Lillepeenar ja kiri onu Endlile

20. juuni 2014 Tiina Vapper - 1 Kommentaar

Minu tuttav lapsevanem rääkis, et selle aasta kuuendate klasside emakeele tasemetöös läksid tema poja klassis paljud õpilased alt pealtnäha lihtsa ülesandega. Nimelt tuli saata onu Endlile kiri ning selleks kirjutada aadress õigesti ja sobivasse kohta ümbrikul. Tänapäeva lapsed teadupärast ümbrikus kirju ei saada ja selles koolis ei olnud teemat läbi võetud. Õpetaja tunnistas hiljem, et ei osanud niisugust ülesannet ennustada ja keskendus rohkem keele põhireeglite õpetamisele ja kordamisele.

Samamoodi üllatas paljusid pedagooge tänavu esmakordselt uue õppekava järgi toimunud põhikooli matemaatikaeksam. Elav arutelu käib sel teemal isegi netifoorumites. Asi on läinud selleni, et kõige rohkem tähelepanu pälvinud lillepeenra ülesannet on püüdnud lahendada ka paljud, kellel kooliajast juba hulk aega möödas. Kusjuures üsna õnnestunult. See, kas suure hulga õpilaste läbipõrumise põhjus oli liiga loovad eksamiülesanded, õpetajate tegematajätmine, õpilaste rumalus ja laiskus või kõik need tegurid kokku, peaks selguma sügisel pärast eksami analüüsi. Praktikud on eksamitööle juba hinnangu andnud. Postimehest sai lugeda Allar Veelmaa põhjalikku eksamiülesannete analüüsi ning Agu Ojasoo ja teiste õpetajate kommentaare; tänases Õpetajate Lehes avaldab arvamust keemiaõpetaja Martin Saar.

Õpetaja Liilia Sepp eksamist eriti rääkida ei soovi. Maidla koolis, kus ta matemaatikat õpetab, olid eksamitulemused Eesti keskmised. „Kurb, et kõik ei läinud nii, nagu mina tahtsin. Eks eksaminärv ja muu mängisid oma osa. Ma ei tahaks seda teemat lahata, minu jaoks on see natuke valus. Et üle Eesti olid tulemused sellised, on veel kurvem. Mina õpetajana olen oma tööd südamega teinud.”

Ehkki õpetaja jõudis tänavustele lõpetajatele matemaatikat õpetada vaid ühe õppeaasta, ei arva ta, et tema eelkäija jättis midagi tegemata, vaid usub, et kolleegki andis endast parima. Ka ei olnud eksam tema arvates nii keeruline, nagu paljud kurdavad, ning rõhutab, et matemaatikatund ei pea õpetama õpilasi tüüpülesandeid lahendama, vaid loovalt ja loogiliselt mõtlema. Veel arvab Liilia Sepp, et ükskord pidigi eksam nii minema, et jõuaks kohale teadmine – matemaatika on väga oluline aine.”

Miks matemaatika on laste jaoks raske, selle peale on ta korduvalt mõelnud. „Matemaatikast arusaamiseks ei piisa, kui lahendad ülesandeid üksnes õpetaja juhendamisel tunnis. Peab olema tahtmist pusida ka iseseisvalt, sellest hoolimata, et pidev taustamüra meie ümber süvenemist ei soodusta. Mina soovitan õpilastel tööle hakata. Mitte miski elus ei tule niisama.”

Salme põhikooli lõpetas tänavu 18 õpilast, kaksteist tava-, kuus õpiraskustega klassis. Kooli direktor Marika Pütsep, kes on ühtlasi 9. klassi matemaatikaõpetaja, on tavaklassi eksamitulemustega rahul: kolm kolme, ülejäänud neljad-viied. Õpiraskustega õpilaste klassis kukkus kuuest õpilasest kolm läbi, nad lõpetasidki kooli ühe kahega. Eelmisel aastal oli lõpetanute arv sama, kuid läbi ei kukkunud keegi.

Marika Pütsep on uue eksami suhtes kriitiline. Teda häirib, et kuigi kõigile asjaosalistele on teada, et uue õppekava käivitamine ei läinud libedalt, sellega ei arvestatud. „Õpikud ei jõudnud ühelgi aastal kooli õigeks ajaks, ükskord tulid need lausa pooleaastase hilinemisega. Praegu on õpetajatel õigus – niisuguseid ülesandeid, nagu eksamil lahendada tuli, üheski õpikus ega töövihikus ei ole. Jah, pädevused on Innove lehel kenasti kirjas, aga oleks ju võinud koostada vähemalt harjutusülesanded. Ei ole mõistlik eeldada, et õpetaja, kes iga päev annab kuus-seitse tundi päevas, need ise välja mõtleks.” Eksamitöös esinevatele ebatäpsustele lisaks oli kogenud õpetaja arvates eksamiülesannetes ka liiga spetsiifilisi nüansse. „Kohati tundus, et nimme leidmaks üles kohad, kus õpetaja on jätnud midagi õpetamata.”

Õpiraskustega klassi õpilaste suhtes tegi Marika Pütsep eelmisel aastal haridusministeeriumile ettepaneku lubada neil matemaatikaeksamit teha koolieksamina, mille õpetaja ise koostab, kuid sai sealt ümmarguse vastuse. „Õpiraskustega klassi ei ole lapsed tulnud niisama, vaid õppenõustamiskomisjoni otsusega. Nad õpivadki õpetaja koostatud programmi alusel kõige põhilisemaid asju. Harjumuspäraste ülesannetega koolieksami oleks lapsed ära teinud,” on Marika Pütsep veendunud. „Seda enam, et järeleksami teeb iga kool ju lõpuks ikkagi sellise, et kõik selle ära teeksid. Selline suhtumine on silmakirjalik ja ma näen siin vastuolu.”

Aga seda, et teooria ja praktika omavahel ei klapi, tuleb päris tihti ette.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Lillepeenar ja kiri onu Endlile”

  1. […] Kas see on lihtne? Ei, loomulikult ei ole, kuid tsiteerides matemaatika õpetajat Liilia Seppa “miski ei tule elus niisama”, soovitan ka mina tuima hindamise asemel lapsi lõpuks õpetama hakata. Kui õppeedukus […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!