Eesti noored tõid olümpiaadidelt medaleid
Tallinna ja Tartu koolinoored tõid juulikuus Kasahstanis toimunud rahvusvaheliselt füüsikaolümpiaadilt ning Indoneesias peetud bioloogiaolümpiaadilt medaleid.
13.–21. juulini Kasahstanis Astanas toimunud füüsikaolümpiaadist võtsid osa 87 riigi esindajad, nende seas viis kooliõpilast Eestist, kes said oma füüsika-alaste teadmiste eest tunnustuse.
Parimana pälvis hõbemedali Rasmus Kisel Gustav Adolfi gümnaasiumist. Pronksmedali said Tallinna reaalkooli õpilased Kristjan Kongas, Joonas Kalda ning Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilane Taavet Kalda. Aukirjaga tunnustati Tallinna reaalkooli õpilast Oliver Nisumaad.
„Selliste tulemustega oleme Euroopa riikide arvestuses esirinnas, üldpingerea eesotsas domineerivad peamiselt Aasia riigid,” rõõmustas noorte tulemuste üle mentor, Marseille’ ülikooli doktorant Mihkel Kree.
Kümne tunni jooksul tuli õpilastel lahendada nii teooria- kui ka eksperimentaalülesandeid. „Teooriaülesanded osutusid tavapärasest keerukamaks, kuid tegeleda tuli huvitavate teemadega,” sõnas Kree, tuues näiteks, et uurida tuli nii seebimulli võnkumisi kui ka vedeliku ja auru omavahelist tasakaalu, mille alla läheb näiteks hommikuse udu tekkimine. Uuriti ka elektrivoolu gaasis nagu see toimub näiteks sädemes või välgus. Eksperimentaalvoorus uuriti valguse polarisatsiooni abil kaksikmurdumist, mis tuleb nähtavaks näiteks pinge all olevates plastikmaterjalides.
Enne olümpiaadi korraldati õpilastele mahukas treeningprogramm: eksperimente õpiti nädala jagu Soomes ja paaril päeval ka Eestis Eero Uustalu käe all. Teooria osas toimus koos soomlastega Eestis põhjalik treeninglaager Jaan Kalda ja Ants Remmi juhendamisel. Olümpiaadil saatsid õpilasi juhendajatena Mihkel Kree ja Cambridge’i ülikooli magistrant Stanislav Zavjalov.
Eesti võistkondade lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastas haridus- ja teadusministeerium ning koordineeris Tartu ülikooli teaduskool.
Täpselt nädal varem, 6.–13. juulil toimus Indoneesias Balil rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad, kus selgitati välja maailma parimad noorbioloogid. Oma teadmised pani proovile 238 kooliõpilast 61 riigist. Olümpiaadil osalenud Tallinna reaalkooli õpilased Enna Elismäe ja Uku-Kaspar ning Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Siim Kurvits pälvisid eraldiseisvalt oma teadmiste eest pronksmedali. Lisaks esindas Eestit Kärdla ühisgümnaasiumi lõpetanud Riin Viigipuu.
Teadmiste võrdlemiseks pidid õpilased lahendama praktilisi töid raku- ja molekulaarbioloogias. Taimefüsioloogia ning -anatoomia praktikumis tuli analüüsida taimepigmente erinevate meetoditega ning uurida mikroskoobis taime juure anatoomiat. Loomaanatoomia ja -füsioloogia eeldas teadmisi kalamaimude vastupidavusest vee soolsuse muutustele. Lisaks oli tarvilik määrata krevette nende välistunnuste põhjal ja saadud tulemuste järgi esitada korrektne fülogeneesipuu.
„Teooriavoorud polnud samuti kergete killast, mistõttu oli ka rahvusvahelisel žüriil palju tegemist, et kõik teooriaküsimused korrektselt vormistatud saaksid,” rääkis Eesti võistkonna esindaja, Tartu ülikooli vivaariumi juhataja Sulev Kuuse.
Tema sõnul olid Eesti lapsed teadmiste poolest igati võrreldavad maailma parimate bioloogiatundjatega. „Selle eest tänu kõigile noorte innustajatele: kodudele, õpetajatele ja sõpradele ning Tartu ülikooli üliõpilastele ja õppejõududele, kes on järjepidevalt tegelenud meie võistkonna ettevalmistamisega.”
Rahvusvahelise bioloogiaolümpiaadi esikolmiku moodustasid Singapuri, Lõuna-Korea ja Taiwani esindajad.