Õpetajal sai ülikool läbi

20. juuni 2014 Sirje Pärismaa - Õpetajal sai ülikool läbi kommenteerimine on välja lülitatud

Programmi „Noored kooli” raames Lähte ühisgümnaasiumi õpetajaks läinud Gerli Lokk on nüüd „relvastatud” Tartu ülikooli cum laude magistridiplomiga.

Kui Gerli Lokk viie aasta eest Tartu ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseõpingutega lõpusirgele jõudis, käis tal peast läbi mitmeid mõtteid. Kõige suuremat muutust ja väljakutset, mida värske ülikoolilõpetaja vajas, pakkus programm „Noored kooli” ja nii Lokk sinna kandideeriski. Ta läbis põneva valikuprotsessi ning seisis peagi Tartumaal asuva Lähte ühisgümnaasiumi õpilaste ees eesti keele ja kirjanduse õpetajana.

Kahe programmiaasta jooksul õppis ta TLÜ avatud ülikooli kaudu õpetaja kutseõpingute õppekaval, et varustada end pedagoogiliste, didaktiliste ja haridusteoreetiliste teadmiste ja oskustega. Lisaks läbis kutseaasta tugiprogrammi.

„Mulle sobis „Noored kooli” programmi ülesehitus väga hästi: saad koolis õpetada ja samal ajal osaleda mitmekülgsetel ja kasulikel koolitustel,” lausub Lokk.

Täiskoormuse ja vaimustusega Lähtel tööd tehes küpses otsus lõpetada magistriõpingud Tartu ülikoolis. Suur soov oli saada juurde teoreetilisi teadmisi ning tuua enda kogemus ülikooli.

„Teekond magistriõpingute lõpetamiseni ei olnud kerge, kuna tahtsin nii õpetada kui ka õppida väga hästi,” tõdeb Lokk. „Vahepeal tundsin, et enda jaoks ei ole üldse aega, aga siis aitas pingutada minu ehteestlaslik jonnakus, sihikindlus ja järjepidevus. Nüüd võin öelda, et suutsin oma eesmärgi täita: lõpetan ülikooli cum laude ega ole õpetamistki unarusse jätnud.”

Kõige raskem oli kirjutada magistritööd. Noor õpetaja ei osanud ettegi kujutada, et see on nii ajamahukas. Võis juhtuda, et pärast tundidepikkust ühe allika läbitöötamist ei kasutanudki ta seda oma töös. Palju aega võttis allikate otsimine andmebaasidest. Samas oli töö kirjutamine äärmiselt huvitav.

Lõputöö „Diskursuseanalüüsi ra­ken­datavus gümnaasiumi meediaõpetuses K. Aava ja Ü. Salumäe õpiku „Meedia ja mõjutamine” näitel” juhendaja oli Kersti Lepajõe. Teema äratas Lokis kohe huvi, kuna lisaks eesti keelele ja kirjandusele õpetab ta Lähte koolis ka ajakirjandust. Et õpik oli värskelt trükist tulnud, oli põnev teada saada, kuivõrd kasutatav see on.

„Mul on ülimalt hea meel, et sain lõputöö siduda igapäevase koolitööga,” kiidab Lokk. „Nägin töö kirjutamise ajal selle praktilist väärtust ja see motiveeris mind järjepidevalt tegutsema.”

Ta hakkas kirjutama juba detsembris, kuid põhirõhk langes ikkagi veebruarile ja märtsile, mil ta veetis pikki päevi ülikooli raamatukogus.

„Pidasin graafikust kinni ega jäänud oma tööga viimasele minutile,” muheleb Lokk. „Ka koostöö juhendajaga oli suurepärane.”

Magistriajast jäid meelde Salli Põldvere suhtlemispsühholoogia loengud, kus oli alati olemas ahhaa-efekt.

„Tundsin, et arenesin inimesena tohutult. Väga huvitav kogemus oli õpetajapraktika sooritamine koolis, kus olin juba neli aastat töötanud. Sain anda tunde õpilastele, keda iga päev ei õpeta. Kasulik oli ülikoolipoolse juhendaja Kersti Lepajõe tagasiside,” meenutab Lokk ja leiab, et on nüüd magistrikraadi võrra rikkam uhke ja rõõmus Eesti kodanik.

