Uus võimalus mittetöötavatele noortele
Kui haridustee on pooleli jäänud ja oskusi napib, siis võib olla tõeline vägitegu kaitsvate koduseinte vahelt välja saada. Või kuhu ongi sellistel noortel minna? Miks mitte alustada ametiõpinguid Tartu kutsehariduskeskuses!
„Ei töötanud ega õppinud,” tunnistas Sander Merivee, kes mõne aasta eest küll pagar-kondiitri õpinguid alustas, kuid kooli pooleli jättis. „Nüüd mõtlesin, et aastaga saan kutse kätte, võiks tulla,” rääkis ta.
Anne Maran oli kodus asja pärast ja kasvatas last. „Aga siis üks sõbranna, kes ka siin koolis õpib, soovitas, et uuri oma võimalusi,” jutustas Maran, kuidas ta tee kutsehariduskeskusesse leidis ning ei kahetse oma koolitulekut põrmugi. „Oleks kohe rohkem õppida tahtnud,” tunnistab tarmukas neiu.
Eve Annuki ja Maarja Kattai leidis üles aga karjäärinõustaja Piret Aruniit. „Polnud nagu tulevikuplaane, aga siis Piret helistas ja ütles, et tule kooli,“ meenutas noor ema Eve Annuk, kes oli läbinud karjääriõppekursuse ja nii nõustaja Piretile silma jäänud.
Nüüd, vaevalt aasta hiljem tegid noored abikokad edukalt kutseeksami ja seavad end kutsehariduskeskuse lõpuaktusele. Enamgi veel, neljal vastsel kutsetunnistusega abikokal on ka tööpakkumised taskus ning tulevik paistab hoopis kindlam.
„Ma ei oleks mõelnudki kuhugi ennast pakkuma minna,” tunnistab Sander ja lisab, et mingi diplom võiks ikka käes olla. „Mingid oskused peaksid olema, et tööle kandideerida,” arvab Anne Maran. „Kodus söögi tegemisega võib ju hakkama saada, aga tööle minekuks peab oskusi rohkem olema.”
Ja abikokale vajalike oskuste õppimine oligi lühikese, vaid aastase kutseõppe sisu. „Aastaseks õpinguks on noortel ennast kergem motiveerida,” selgitas karjäärinõustaja Piret Aruniit ning lisas, et kellel õppimine meeldima hakkab, saab ju jätkata pikemal õppekaval.
Just seda võimalust kavatse kaaluda Eve Annuk. „Tahaksin pagar-kondiitriks õppida,” tunnistab ta, sest küpsetamine meeldib talle väga.
Sander Merivoo ja Anne Maran lähevad aga tööle. „Praktikakohtade otsimine on juba esimene samm töö otsimisel,” rääkis Maran. Kooli poolt oli ette nähtud, et õppijad pidid minema omale praktikakoha otsima ja nüüd ongi nii, et enamik lõpetajatest on oma praktikakohast ka tööpakkumise saanud. „Kui sa näitasid ennast heast küljest praktika ajal, siis on hulga lihtsam ka tööd saada,” kinnitas ta. Tõepoolest, Anne Maran läheb kohe 1. juulist tööle Kääpa hooldekodu kokaks. Sander asub aga peatselt tööle hiina kööki pakkuva restorani Ženžen abikokaks.
Piret Aruniidu sõnul lõpetavad tänavu mittetöötavate noorte projekti kaudu koolitusel käinutest viis abikokka ja kaks autohooldusspetsialisti. „Kool on neile kindlasti lisaks erialateadmistele ja oskustele ka enesekindlust juurde andnud,” rääkis Aruniit.
Koos mulluste lõpetajatega on projekt „Noorte elukestvas õppes osalemise ja tööhõive suurendamine Tartu-, Põlva-, Jõgeva- ja Võrumaal” koolitanud ja tööle aidanud 15 noort. „Suurem jagu lõpetamisi seisab aga ees,” usub Aruniit.
Suvise vastuvõtu käigus saavad mittetöötavad noored jälle võimaluse projekti toel kutsekooli tulla. Sel aastal pakume samuti lühikesi abikoka, toateenija ja autohooldusspetsialisti õppekavasid ning neile erialadele saavad õppima saavad tulla ka ilma põhihariduseta noored. Lisaks koolitusele pakub projekt ka lisavõimalusi – näiteks stipendiumit ja sõidutoetust ning teisi töölesaamist abistavaid tegevusi nagu CV ja motivatsioonikirja koostamine.
Sisseastumisdokumentide vastuvõtt algas Tartu kutsehariduskeskuses 25. juunil ning kestab 1. augustini. Õppida saab kokku 58 õppekaval nii kesk- kui ka põhihariduse baasil, riigieelarvelisi kohti on veidi alla 1400, kandideerida saab kahele erialale. Esmakordselt avatakse spaateenindaja eriala, samuti avaliku sektori asutuse finantsisti ja puhastusteenindaja-juhendaja eriala.Kokas saab õppida ka sessioonõppes.
Lisainfot leiab siit ning veebilehelt www.khk.ee.