Miks napib meie õpetajal professionaalset enesekindlust?
22. augustil analüüsiti Eesti haridusfoorumi seminaril-ümarlauas rahvusvahelise uuringu TALIS andmeid. Ülevaate uuringust andis TLÜ professor Krista Loogma, toonitades, et Eesti põhikooliõpetaja professionaalne enesekindlus (enesetõhusus) on teiste uuringus osalenud maade õpetajatega võrreldes suhteliselt madal, eriti meie meesõpetajatel.
Märgiti, et väga head PISA tulemused peaksid meie põhikooliõpetaja eneseusku ju tohutult tõstma. Ka TALIS-e andmetel pole meie õpetajal ebakindluseks põhjust, sest tal on uuringu keskmisest parem pedagoogiline haridus, ta käib uuringu keskmisest rohkem täienduskoolitustel, tal kulub tunnis korra loomiseks vähem aega. See kõik peaks ju eneseusku tõstma?
Siiski leiti seminaril-ümarlauas ka mõned momendid, mis võivad õpetajat ebakindlamaks muuta. Meie õpetaja teeb oma kolleegidega vähe koostööd – kolmandik neist pole mitte kunagi külastanud oma kolleegide tunde. Võrdlusmomendi puudumine aga võibki tekitada ebakindlust. Pakuti ka uuringuväliseid põhjusi. Näiteks on üliõpilaste hulgas levinud arvamus, et õpetajaks läheb õppima see, kes mujale ei pääse. Lisati, et ülikoolis õpetatakse tulevasi õpetajaid, lähtudes ideaalist, mitte koolitegelikkusest, mistõttu õpetaja tunnebki end koolis ebakindlalt. Arvati, et õpetajad sisendavad endale ka ise, et neil on ühiskonnas madal staatus. Korduvalt väideti, et „kasumile orienteeritud meedia” on ainult skandaale kajastades õpetaja ebakindlaks muutnud.
Kõrghariduse kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen märkis arutelu kokkuvõtteks, et õpetaja professionaalse ebakindluse peamine põhjus on siiski vähene koostöö kolleegidega. Ta pidas õpetaja enesekindluse tõstmisel võtmetegelaseks koolijuhti. Kui koolijuhtideks valitakse uue pedagoogika esindajad, kes väärtustavad koostööd, muutuvad meie õpetajad kindlasti professionaalselt enesekindlamaks.
Haridusfoorumi mõttevahetusi saab jälgida ka internetis: http://lists.ut.ee/wws/info/org.ehf.haridusfoorum.