Üks kordaläinud joonistuskonkurss
Jäätisetootja Balbiino kuulutas hiljuti välja jäätisepaberi kujundamise konkursi. Lasteaialastel ja põhikooliõpilastel oli võimalus ise välja mõelda kodumaisest koorest valmistatud „Minu jäätise” jäätisepaber. Eriti innukalt võtsid konkursist osa lasteaiad. Võitjaks tuli kolmeaastane Pauline Tanis Tallinna Nurmenuku lasteaiast. Tema kujundatud pakendis jäätist esitleti ja auhinnad anti pidulikult kätte Balbiino jäätisetehases 3. juunil.
Nii arvukat konkursist osavõttu ei osanud korraldajad loota, tunnistas AS Balbiino turundusjuht Enel Kolk auhindade kätteandmise peol. „Mõtlesime, et tore, kui tuleks tuhat tööd, aga tuli seitse tuhat, üks fantaasiarikkam kui teine.” Kolmeaastase Pauline Tanise pilt – mustavalgekirju lehm ja naerul näoga tüdruk rohelisel aasal jäätist söömas – valiti võidutööks üksmeelselt. Traditsiooniline vanilli-koorejäätis on Eestis konkurentsitult kõige populaarsem jäätisesort ning Pauline joonistatud armas kodune pilt sobib uue jäätise paberile imehästi. Kuna põnevaid töid oli väga palju, andis žürii peaauhinnale lisaks välja veel 48 eripreemiat. „Kõik laste saadetud pildid hoiame alles, need hakkavad kaunistama meie tehase ja jäätisemuuseumi seinu,” lubas turundusjuht ning lisas, et neid pilte nähes läheb kõigil tuju kohe heaks.
Jäätisepaber tüdruku ja lehmaga
Pauline töö juhendaja, Tallinna Nurmenuku lasteaia õpetaja Reena Uusmets ütles, et sai Balbiino jäätisepaberi kujundamise konkursist teada internetist. „Olen lastega aastate jooksul paljudest konkurssidest osa võtnud, aga niisugust võistlust ei ole varem olnud. See tekitas kohe huvi ja pani mõtte tööle.” Eelmisel kevadel saatis õpetaja lapsed kooli ja alustas sügisel noorema rühmaga. Ta ütleb, et kolmeaastastega on konkursitööd teha tunduvalt keerulisem kui suuremate lastega, sest väikesed tüdinevad ühest tegevusest ruttu ja neid tuleb juhendada ükshaaval. „Kõigepealt mõtlesin läbi, kes meie rühma lastest võiksid konkursist osa võtta. Üks oli Pauline. Ka tema õde Evelin, kes käis minu eelmises rühmas, on väga hea joonistaja. Pauline joonistas oma pilti mitu päevas. Alustuseks rääkisime sellest, millest ja kuidas jäätist tehakse. Kuna jäätist tehakse piimast, piima aga annavad lehmad, jõudiski tüdruk selleni, et tahab pildile joonistada lehma ja sinna kõrvale iseenda. Kuigi ta on maal käies lehma näinud, võtsime igaks juhuks ka mängulehma eeskujuks ja vaatasime koos internetist järele, milline lehm välja näeb.”
Pauline töö valmis nii, et alguses joonistas ta selle pliiatsiga valmis, seejärel tegi piirjooned viltpliiatsiga üle ja lõpuks värvis näpuvärvidega. Õpetaja kinnitab, et juhendamine ei tähenda mingil juhul lapsele ettejoonistamist. „Kõik värvid valis Pauline ise ja otsustas mida, kuhu ja kuidas ta teeb. Minu arvates on kõige tähtsam, et laps paneks joonistusse oma emotsiooni. Pauline töö võlu ongi selles, et tema pildil on see olemas.”
Eelmisel nädalal Balbiino jäätisetehases toimunud auhinnapeol said kõik võitjad ja nende juhendajad auhinnaks suure kastitäie Pauline kujundatud „Minu jäätist”. Reena Uusmets viis järgmisel päeval oma auhinnajäätised lasteaeda maiustamiseks. Tema sõnul on kõik lapsed uhked, et jäätisepaberil on nende rühmakaaslase joonistatud pilt.
