Millest kirjutab 6. juuni Õpetajate Leht?

Digipööre peaks valla päästma digiõppimise

Kaheksa kooli teevad ettevalmistusi digipöörde elluviimiseks – personaalsete nutiseadmete igapäevaseks rakendamiseks õppetöös. TLÜ informaatika instituudi ja Samsungi algatatud programmi edukaim „pööraja” saab detsembris auhinnaks 10 000 euro väärtuses digiseadmeid.

Kui range peab olema kooli juhtkond?

Olen õnnelik, et saan olla õpetaja koolis, kus tutipäeval võib ikka veepüstolitest pisut vett voolata, kirjutab õpetaja Tuuli Hiiesalu.

Vaja on koolide ja ettevõtete koostööpakti

22. mail toimus Tallinnas kaubandus-tööstuskoja saalis ettevõtete koostöövõrgustiku „Unistused ellu!” kevadseminar pealkirjaga „Kuidas muuta loodus- ja reaalainete õppimist elulähedasemaks?”. „Nende õppeainete teatavale elukaugusele viitab fakt, et meie õpilased on suhteliselt nõrgad probleemilahendajad ja ülikoolides on reaalaineid õppivate tudengite väljalangus oluliselt suurem kui teistel erialadel,” märkis sissejuhatuseks Terje Tuisk Eesti teadusagentuurist. Seminarilt jäi kõlama, et noorte huvi loodus- ja reaalainete õppimise vastu suurendaks kooli tihe koostöö partnerettevõtetega. Koostöös tekiks paljudel noortel huvi tänapäeva kõrgtehnoloogilise tootmise vastu ja see innustaks neid põhjalikumalt loodus- ja reaalaineid õppima. Ainult et kuidas kooli ja ettevõtte koostööd korraldada?

Individuaalne õppekava elukohajärgses koolis – võimalus või takistus?

Paljud õpetajad ei soovi individuaalseid õppekavasid rakendada, sest see oleks tasuta lisatöö. Uurimus „Individuaalne õppekava õpilase arengu toetajana” viidi läbi selgitamaks individuaalsete õppekavade koostamise ja rakendamise takistusi ning võimalikke lahendusi. Andmete kogumiseks viidi läbi intervjuud Tallinna, Harjumaa, Pärnu ja Saaremaa õppenõustamiskeskuste eripedagoogide-nõustajatega ning Viimsi kooli HEV-koordinaatoritega.

Muutus algab inimesest

Uute õppekavade tegemisega seotud mõisted „kompetentsus”, „väljund”, „lävend” on paljude arvates butafooria, kirjutab Luua metsanduskooli kutseõpetaja Veiko Belials.

Kosmoseteadus massidesse, TTÜ satelliit kosmosesse

24. aprillil avati TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory kosmosekeskus, kuhu on koondatud tehnikaülikooli kosmosevaldkonna tehnoloogiad. Töötatakse välja nanosatelliitide programmi.

Tartu observatoorium: reaalteadused üldhariduskooli

Kui astronoomiat, kaugseiret ja kosmosetehnoloogiat arendav Tartu observatoorium 2012. aastaks renoveeriti, leiti uuenenud infrastruktuuris koht ka külastuskeskuse jaoks – eesmärgiga tekitada huvi ja tõsta teadlikkust nii teadlaste tööst, keskkonnauuringute vajalikkusest kui ka reaalteaduste rakendamise võimalustest.

Hea lasteaed toetab loovust

Loovuse arendamine on õppimisvõime eeldus nii koolis kui ka vanemas eas, kinnitavad uurimused. Ometi ei pöörata loovuse arendamisele lasteaias piisavalt tähelepanu, kirjutab Tartu luterliku Peetri kooli direktori asetäitja Külvi Teder.

