Projektid panid taimi kasvama ja lapsi lugema

6. juuni 2014 Sirje Pärismaa - Kommenteeri artiklit

Tartu on ainsa linnana juba kümme aastat rahastanud õppekava rakendamist toetavaid projekte. Sel õppeaastal toetas haridusosakond 45 000 euroga põnevaid tegemisi 32 koolis ja 16 lasteaias.

29. mail tegid koolide ja lasteaedade esindajad õppeaastast kokkuvõtteid projektipraktikumil. Aasta jooksul oli tehtud suuri tegusid: lapsed kasvatasid taimi, tegid ise uusi mänge, avastasid lugemise mõnu ja kauneid kunste, uurisid e-aineid toidulaual, korraldasid töötube jpm.

Tartu Raatuse koolil õnnestus saada 3502 eurot toetust neljale projektile. Enim tekitas õpilastes elevust õpi- ja töötubade päev, mil igaühel oli oma tunniplaan.

Kooli arendusjuhi Rene Leineri sõnul leidis kolmveerand õpilastest ning 91% läbiviijatest, et igas aines on rohkem võimalusi, kui tavaline koolitund võimaldab pakkuda. 60% õpilastest leidis, et projektis osalemine suurendas nende õpihuvi, ja 77% teatas, et neile meeldib tunnis rohkem uurida ja katsetada kui lihtsalt kuulata, mida õpetaja räägib.

„Nii õpetajate kui ka õpilaste arvates parandab selline üritus kooli mainet, suurendab ühtekuuluvustunnet ning aitab õpilaste ja õpetajate suhteid parandada,” rääkis Leiner.

Tartu Annelinna gümnaasiumi kutseõppesuuna arendamise projekt on võimaldanud 11 õpilasel veeta nädalas ühe päeva Tartu kutsehariduskeskuses ning saada teadmisi kutsealasest eesti keelest ja erialadest, et luua selgust elukutsevalikus. 1710 eurot toetust kattis ühe semestri õpingud ja oli suunatud akadeemiliselt vähem võimekatele õpilastele.

Oma aiandusnurgad

Tartu Krõlli lasteaed rajas keset Annelinna aiandusnurga. Üheskoos pandi lillesibulad ja kartul mulda, külvati porgandiseemet. Iga rühm sai oma peenrad.

Käed mullaseks tegid ka Tartu kunstigümnaasiumi 3. klassi lapsed. Nende õpetaja Moonika Saarepuu leidis, et õpiku järgi linnalastele loodust õpetada on raske, eriti kui klassis on rüblikud spordipoisid.

Sarapuu kirjutaski projekti, mille toel muutus klassiruum tõeliseks kasvuhooneks. Et tegu on majandusklassiga, otsustati lõpetada projekt müügipäevaga.

Töö algas jaanuari lõpus, kui lapsed panid lilleseemned mulda. „Plaanitud ülekoolilise müügipäevani me ei jõudnudki, sest taimed said enne müüdud, 250 tükki. 10. aprilliks oli puhas plats,” muheles Sarapuu. „Vanemad hakkasid taimi kastide kaupa broneerima. Poisid panid oma emadele kinkimiseks lilli kinni. Rahutud spordipoisid olid kõige õrnemad taimedega tegelejad ja esimesed, kes tahtsid emadele lilli viia!”

Projektiga propageeriti ka taaskasutust, lapsed kogusid jogurtitopse lillepottideks. Osteti neli tahvelarvutit, mida sai kasutada looduslaagris, kusjuures laager korraldati endateenitud lillemüügi tulust. 8. klassi õpilased tegid aga taimede kasvatamisest loovtöö − lühifilmi.

Projekti maksumus oli 1174 eurot, kool maksis sellest omaosaluse 20%.

„Mulle oli see esimene projekt kirjutada,” rääkis Sarapuu ja lubas seda teha ka uueks õppeaastaks.

Haridusosakonna hariduskorralduse peaspetsialisti Karin Pihli sõnul on projektikirjutamise tase läinud aasta-aastalt paremaks, õpetajad saavad kogemusi juurde ja arenevad. „Me ei anna ette piire, kui palju saab küsida − et ei piiraks mõttelendu. Küsitud on seinast seina. Ka sada eurot,” lausus Pihl.

Uue õppeaasta projektitaotluste esitamise tähtaeg on 15. juuni.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!