Õpetaja ja lapsed tegid multifilmi
Reena Uusmets usub, et konkurssidel osalemine tuleb lastele kasuks: õpetab kindla eesmärgi nimel pingutama ja aitab oma oskusi ja võimeid tundma õppida. Oma neljateistkümne õpetaja-aasta jooksul on ta sedamööda, kuidas lapsed on kasvanud ja arenenud, püüdnud neile pidevalt mitmekesiseid tegutsemisvõimalusi otsida. Tähtis on, et igaüks saaks end proovile panna just selles, milles ta on tugev. Kõik lapsed ei pruugi olla head joonistajad, aga nad on tublid milleski muus, näiteks laulavad või teevad sporti. Veel meeldib Reenale uusi asju katsetada.
Oma eelmise rühmaga tegi õpetaja näiteks multifilmi „Karjapoisi unenägu”. Koos mõeldi välja lugu, otsiti tegelasteks väikesed kujud: karjapoiss ja koduloomad, puud ja põõsad. Lapsed olid õhinaga asja juures: joonistasid taustapildi, aitasid õpetajal fotoaparaadiga kaadreid üles pildistada ning filmile peale laulda ja helisid teha. „Pooleteiseminutilise filmi tegemisele kulus meil umbes nädal,” ütleb Reena Uusmets, kes õppis iseseisvalt ära, kuidas arvutis multifilmi monteerida ja helisid miksida. „Ma ei ole tehnikainimene, aga kuna mind asi huvitab, olen vajalikud programmid endale selgeks teinud.”
Kuna film õnnestus hästi, saatis õpetaja selle ka kahele rahvusvahelisele multifilmifestivalile. „Suurbritanniast Manchesterist saadeti mulle ka festivalikutse ja kuna lasteaed oli nõus minu sõitu toetama, olin seal ise kohal,” jutustab Reena ning lisab naerdes, et tundis end nagu Oscari galal – festivaliprogrammi valitud filme näidati suures kinos mitmes saalis ja lõpuks kutsuti tegijad kinolavale tunnistusi kätte saama.
Kuuldemäng ja päkapikumaja
Rakvere teatri korraldatud Tuhkatriinu-ainelisele muinasjutukonkursile saatis Reena lastega lindistatud kuuldemängu „Tiiu talutütreke”. „Mõtlesin, et iga kord ei pea ju jutte saatma, põnevam on läheneda teistmoodi.”
Talvel meisterdasid õpetaja ja lapsed kingakarpidest mitme toaga toreda päkapikumaja. Lapsevanemad tõid lasteaeda tapeeti ja muid materjale, millest mööblit ja toasisustust teha, muidugi tehti majja elama ka päkapikud. Seegi töö käis konkursil ja märgiti ära.
Alati on Reena Uusmets vanemate rühmade lastega osa võtnud Estonia teatri korraldatud õppeprogrammist „Mäng muusika saatel”, kuhu ta on nende kunstitöid ja kirjutisi saatnud ning osalenud Tallinna Kanutiaia noortemaja teatrifestivalil Kanutiaia Kann. Tublid laululapsed on saanud esinemiskogemusi lasteaia muusikaõpetaja Külli Murandi muusikaringis. Spordilapsed on end proovile pannud Haabersti lasteaedade spordivõistlustel ja üle-eestilisel lasteaedade spordipäeval, mida Audentese spordikool igal aastal korraldab.
Eelmisel kevadel said lapsed Leigarite lasterühmade 25. sünnipäeval ka rahvatantsu kogemuse. „Kuna ma ise tantsin Leigarite rahvatantsurühmas ja paljud meie tantsijatest on kooli- ja lasteaiaõpetajad, pakuti lasteaiaõpetajatele võimalust tulla oma kuue-seitsme-aastastega esinema. Muusikaõpetaja abiga õppisime tantsud selgeks, ja läksimegi.”
