Kadriorus avati Karl Rebase bareljeef

13. aug. 2014 - Kommenteeri artiklit

Tallinnas Kadriorus, aadressil Tina 21a asuva kortermaja seinal avati kolmapäeval Eesti väljapaistva akadeemiku, füüsikateadlase Karl Rebase (1926–2007) mälestusbareljeef.

Karl Rebane sündis 11. aprillil 1926 Pärnus, lõpetas 1947. aastal Tallinna reaalkooli ja 1952. aastal Leningradi riikliku ülikooli, kus kaitses 1955. aastal füüsika-matemaatikakandidaadi (PhD) väitekirja. 1964. aastal kaitses ta Valgevene teaduste akadeemia füüsika instituudis füüsika-matemaatikadoktori kraadi ning 1968. aastal omistati talle professori kutse.

1961. aastal valiti Karl Rebane Eesti teaduste akadeemia liikmeks, 1976. aastal NSV Liidu teaduste akadeemia kirjavahetajaliikmeks ja 1987. aastal akadeemikuks optika alal. Ta oli ka Euroopa kunstide ja teaduste akadeemia (Salzburg), Euroopa akadeemia (London) ning New Yorgi teaduste akadeemia liige.

Aastatel 1958–1968 töötas Karl Rebane teoreetilise füüsika õppejõuna Tartu ülikoolis, kus juhatas ka enda eestvõttel loodud eksperimentaalfüüsika kateedrit. Aastatel 1976–1993 organiseeris ta koos füüsika instituudiga laseroptika ühiskateedri ja oli selle juhataja.

Eesti teaduste akadeemiaga oli Karl Rebane ametialaselt seotud veel enne akadeemikuks valimist: 1956–1964 oli ta füüsika ja astronoomia instituudi vanemteadur ja teadusala asedirektor, 1964–1968 füüsika, matemaatika ja tehnikateaduste osakonna akadeemik-sekretär, 1968–1973 asepresident ja 1973–1990 president. Aastatel 1973–1976 töötas professor Rebane füüsika instituudi direktori ning 1990–1992 laboratooriumijuhataja ja peateadurina, hiljem Eesti biokeskuse peateadurina (1993–1996). Alates 1994. aastast oli ta Tartu ülikooli emeriitprofessor.

Akadeemik Karl Rebase pikaajalisest teadustööst moodustas olulise osa teoreetiline füüsika rakendatult optikas ja tahke keha füüsikas; optilised katted; lisanditsentrite sekundaarne kiirgus; foononvabad jooned kui Mössbaueri γ-resonantsjoone optiline analoog; spektrite püsisälkamine ja selle rakendused; ühe lisandimolekuli spektroskoopia jne. Peale selle avaldas ta töid filosoofiat füüsikaga siduvate küsimuste kohta, milles käsitles entroopiaprobleeme keskkonnahoius, maaväliste tsivilisatsioonide otsinguis, põhjuslikkust ja vaba tahet füüsikas ning kõrgtehnoloogilise terrorismi ohtu kaasaegses maailmas. Ta oli enam kui 300 teadustöö ning koos kaasautoritega kuuma luminestsentsi avastuse autor.

Karl Rebase saavutusi teadlase ja teaduse organisaatorina on kõrgelt hinnatud. Muude tunnustuste hulgas omistati talle kollektiivi koosseisus vabariiklik preemia tahkise lisanditsentrite spektrite teooria eest (1965), NSV Liidu teaduste akadeemia Lebedevi-nimeline kuldmedal saavutuste eest füüsikas (1981) ja kollektiivi koosseisus Eesti Vabariigi teaduspreemia ühe lisanditsentri spektroskoopia eest (1996). 2001. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. 2006. aastal autasustati teda Valgetähe III klassi teenetemärgiga.

Korteriühistu initsiatiivil ja Mehis Pilve rahastamisel valminud bareljeefi autor on skulptor Mati Karmin. Bareljeefi avamiskõne pidas akadeemik Jaak Aaviksoo.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!