Uuring: raamatud mõjutavad rahaga ringi käimise oskust

Värskelt avaldatud PISA 2012 finantskirjaoskuse testi põhjal on Eesti põhikooliõpilastel teiste riikide eakaaslastega võrreldes väga head finantsalased oskused. 18 riigi õpilaste seas oli Eesti tuhatkonna 15-aastase noore tulemus Šanghai (Hiina) ja Belgia järel kolmandal kohal, teatas haridus- ja teadusministeerium. Muu hulgas ilmnes uuringust, et parema tulemuse said need, kellel on kodus rohkem raamatuid.

Uuringus vaadeldi, kuidas 15-aastased noored teavad ja mõistavad finantsalased küsimusi ning oskavad neid teadmisi kasutada. Testi küsimuste seas oli nii kindlustuse, pangapettuse, palgamaksmise kui ka aktsiateostuga seotud küsimusi, millele vastata võiks olla huvitav täiskasvanulgi.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul on finantsvalikute mõistmine ja planeerimine tänapäeval üha olulisem. „Järjest enam pakutakse tarbijatele uusi finantstooteid, kaupa saab osta eri riikidest üle maailma, mis nõuab õigete otsuste tegemiseks ja oma heaolu tagamiseks varasemast oluliselt suuremaid finantsteadmisi,” ütles minister.

Uuringust tuleb selgelt välja, et peredes, kus finantsasju ka lastega arutatakse, on lapsed tunduvalt teadlikumad. Muu hulgas ilmnes, et selge mõju on ka kodu kultuuritaustal ning finantskirjaoskuse taset Eestis mõjutab raamatute arv kodus: õpilased, kelle kodus on üle 500 raamatu, said keskmiselt 40 punkti kõrgema tulemuse.

Testis osalenud riikidest oli Eesti ainus, kus õpilaste sotsiaalmajanduslik taust ei mõjutanud märkimisväärselt tulemusi ning näiteks vanemate ametikoht või kooli asukoht mõjutas õpilase tulemusi palju vähem kui mujal, mis ministeeriumi sõnul näitab Eesti põhihariduse üldist tugevat taset.

Võrreldes teiste riikidega on siinsetel õpilastel rohkem praktilisi kogemusi igapäevaste pangateenuste kasutamisel – Eestis on pangaarvet ja/või -kaarti omavaid õpilasi rohkem kui mujal ning nende tulemused olid ka kõrgemad. Ka on enamikul põhikooli õpilastel olemas tööalane kogemus: kaks kolmandikku õpilastest on ise raha teeninud, näiteks pereettevõttes või osalise ajaga töötades. Enamik noori on saanud raha kingiks, aga üle poole on saanud seda ka töötades, majapidamistööde eest või lihtsalt taskurahaks ilma töötegemiskohustuseta.

Koolis omandavad Eesti õpilased finantsalased oskused integreeritult mitme õppeaine kaudu, näiteks matemaatikast, ühiskonnaõpetusest, ajaloost ja muudest ainetest. Ministeeriumi teatel on eesti õpilaste finantskirjaoskuse tase siiski kõrgem kui seda näiteks PISA testi matemaatika ja lugemise tulemuste põhjal võinuks eeldada.

Eestis asuvate vene õppekeelega koolide õpilaste finantsalased oskused on eesti õppekeelega õpilastest umbes ühe õppeaasta võrra ehk keskmiselt 42 punkti võrra nõrgemad. Kui eesti õppekeelega koolis oli keskmine tulemus 540, siis vene õppekeelega koolis 498.

PISA 2012 on esimene laiahaardeline rahvusvaheline uuring, millega hinnatakse noorte finantskirjaoskust. Kui ülduuringus osales kokku 5867 Eesti õpilast, siis finantskirjaoskuse testi tegi neist 1088 (824 eesti-, 224 vene- ja 40 kakskeelses koolis). Kokku osales finantskirjaoskuse testis ligi 29 000 noort, esindades ligi üheksat miljonit eakaaslast 18 riigist.

Finantskirjaoskus on rahaasjade ja nendega seotud riskide teadmine ja mõistmine,  motivatsioon ja kindlus neid teadmisi erinevates olukordades hästi kasutada, parandamaks isiklikku ja ühiskondlikku rahalist heaolu ning võimaldamaks majanduselus osalemist.

Finantskirjaoskusega tarbijad on teadlikumad oma otsustes ja nõuavad kvaliteetsemat teenindust, mille tulemusena suureneb turukonkurents ja võimendub innovatsioon. seega sõltub riigi majandus ja inimeste heaolu suurel määral ka inimeste finantsalastest otsustest.

Madalama finantsoskustega õpilased teavad levinumaid finantsteenuseid ja finantsterminoloogiat ning oskavad rahaasjus lihtsamat infot tõlgendada; teevad vahet soovidel ja vajadustel ning oskavad teha lihtsaid igapäevased tarbimisotsuseid; teavad rahaasjadega seotud dokumentide (nt arve) otstarvet ning oskavad teha lihtsaid rahalisi arvutusi (liitmine, lahutamine, korrutamine) olukordades, millega on ise tõenäoliselt kokku puutunud.

Kõrgema finantsoskustega õpilased oskavad kasutada oma oskusi finantsteenustest ja finantsterminoloogiast, millega ei pruugi oma elus niipea kokku puutuda; analüüsida keerukaid finantsteenuseid ning võtta arvesse nendega seotud dokumentides ka otseselt mitte välja toodud asjaolusid, näiteks tehingukulud; väga täpselt lahendada ebatavalisi olukordi rahaasjus, kirjeldada võimalikke otsuste tagajärgi ning tunnevad finantskeskkonda laiemalt, näiteks oskavad arvestada ka tulumaksuga.

Gunda Tire, PISA riiklik koordinaator SA-st Innove ütles, et parema finantskirjaoskusega inimene suudab hallata oma raha ning on otsustes teadlikum.

PISA finantskirjaoskuse testi näidisülesanded leiab siit.

Lühikokkuvõtte testi tulemustest aga siit.