Reena Uusmets ütleb, et ta on alati huviga jälginud, kuidas tema kasvandikel koolis läheb ja millise huviala keegi on valinud. „Paljud on valinud mõne loomingulise ala. Mõnikord olen mõelnud, et ehk on see natuke ka minu teene. Mulle teeb head meelt, et lapsed tegutsevad ja sellest, mida nad teevad, rõõmu tunnevad.”
Ka praeguse rühmaga on õpetajal põnevaid mõtteid, jäätisepaberi konkursil osalemine oli alles algus. Vahepeal on suvepuhkus, ja kui sügisel uuesti kokku saadakse, lubab õpetaja need teoks teha.
Paberit ja värve kulub lasteaias palju
Märjamaa Pillerpalli lasteaia lapsed said Balbiino jäätisepaberi konkursilt kaks eripreemiat. Tööde autorid on Karro Võigemast ja Marion Põldmann, mõlemad nelja-aastased ning mõlema juhendajaks nende rühmaõpetaja Liivi Pank.
Õpetaja Liivi jutustab, et kõigepealt osales ta lastega president Toomas Hendrik Ilvese joonistuskonkursil „Meie Eesti head asjad”. Pildid, mis presidendile saadeti, tulid väga toredad – paar last joonistasid pildile oma pere, üks poiss aga hoopis oma õpetaja Liivi.
„President saatis kõigile osalejatele tänukirja, raamisime need lasteaias kenasti ära ja andsime lastele sõbrapäeval pidulikult üle,” jutustab Liivi Pank. „Kui pärast seda tuli teade Balbiino konkursi kohta, pakkusin välja, et seekord võiksid osaleda teised lapsed. Saatsime konkursile viis tööd. Aga et viiest koguni kaks preemia said, oli tõeliselt suur üllatus.”
Õpetaja ütleb, et nelja-aastastele on meisterdamistehnikas pilti teha lihtsam kui joonistada. Kõigepealt sirvis õpetaja koos lastega pildi- ja meisterdamisraamatuid, et lapsed saaksid mõtteid koguda. Pingviinid Karro kujundatud jäätisepaberil on tehtud kartulitrükis. Kartuli küljest on lõigatud üks suurem ja üks väiksem tükk. Suuremaga on musta guaššvärviga tehtud pingviinide kehad, väiksemaga valget värvi rinnaesised. Pingviinide tiivad, jalad ja nokad on maalitud pintsliga. Kõige lõpuks liimis Karro pingviinidele liikuvad silmad.
Marion tegi oma pildile näpuvärvidega käejäljed ja joonistas igasse sõrmeotsa naerunäo. Et pilt veel ilusam oleks, kleepis tüdruk sinna ka lumehelbeid.
Liivi Pank kinnitab oma 30-aastase lasteaiaõpetaja töökogemuse põhjal, et iga rühm on isemoodi. „Selle rühma lapsed on mul suured kunstihuvilised, nemad muudkui joonistaksid. Paberit ja värve kulub meil palju.” Jäätisepaberi kujundamise konkursil saadud tunnustus oli suur asi mitte ainult laste ja nende õpetaja, vaid ka vanemate jaoks. Tallinnasse autasustamisele sõitsid lapsed kohale terve perega.
Auhindade kätteandmise pidu Balbiino jäätisetehases oli Liivi Panga arvates nii hästi korraldatud, et läks hinge. Tehase territooriumile üles seatud tohutu suures telgis said lapsed kaasa elada mustkunstniku trikkidele, kuulata Eesti Raadio laululaste esinemist, õues aga üle vaadata kõik 7000 konkursitööd, mis seintele üles olid pandud. Lastele meeldis muidugi kõige rohkem see, et jäätist võis süüa nii palju, kui tahtis.
Tublid õpetajad, kes teevad lastega suurepärast tööd! Osavõtt sellisest konkursist ja tunnustus jääb nii lapsele kui õpetajale eluks ajaks meelde ja tekitab positiivseid emotsioone, mida me kõik väga vajame!
Palju õnne kõigile tublidele lastele ja nende juhendajatele!