Ees ootab suvepuhkus, mil vastne magister kavatseb aja maha võtta ja lihtsalt olla. Sügisest jätkab ta õpetajatööd Lähtel, olles juba praegu järgmise õppeaasta pärast elevil – klass, keda ta on õpetanud viiendast klassist, lõpetab põhikooli. Noor õpetaja tahab panustada sellesse, et viimane aasta ühise klassina jääks kõigile meelde.

„Mulle meeldivad minu õpilased, nende nimel ma koolis töötangi,” lausub Lokk. „Nii vahva on näha nende arengut ja neid toetada. Klassid on üpriski väikesed, see võimaldab õpilasi lähemalt tundma õppida ja nendega individuaalselt töötada.”

Lähte kooli suur pluss on, et toimivad ühtsed käitumis- ja viisakusreeglid. Ka järelevastamiste süsteem on efektiivne: õpilased saavad eelmise kuu töid sooritada järgmise kuu 10. kuupäevani ning järele vastata reedeti.

„Mind võlus ja võlub senimaani mõte, et mõjutan noorte tulevikku ja aitan neil kasvada paremateks inimesteks,” ütleb Gerli Lokk.

Mida uurisid õpetajaks õppijad?

TARTU ÜLIKOOL

Tartu ülikoolis lõpetab tänavu õpetajakoolituse 199 tudengit.

2tüNagu märkis Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste, ei ületanud sugugi kõik õpetajakoolituse lõpetajad finišijoont. Komisjonid on nõudlikud ja osa kaitsmisele esitatud töödest jäi kaitsmata.

Bakalaureuseõppes kaitsti tänavu edukalt kokku 37 lõputööd, diplomi saavad 8 kutseõpetajat ja 29 koolieelse lasteasutuse õpetajat.

Õpetajakoolituse magistriõppekavadel kaitsti kokku 162 lõputööd.

Järgnevalt valik ülikooli esiletõstetud lõputöödest, et koolirahvas saaks aimu, mida ja keda uuritakse. Ehk tekib mõnel õpetajal-koolijuhil huvi töödega lähemalt tutvuda.

Lõputööd on kättesaadavad aadressilt: http://dspace.utlib.ee/dspace/.

Hariduskorralduse õppekava

(valmistab ette koolijuhte, mentoreid ja haridustehnolooge) 16 tööd.

• Anita Agabuš, „Üldhariduskoolide mentorite enesetõhusus ning selle seosed juhtkonnapoolse toetuse tajumisega, läbitud koolitustega ning algaja õpetajaga seotud teguritega”.

Koolieelse lasteasutuse ­pedagoog – 5 tööd.

Kasvatusteadused – 7 tööd.

• Raili Allas, „Õpetajakoolituse üliõpilaste praktilise teadmise kujunemise toetamine suunatud refleksioo­ni kaudu kolme õpetajakoolituse õppekava üliõpilaste näitel”.

• Aive Aru-Raidsalu, „Õpiedutute ja akadeemiliselt edukate õpilaste hinnangud põhikoolist väljalangevuse riskiteguritele ühe maakonna näitel”.

• Ingrid Leinus, „Õpilaste hinnangud kooli kliimale, enda heaolule ja toimetulekule Waldorf- ja tavakoolide võrdluses”.

• Aivi Toompalu, „Õpetaja professionaalse rolli väljendamine pedagoogiliste dilemmade lahendamisel tegevõpetajate hulgas”.

Põhikooli mitme aine õpetaja – 8 tööd.

• Epp Vaidre, „8. ja 9. klasside õpilaste suhtumine interaktiivse tahvli kasutamisse loodus- ja reaalainete tundides Tartu ja Võru koolide näitel”.

Eripedagoogika – 19 tööd.

• Maris Juhkam, „Rohkelt seoseid ja suhteid sisaldava matemaatilise teksti mõistmine ja mõistmisoskuse areng kerge intellektipuudega õpilastel”.

• Jana Reheperv, „Jutugrammatikal põhinevad narratiivid koolieelikute teksti mõistmise ja loome arendamiseks”.

Klassiõpetaja – 16 tööd.

• Kai Puusepp, „Õpetajate arusaamad nende kutsekindlust mõjutavatest teguritest”.

• Triinu Kärbla, „Õpilaste teksti mõistmine ning klassiõpetajate õpetamismeetodid 4. ja 5. klassis”.

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja – 11 tööd.

• Triinu Artma, „Rahvusvahelise kriminaalkohtu tegevuse tutvustamine gümnaasiumi ühiskonnaõpetuses Aafrika juhtumite näitel”.

Anglistika – 12 tööd.

