. Mõned Ameerika NOAA satelliidid saadavad üle lennates kogu aeg reakaupa pilti alla. Vastuvõtmise tehnoloogia on päris lihtne, nii et ka kooli füüsikaklassid võiksid endale sellise asja üles panna. Samas on näha ja käega katsuda ka päris raudmeteoriit, 84 kilo kaaluv Sihhote-Alin, 1947. Sekstandiga tehakse taevakeha nurgamõõtmisi ja positsioneerimist (sekstant on selline eelmiste sajandite täpse navigeerimise riistapuu). Soetatakse uus päris korralik teleskoop, millega saab päevasel ajal vaadata päikest, päikeseplekke jm protsesse, öisel ajal kuud ja tähti. Kindel plaan on hakata alates augustist korraldama üritusi, mis suunatud eelkõige koolilastele, 10–14- ja 14–18-aastastele. Kokku on TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskust Mektory viimase kuue kuu jooksul külastanud ca 240 eri vanuses laste- ja noorterühma koos õpetajatega. 4500 ruutmeetrit laboripinda, tõeliselt huvitavad ekskursioonid, vaja vaid aeg kokku leppida.