Kilpkonn äratas huvi Eesti teaduse vastu

29. aug. 2014 Sirje Pärismaa - 1 Kommentaar

21.−26. juunini Kopenhaagenis toimunud Euroopa suurimal teadus­foorumil EuroScience Open Forum (ESOF) oli esmakordselt esindatud ka Eesti. Kinnistamaks tugeva IT-riigi kuvandit, esitlesime eri teadusvaldkondade nutikaid rakendusi.

Eesti messiboksi kese oli Tallinna tehnikaülikooli biorobootika keskuse allveerobot U-CAT (Underwater Curious Archeology Turtle), mis mõeldud laevavrakkidelt info kogumiseks. Kilpkonnakujulise roboti miniatuursed mudelid püüdsid pilke boksi seinaks olevas akvaariumis.

Tutvustasime teisigi meie teadusasutustes loodud innovaatilisi rakendusi: Eesti esimest satelliiti ESTCube-1, küberruumis turvalise andmete kogumise ja analüüsimise süsteemi Sharemind ja linnade planeerimise vahendit CUDA (Copernicus Urban Development Analyzer).

TTÜ biorobootika keskuse juhataja professor Maarja Kruusmaa oli ka ühe robootikasessiooni peakorraldaja ürituse teadusliku programmi raames (Robotics for next–generation ocean science).

„Sessioon läks igati edukalt ja seda paljuski tänu Euroopa allveerobootika kogukonna koostööle, mille tulemusena saatsid mitmed teadusgrupid üritusele näitamiseks ja uurimiseks oma juba valmis või töös olevad allveerobotid,” rääkis Maarja Kruusmaa. „See andis sessioonile käegakatsutava mõõtme, et asjad, millest me räägime, on reaalselt olemas ja töötavad. Keskuse osalemine messiboksis väikeste roboti mudelitega, mis ujusid spetsiaalselt meile püstitatud akvaariumis, tekitas paljudes külastajates huvi. See omakorda andis teadusagentuuri ja biorobootika keskuse esindajatele võimaluse tutvustada teadustöö ja õppimise võimalusi Eestis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et meie koostöö oli igati sujuv ja tulemuslik, millest on andnud tunnistust positiivne isiklik ja kaudne tagasiside ürituse kohta.”

Silmside loeb

Eesti väljapanekut messil korraldas Eesti teadusagentuuri algatus „Research in Estonia”. Projektijuht Liis Livini sõnul valiti katusteemaks IT, kuna meie riik on just selles vallas tuntud. Otsustati näidata, millised on meie teadlaste väljatöötatud efektiivsed viisid andmete kogumiseks ja kasutamiseks eri keskkonnas (kosmos, maa, vesi, küberruum).

Põhjust ESOF-il nähtaval olla oli enam kui küllaga. Üleeuroopaline biennaal meelitab kohale tuhandeid huvilisi: teadlasi, äriinimesi, ametnikke, poliitikuid, teadusadministraatoreid ning -ajakirjanikke. Programmis on tippteadlaste ettekanded, seminarid, töötoad, debatid, mess ja laiale avalikkusele suunatud üritused. ESOF-i algatamise eesmärk ongi olnud saada kokku huvigrupid ja eri valdkondade tippteadlased, et tekiksid kontaktid. Enamasti kohtutakse ju vaid oma valdkonna esindajatega.

Allveerobot ja boksis toimuv peatasid igal päeval hulga huvilisi ja ärgitasid uurima Eesti teaduse kohta lähemalt.

„Püüdsime anda infot meie teaduse säravamate saavutuste, struktuuri, rahastamise ja muude teemade kohta,” rääkis Liis Livin. „Küsiti, kus Eesti asub ja kus on ülikoolid. Aga oli ka robootika asjatundjaid, kelle küsimustele vastasid insenerid, kes olid robotid valmis ehitanud. Ühel päeval said huvilised tulla boksi kohtuma Maarja Kruusmaaga, et saada süvainfot. Ei näinud teisi riike võimaldamas sessiooni peakorraldajaga näost näkku kohtuda.”

Messialal oli „Research in Estonia” boksi vastas Saksamaa mitu korda suurem väljapanek. Sakslased jagasid enamjaolt tekstiinfot, samas kui meie eripära oli lisaks interaktiivsetele robotitele pigem suusõnaline infovahetus. Väiksema riigina pidime erinevalt Saksamaast messikülastajaid aktiivsemalt enda boksi juurde tooma, mida aktiivne suhtlus kindlasti soodustas.

„Meil on Eesti turustamiseks veel arenguruumi, aga suutsime leida erilise nüansi, mis tekitas häid emotsioone. Inimestel tekkis huvi Eesti teaduse ja siin õppimise vastu. Silmast silma kontakt on ikka väga oluline, kuigi arvame, et internetist saab info kätte,” kinnitas Livin.

Kvantfüüsikaga sinasõbraks

Et saada suurüritusest ülevaadet ja edasiseks tööks kogemusi, oli teadus­agentuuri teaduse populariseerimise osakond ESOF-il esindatud peaaegu in corpore.

