Oreli õnnistamine
Gustav Adolfi gümnaasiumis avati ja õnnistati kooli aastapäeval, 6. juunil kaks orelit: 1905. aastal Inglismaal valmistatud Edington Priory Churchi orel Henry Jones & Sons ja 1957. aastal valmistatud Sibeliuse akadeemia harjutusorel Walker, annetused mõlemad. Henry Jonesi orel on Eestis esimene Inglise orel. Igati korras, kauni kõlaga väga väärikas pill. Inglise orelid erinevad Saksa ja Prantsuse orelitest kõla pehmuse ja pidulikkuse poolest.
Orel gümnaasiumis. Aga kus siis veel? Orel on pärit hellenismi ajast ja samast ajastust pärineb ka gümnaasium kõrgema õppeasutusena. Eesti vanim järjepidevalt tegutsev kool – ja vana ning väärikas pill. Pill on tema kohta isegi vähe öeldud, pigem väärikas tööriist (vrd kr organon ‘tööriist’). Orel laste keskel loob erilise vaimse õhkkonna, ilmestades koolielu tippsündmusi. Iseasi, kuidas orelivaimsus/orelivaimustus lapsi kaudselt mõjutab ja mida nad oma kooliajast meenutavad.
Kaks orelit korraga
GAG-i direktor Hendrik Agur nägi poolteist aastat tagasi Rootsis Västeråsis asuva sõpruskooli, Rudbeckianska gümnaasiumi aulas rahvusvahelise reaalainete olümpiaadi avatseremoonial orelit. See ärgitas mõtet, et vaja oma kooli ka orel hankida. Selgus, et Rudbeckianskas on orel kogu aeg olnud. Tõsi, ka Eesti külakoolis oli omal ajal vähemalt harmoonium. Piiskop Johannes Rudbeckiuse gümnaasium (esimene Rootsis, asutatud 1623) on vaid veidi vanem kui kuningas Gustav Adolfi gümnaasium Tallinnas. Ühes tolleaegses Rootsi riigis mõlemad, üks riigi ühes, teine teises otsas.
Ei läinud paari aastatki idee sünnist, kui Eesti sai kaks uut orelit, ühte kooli. Üks neist paikneb aulas, Mederi saalis, ja teine Tallinna vanimas ruumis – kapiitlisaalis (ehitatud 1280, püha Miikaeli tsistertslaste nunnakloostri kapiitlisaal). Gustav Adolfi hoovi peal on lähemas tulevikus kuulda kõlamas kahte orelit korraga. Hendrik Aguri sõnul on see väga põnev. Keerukat pole midagi, vaja lihtsalt ära katsetada, kuidas see toimib. Tuleb päris müstiline asi. Põhjala valged ööd, kõlab näiteks Bachi tokaata, kajaorel kordab.
Hendrik Agur avaldab lootust, et kui üks kool teeb midagi, mida temalt keegi ehk ei eeldagi, muutub elu Eestis sellest ilusamaks ja huvitavamaks. Seda kohe kindlasti. Mõtteid on mitmeid. Kapiitlisaali orel oli Sibeliuse akadeemias kasutuses harjutusorelina. GAG-i muusikakooli juurde tuleb oreliklass, kapiitlisaalis hakkavad toimuma orelitunnid. Millistel aktustel milline muusika kõlab ja mis rituaalide taustaks, kõik see alles selgub. Kindlasti hakkavad toimuma orelipooltunnid või -kontserdid, millises formaadis ja kui sageli, see paistab hiljem. Fakt on, et orelimuusika hakkab siin kõlama ja loomulikult toimuvad siis ka päris kammerkontserdid „maale ja rahvale”. Mederi kammersaalist saab lisaks orelimuusikasaal, milles hakkavad seni Eesti ainsal Inglise orelil kontserte andma organistid üle maailma. Maailmakuulus muusik Johann Valentin Meder sai oma esimese soliidse ameti Tallinnas, olles gümnaasiumi ja Oleviste kantor (1674–1683). Tema auks ongi kooli väärikas aula nimetatud Mederi saaliks.
Pill nagu festival
Oreli vägi on Euroopas inimesi oma võimuses hoidnud vähemalt tuhat aastat. Orel ja Gustav Adolfi gümnaasium on alates 6. juunist 2014 lahutamatud. Kõige alustuseks nädal täis orelimuusikat. Seitse päeva kestis Gustav Adolfi orelifestival, 6.–12. juunini. 20 kontserti ja kuus meistriklassi tipporganistidelt Euroopast ja Eestist. Festivalil esinesid maailma tunnustatud organistid ja meie oma armastatud muusikud, kes said võimaluse astuda üles ootamatult nooruslikus ja nüüdisaegses ning ühtlasi ajaloolises keskkonnas – koolis.
Kooli aastapäev on loomuldasa vilistlaspäev. Uus koht, kus pilti teha.
Mis rollis tunneb Hendrik Agur end praegu, kas pigem koolidirektori või orelifestivali kunstilise juhina? „See on tõesti küsimus. Olen kogu aeg harjunud tegutsema mitmel tasandil. Eri sündmused toimuvad samal ajal, on erineva kaalu ja suuna ning raskusastmega. Nii et tunnen ennast täpselt nii koolidirektori kui ka orelifestivali kunstilise juhina, ei rohkemat ega vähemat.”
Mis pöörased ideed GAG järgmisena teoks teeb? Hendrik Aguri sõnul on põhiline ikkagi see, et õpilasel oleks hea arengukeskkond. Üks samm sai astutud. Eesmärk ei ole mingisugust show’d teha või mingit kampaaniat korraldada.