• Annabel Moltsaar, „The Representation of Teachers in the Headlines of Postimees and the Times, 2008–2012” (Õpetajate representatsioon Postimehe ja Timesi pealkirjade näitel, 2008–2012).

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja – 10 tööd.

• Gerli Lokk, „Diskursuseanalüüsi rakendatavus gümnaasiumi meediaõpetuses K. Aava ja Ü. Salumäe õpiku „Meedia ja mõjutamine ­näitel”.

• Joonas Krüger, „Lõimingu ja probleemipõhise metoodika rakendamine 10. klassi eesti keele kursuste näitel”.

• Krista Pärtel, „Eesti rahvusliku identiteedi ja rahvuslike väärtuste käsitlemise võimalusi gümnaasiumi kirjanduskursuse „Uuem kirjandus” näitel”.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis – 1 töö.

Slavistika – 3 tööd.

Germanistika – 2 tööd.

Romanistika – 2 tööd.

Kunsti-, käsitöö- ja kodunduse õpetaja – 2 tööd.

• Kaia Kallaste, „Üldhariduskooli kunstitunnis arhitektuurilise ja ­üldise linnalise keskkonna sündmus- ja kogemuspõhise ­käsitlemise nüanssidest”.

• Elis Mets, „Distsipliinipõhise kunstihariduse (DBAE) olemus ja rakendamine. Näitlikud ülesanded gümnaasiumiastmele”.

Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja – 18 tööd.

• Tormi Kotkas, „Loodusteaduste õpetamise vastavus ühiskonna huvigruppide ootustele”.

Matemaatika- ja informaatika­õpetaja – 3 tööd.

• Liisi Küüts, „PISA uuringu taotluste realiseerimine Eesti põhikooli matemaatikaõpetuses”.

Kehaline kasvatus ja sport – 18 tööd.

Usuteadus (religiooniõpetuse eriala) – 4 tööd.

• Yvonne Lagl, „Lood väljapaistvatest isikutest religiooniõpetuses väärtusselituse paradigmas”.

 

Narva kolledži õppekavad

Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas bakalaureuse õppekaval kaitsti 14 tööd.

• Anna-Olga Luga, „Milline on õnn? Sõna „õnn” metafoorsete kasutuste analüüs eesti keele tekstikorpuste põhjal”.

Koolieelse lasteasutuse pedagoog mitmekeelses keskkonnas (magistriõppekava) – kaks lõpetajat lõpetasid eksamiga.

Humanitaarainete õpetaja mitmekeelses koolis – 9 tööd.

Klassiõpetaja (integreeritud bakalaureuse ja magistriõppe­kava) – 7 tööd.

• Irina Šarapova, „Kommunikatiivselt tähenduslikud ja mittetähenduslikud grammatilised vead eesti õppekeelega kooli õpilastel vene kirjakeeles”.

 

TALLINNA ÜLIKOOL

18. juunil oli Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi lõpuaktus. Foto: Raivo Juurak

18. juunil oli Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi lõpuaktus. Foto: Raivo Juurak

Tallinna ülikooli õpetajakoolituse õppekava on sel õppeaastal lõpetanud 250 inimest (nende seas on ka jaanuaris oma lõpudiplomid kätte saanud). Cum laude lõpetanuid on 11.

Kasvatusteaduste instituudis on alushariduse pedagooge (lasteaiaõpetajad) ­lõpetamas bakalaureuse­astmes 37 ja ­magistriõppekaval 14.

• Ivika-Ines Todurova, „Muukeelse lapse sotsiaalsed oskused eesti lasteaias lapsevanemate arvamuse põhjal”.

Klassiõpetaja erialal – 34 lõpetajat.

• Jane Pugi, „Arvutiga ja käsitsi kirjutatud tekstide võrdlus 5. klassides”.

• Tiina Säälik, „7–8-aastaste laste karistamine Tallinna perekondades”.

• Kaid Marmor, „Meesõpetajate töömotivatsioon Tallinna üldhariduskoolide näitel”.

Kutsepedagoogika erialal – 15 lõpetajat.

• Taavi Joonas, „Õppevideo loomine mooduli puidu käsitsitöötlemise tehnoloogia õpetamiseks tisleri tööde erialadele”.

Mitme aine õpetajad – 7 lõpetajat.

• Merit Baranin, „Andekate õpilaste toetamine põhikooli füüsikas”.

• Olga Selištševa, „Hilise keelekümblusprogrammi rakendamine vene õppekeelega koolides kahe Tallinna kooli näitel”.