Koolis teisel pool Alpe

Itaalia peaminister, endine Firenze linnapea Matteo Renzi alustas esimest töönädalat peaministrina koole külastades ja on lubanud kulutada 3,5 miljardit eurot koolimajade turvalisuse suurendamisele ja restaureerimistöödele, samuti lubanud tõsta õpetajate palka. Itaalia koolisüsteemist kirjutab Bologna ja Milano eesti kooli emakeeleõpetaja Katrin Veiksaar.

Tee määrab inimese, kuniks jagub vett

Mari Klein vaatab sisse kahte hiljuti eesti keelde tõlgitud soome ilukirjandusteosesse: Emmi Itäranta „Vesi mäletab” ja Joel Haahtela „Täheselge, lumivalge” ning leiab neis ühisosa inimliku üksinduse näol, mida leevendab endast kirjasõna jätmine järeltulevatele põlvedele.

Karl Muru kasulikud kiiked kirjandusse

Kirjastus Ilmamaa on kokku pannud kogumiku kirjandusteadlase ja -kriitiku Karl Muru kümmekonnast kirjutisest, mis ilmunud aastatel 1983–2012 ajakirjades Tuna, Keel ja Kirjandus, Looming ning eri kirjanikest kõnelevates teostes. Raamatust leiab lisalugemist nii Underi- kui ka Alveri-, nii Visnapuu- kui ka Ristikivi-, nii Sütiste- kui ka Masingu-huviline, kirjutab Mari Klein.

Angelika Kadariku päevad on täis muusikat

Angelika Kadarik jõuab palju. Ta on ühekorraga Kose muusikakooli viiuli-, solfedžo- ja ansamblimängu õpetaja, muusikakooli keelpilliorkestri ja folkansambli Pillipiigad juhendaja ning Tallinna poistekoori ettevalmistuskooride dirigent. „Elurütm on selline, et kolm pikka päeva, esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel olen Kosel, teisipäeval ja neljapäeval Tallinnas. Nädalavahetustel valmistan ette kontserte ja festivale, kirjutan projekte ja teen muud sellist.” Ka tänavusest laulu- ja pillipeost võtab ta osa mitme kollektiiviga.

Lugu alligaatorist

Meriväljaga seostub mul alati mere, adru ja tõrva lõhn, merekohin. Ja alligaator. Kust vanatädi selle alligaatori loo võttis, ei tea. Võis ka nii olla, et ta mõtles selle ise välja, meenutab Tõnis Mägi.

Projektid panid taimi kasvama ja lapsi lugema

Tartu on juba kümme aastat rahastanud õppekava rakendamist toetavaid projekte. Sel õppeaastal toetas haridusosakond 45 000 euroga põnevaid tegemisi 32 koolis ja 16 lasteaias. 29. mail tegid koolide ja lasteaedade esindajad õppeaastast kokkuvõtteid. Aasta jooksul oli tehtud suuri tegusid: lapsed kasvatasid taimi, tegid ise uusi mänge, avastasid lugemise mõnu ja kauneid kunste, uurisid e-aineid toidulaual, korraldasid töötube jpm.

Kolm raamatut luuludest

Ilmar Tomusk kirjutab Oxfordi evolutsioonibioloogi Richard Dawkinsi raamatust „The God Delusion” (eestikeelse tõlke pealkiri on „Luul jumalast”, Valgus 2011), Cambridge’i doktorikraadiga biokeemiku Rupert Sheldrake’i raamatust „The Science Delusion: Freeing the Spirit of Enquiry” (Coronet 2012, ek „Luul teadusest: Uuriva vaimu vabastamine”) ja Princetoni haridusega filosoofiadoktori David Berlinski raamatust „The Devil’s Delusion: Atheism and its Scientific Pretensions” (Basic Books 2009, ek „Saatana luul: Ateism ja selle teaduslikud ambitsioonid”).

Koolibri kirjastuse ajaleht KOOLIBRI UUDISED tutvustab uusi õpikuid ja raamatuid.