Osakonna juhataja Terje Tuisk võttis osa teaduspoliitika paneelist. Seal tutvustati avalikkusele loomisel olevat võrgustikku, mis ühendab EL-i liikmesriikide valitsuste teadusnõunikke. Võrgustiku ellukutsuja on Euroopa Komisjoni presidendi Barroso teadusnõunik. Idee on algusjärgus, Kopenhaagenis olid kohal 13 riigi nõunikud. Enamikus riikides, ka Eestis, pole neid veel ametis.

Teadussessioonidelt pani Tuisk kõrva taha mitu huvitavat fakti. Näiteks pole lähema 25 aasta jooksul loota vähi diagnostikat sellisel tasemel, et käime korra aastas arsti juures ja saame teada oma vähiohust.

Üllatas seegi, et e-sigarettidest rääkisid küll eri valdkondade esindajad, kuid kõrvalmõjude uurimisele pole mõeldud.

Tähelepanu äratasid ka professorite diskussioonilõunad noorteadlastega, kus sundimatus õhkkonnas arutati teadusasju.

Konkursside koordinaator Margit Lehis huvitus eelkõige teadusmessi sellest osast, mis suunatud laiemale avalikkusele. Ühtviisi huvitavad olid programmid „Teadus linnas” ja „Teadus merel”. Muljetavaldav oli Kopenhaageni ülikooli interdistsiplinaarne ekspositsioon, mille loomisse olid kaasatud nii disainerid kui ka teatrirahvas.

Sadamas seisnud kolmel teaduslaeval tutvustasid teadlased ise oma tegevust ja rahvas külastas laevu agaralt. Kuulda oli palju võõrkeeli.

„Avalikul alal oli väga palju kooligruppe,” kiitis Lehis. Ja rohkelt oli linnarahvast. Ühelegi väljakuulutatud teadustuurile (jalgsi, jalgrattaga) polnud võimalik enam kohta saada.

Koordinaator Reet Rannikule avaldas enim muljet kvantfüüsikaga seotud sessioon. Võlus see, et teadlased oskasid anda nii keerulist teemat edasi ja tegid asja selgeks ka võhikutele.

„Põnevad olid teadlaste karjääri planeerimise sessioonid,” lisas Rannik. Näiteks Rolls Royce’i esindaja rääkis, et nende firmal on teaduskeskused üle maailma, kuhu kaasatakse ülikoole. Ettevõtete tugevam seostamine teadusega oligi kuum teema. Arutleti, mida teha, et ülikoolilõpetanud oskaksid päriselt tööd teha. Kõlas ettepanek, et praktikat võiks olla terve semester.

Räägiti sellestki, kuidas koolitada teadlasi, kes oleksid lisaks oma valdkonnale tugevad ka majanduses, eelarvete tegemisel, projektijuhtimises ja oskaksid populariseerida oma tegevust.

Suhtlustahe ja avatus

Koordinaator Katrin Saart huvitus õpilastele suunatud tegevustest. Meelde jäid eri organisatsioonide tutvustused uurimisõppe ja keskkonnahariduse projektidest õpilastele. Arutleti teadlaste kaasamist formaalharidusse. Palju rõhutati sedagi, et lasteni jõudmiseks tuleb vanemaid kaasata ja teha tööd peredega.

Programmi TeaMe juht Margit Meiesaarele jäi positiivsena meelde kogu festivali iseloomustanud avatus ja tahe suhelda.

„Kõik organisatsioonid olid läbi mõelnud, kuidas osalejaid paremini kaasata, interaktiivselt, töötubade abil. Teadlased ise suhtlesid inimestega ja peeti dialoogi. Meil tuleb seda tahku veel arendada,” rääkis Meiesaar.

Eredalt jäi meelde osaluspõhine töötuba sidusgruppide ja avalikkuse kaasamiseks teaduses ja innovatsioonis. Kuigi kogunes suur seltskond, juhiti tööd väga hästi. Arutlusele võeti seitsme raamprogrammi projekt, mis juba lõpufaasis. Meiesaar osales noorte teemasid käsitlevas grupis. Arutelu fookuses oli vastutustundlik uurimistöö − mida teha, et teadlased suhtleksid kogu protsessi vältel sidusgruppidega ja teadustöö vastaks ühiskonna vajadustele.

„Küsiti näiteks, kuidas rahastajad saaksid paremini mõjutada teadlasi, et nood kaasaksid avalikkust oma projektidesse,” lausus Meiesaar. „Pakuti huvitavaid ideid ja tekkis küsimus, kas ka reaalsuses suudaksime ideaale rakendada. Esimene samm, et üheskoos arutada asjade üle, on nüüd tehtud.”

„Eesti teadus paistis ESOF-il välja,” kinnitas Terje Tuisk. „Boksis tehtu oli väga vinge. Seekord oli kohal ainult üks teadlane, aga järgmine kord peaks meie teadlased juba rohkem esindatud olema. Saime kogemusi, kuidas seda teha.”

Järgmine ESOF toimub Manc­hes­te­ris aastal 2016.

Lugu on valminud tänu Euroopa sotsiaalfondist rahastatud programmile „TeaMe” ning ilmus esmakordselt veebiportaali miks.ee uudiskirjas.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kilpkonn äratas huvi Eesti teaduse vastu”

  1. inseneR ütleb:

    Kui suur on Eesti allveerobotite tööstus, millele uurimisgrupp teeb arendustööd, et Eesti robotitööstuse eksport suureneks, tavainimesed saaks tööd ja riik jõukamaks?

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!