Nõudlus kvalifitseeritud tõlkide järele kasvab

13. juuni 2014 Marit Priks kommunikatsioonikorraldaja - Nõudlus kvalifitseeritud tõlkide järele kasvab kommenteerimine on välja lülitatud

TLÜ suulise tõlke õpe annab praktilise hariduse ning väljakutseterohke töö. Lisaks tõlkidele, keda vajatakse juba praegu EL-i struktuuriüksuste juures, on lähenemas Eesti Euroopa Liidu eesistujamaa periood, mis vajadust tõlkide järele kasvatab.

Tallinna ülikool ootab huvilisi kandideerima suulise tõlke magistriõppesse, kus valmistatakse ette tõlke, kes on pädevad töötama professionaalsete tõlkide meeskonnas nii Eestis kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Sisseastumise tingimus on bakalaureusekraad mis tahes erialal, teha tuleb kutsesobivustest.

Keda oodatakse õppima suulist tõlget?

Tiia Falk, suulise tõlke magistri programmijuht: Sobivalt kandidaadilt eeldatakse keeleoskust, ühe võõrkeele valdamist suurepärasel ja teise väga heal tasemel. Ei pea olema filoloog. Hoopis olulisem on kiire taip ja elav huvi maailmas toimuva vastu. Kuna suulises tõlkes tuleb ette seinast seina teemasid, sobib eriala inimestele, kes eelistavad vaheldusrikast tööd rutiinsele ametile. Suulise tõlke õpinguid võib alustada ka eesmärgiga vahetada eriala või leida tööpõllul uusi väljakutseid, sest vanusepiiranguid tudengitele ei ole. Kogemus mõnelt muult erialalt tuleb isegi kasuks, sest see annab olulise teadmispagasi, mis on tõlkimiseks vajalik. Väga teretulnud on sügavamad teadmised mõnes kindlas valdkonnas. Seega võiks suulist tõlget õppida ka hea keeleoskusega riigiteaduste või õigusteaduse lõpetajad.

Suurem jagu üliõpilasi on meile õppima tulnud filoloogiast, kuid on ka neid, kel on õiguse, politoloogia või majanduse taust. Eelnevalt omandatud erialast olulisem on keeleoskus, mis on inimestel aina parem, sest liikumisvabadus, õppevahetusprogrammid ja töö/puhkus on paljusid mõneks ajaks välisriikidesse viinud, tänu sellele on võõrkeeleoskuse piirid laienenud.

Milliste keelte oskajatele magistriprogramm mõeldud on?

Suurem osa programmist käib inglise keeles, samas on väga oodatud ka need, kelle põhikeel on saksa, prantsuse, hispaania, itaalia või vene keel. Nende keelte õpetamiseks on meil inimesed olemas, nagu ka kõnepidajad, kes vastavat keelt emakeelena räägivad.

Õpe on väga praktiline. Suure osa moodustab suulise tõlke harjutamine, mille käigus omandatakse nii järel- kui ka sünkroontõlke oskusi. Üliõpilasi juhendavad kogenud praktiseerivad tõlgid. Järeltõlge kujutab endast kuni viieminutilise kõne tõlkimist märkmete abil pärast seda, kui kõneleja on lõpetanud. Sünkroontõlkes kasutatakse spetsiaalset tehnikat ning see toimub originaalkõne esitusega enam-vähem samal ajal.

Erialaloengutes käsitletakse mitmesuguseid teemavaldkondi, pöörates tähelepanu seostele Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Antakse ülevaade tõlgi elukutsest, kutse-eetikast ja töökorraldusest. Lisaks lihvitakse üliõpilaste kõnetehnikat, häälekasutust ja esinemisoskusi ning arendatakse väljendusoskust valitud võõrkeeltes.

Kellega teete eriala raames koostööd?

Kuivõrd keskendume professionaalsete tõlkide väljaõppele ja just suunaga Euroopa Liidule (programm loodigi eesmärgiga koolitada välja tõlke EL-i institutsioonide jaoks), teeme pidevalt koostööd Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni tõlketeenistustega, kes ongi ühed kõige suuremad tööpakkujad suulise tõlke turul. Tavaks on saanud iga-aastased õppereisid tudengitega Brüsselisse. Vilniuse, Riia ja Tartu ülikooliga koostöös korraldame kord aastas Balti riikide tõlketudengite ühiseid konverentse. Head koostööpartnerid on välisõppejõud: inglise, prantsuse, saksa, hispaania ja itaalia keele valdajad saavad harjutada keelt emakeelena rääkivate õppejõudude käe all. Üliõpilaste suureks lemmikuks on saanud tunnustatud foneetikaekspert Geoff Lindsey.

Mida kujutab endast tõlgi elukutse?

Tõlgi elukutse võib vahel olla küll pingeline, kuid selle eelis on huvitav, vaheldusrikas ja liikuv töö. Kokkupuuteid tuleb eri valdkondadega, majandusest spordini, kultuurist õiguseni, poliitikast keskkonnani. See eriala nõuab pidevat kursisolekut maailma asjadega ning annab seega võimaluse kogu aeg enda silmaringi laiendada. Tõlketööga võib sattuda väga erilistesse olukordadesse. Üks päev tõlgid presidendi juures, teine päev näiteks põllul. Olen tõlkinud niimoodi, et ühes käes on märkmik ja teist kätt lakub vasikas. Suuline tõlkimine on motiveeriv ja hariv töö, mis sobib inimestele, kes armastavad väljakutseid. Soovitan eriala neile, kes tahavad end pidevalt arendada ja proovile panna.

Lisainfo http://www.tlu.ee/et/opingud/oppimisvoimalused/magistriope/Suuline-tolge.

Reeli Viikberg

TLÜ suulise tõlke magistrant, Belgia saatkonna assistent

Huvi suulise tõlke vastu tekkis mul juba bakalaureuseõppe ajal, kui prantsuse filoloogiat õppides seda valikainena võtsin. Oma otsusega astuda suulise tõlke magistriõppesse olen väga rahul. Viimased kaks aastat on olnud väga sisutihedad ja põnevad. Eriti meeldib suulise tõlke lai haare: õpingute jooksul tulevad kõne alla kõiksugu huvitavad teemad, alustades keskkonna ja lõpetades majandusega. Eelkõige soovitan suulise tõlke eriala uudishimulikele ja empaatilistele inimestele, tõlk peab tundma huvi maailmas toimuva vastu ning soovima teisi aidata, sest seda tõlgid ju keeli vahendades teevad.