Õpirändurina Taanis

Kui Taani riigis on miskit mäda, võetakse seal midagi ka ette. Selles veendusin, kui käisin koos Maris Metsaga, kolleegiga Pärnu õppenõustamis­keskusest, Academia nädalasel õpirändereisil Taanis Århusis.

Õpirände teema oli „Koolist väljalanguse ennetamine” ning meie õpirändegruppi kuulus 12 karjäärispetsialisti Euroopa seitsmest riigist. Meid võttis vastu Taani suurim kolledž VIA University College, milles on viis teaduskonda, üliõpilasi üle 18 000, õppekavasid rohkem kui 50. Saime teada, et Taani on seadnud eesmärgi: vähemalt 95% noortest peab omandama üld- või kutsekeskhariduse. Viimastest omakorda 70% peab omandama üldkeskhariduse ja 19% kutsekeskhariduse. 60% noortest peab omandama kõrghariduse, neist 25% akadeemilise kõrghariduse ülikoolis.

Käimasoleva kutseharidusreformiga tahetakse saavutada järgmist.

• Parem ja atraktiivsem kutseharidus, sest praegu suundub kutseharidusse liiga vähe õpilasi ning väljalanguse protsent on väga kõrge – 50.
• 2020. aastal peaks kutsehariduses õpinguid jätkama vähemalt 25% 9. (10.) klassi lõpetanud noortest ning 2025. a 30%.
• Rohkem erialasid täiskasvanutele, kel vanust üle 25 eluaasta.
• Alg-, põhi- ja kutsehariduse sidemete tugevdamine. Noorte nõustamiskeskuste ja koolide koostöö arendamine. Õppe- ja õpetamise kvaliteedi tõstmine kutsekoolides. Sisseastumiseksamite rakendamine kutsekoolides ja hinnete osakaalu suurendamine.

Taani nõustamissüsteem

Nõustamissüsteemi reform algas neil 2004. aastal. Koolidest on nõustamine viidud nõustamiskeskustesse, kus võivad töötada ainult vajaliku kõrgharidusega spetsialistid. Nõustajaamet on muutumas järjest populaarsemaks, sageli tulevad sellele tööle õpetajahariduse ja -kogemusega inimesed. Riik on ette näinud, et 15–17-aastased peavad olema haaratud mingi tegevusega, on see siis hariduse omandamine, töö või mõni muu juhitud tegevus.

Tund rahvaülikooli keraamikaklassis.

Lapsevanematele, kes toetavad haridustee jätkamisel oma lapsi, kellel see on mingil põhjusel katkenud, makstakse munitsipaaltoetust. Noorel ja tema vanemal peab olema võimalus saada spetsialisti hinnang, kas noor on edasiseks haridusteeks valmis, ning vajadusel on võimalik osaleda kursustel, läbida lisa-aasta vms. Ka kohalikul omavalitsusel on omad kohustused noorte ees, kelle puhul on oht, et nende haridustee on katkemas.

Noorte nõustamiskeskused (youth guidance centres) teenindavad noori kuni 25. eluaastani. Keskuste eesmärk on aidata noortel teha valikuid haridustee jätkamisel pärast põhihariduse omandamist ja/või tööturule suundumisel. Neid keskusi on Taanis kokku 51. Seitsme regionaalkeskuse (regional centres) eesmärk on nõustada noori haridusprogrammides osalemisel ning noori ja täiskasvanuid, kes on vahepeal õppimisest kõrvale jäänud, kuid soovivad asuda kõrgharidust omandama.

2011. a rajati e-nõustamissüsteem (eGuidance), kus saab iga päev karjäärialast nõu e-kirja, telefoni, SMS-i teel. Teenus on mõeldud kõigile kodanikele vanusepiiranguteta. On ka täiskasvanute hariduskeskused (adult educational centres), kus aidatakse leida sobivaid kursusi ja edasiõppimisvõimalusi. Riikliku nõustamisportaali www.ug.dk abil leiab Taanis infot ametite, koolituste, kursuste jm kohta.

Toetavad tootmiskoolid

Taanis on u 90 tootmiskooli (production schools), kus õpivad alla 25-aastased noored, kes vajavad lisa-aastat enne õpingute jätkamist, hariduslike erivajadustega või füüsilise puudega õpilased. Seal õpitakse keskmiselt 5–6 kuud, ent umbes 30% õpilasi jätkab tootmiskoolis. Neis tehakse praktilist tööd puu- ja metallitööst kuni meedia ja teatrini. Õpilased saavad sealt oskused, mis aitavad neil õpinguid jätkata samal alal kutseharidussüsteemis. Tootmiskoolis ei hinnata õpilasi ja seal ei ole eksameid. Koolist lahkumisel saavad õpilased kaasa tõendi läbitud tegevuse ja tundide kohta

Meie grupp käis kolmes tootmiskoolis. Suurim neist oli Århusi tootmiskool, kuhu noortenõustaja on suunanud 16–25-aastased noored, kes on koolist välja langenud või olnud langemas. Toimetulematuse põhjused on erinevad: järelevalvetus, halb õppe­edukus, mõnel juhul kriminaalne minevik, narkoprobleemid. Viimaseid on õnneks vähe.

Koolis õpitakse metallitööd, koka- ja pagariametit, puutööd, graafilist disaini. Tööpäev koolis algab kl 8 ühise hommikusöögiga, millele järgnevad töötoad. Osalesin kokkade ja pagarite töötoas, kus oli 12–22 õpilast, keda juhendas kolm õpetajat. Õpilaste ülesanne oli valmistada süüa tervele koolile ja lähedal asuvatele asutustele. Hommikusel koosolekul jagatakse ülesanded ja töö läheb käima: pearoog, salatid, leib. Õpilaste päev kestab kl 8–14.30. Tööpäeva lõpus tullakse taas kokku ja arutatakse, kuidas päev on läinud. Samal põhimõttel töötatakse ka teistes töötubades. Metalli- ja puutööõpilased täidavad õpetaja juhendamisel ka tellimustöid.

Koolil ei ole õppekava. Igal õpilasel on individuaalplaan ja nad jätkavad õpinguid sealt, kus need tavakoolis pooleli jäid. Õpetajate ülesanne on oma töö planeerimisel arvestada iga õpilase eripära. Üldainetest õpitakse taani keelt ja matemaatikat. Nimetatud tundidesse õpilasi ei sunnita. Nõustaja püüab teha kõik selleks, et nad soostuksid seal vabatahtlikult käima.

Tootmiskooli kokkade õppegrupp alustab tööpäeva.

Valitud töötubades tuleb olla neli nädalat, enne ei saa töötuba vahetada. Mõnele õpilasele pakutakse ka võimalust viibida mingi aeg kutsekoolis, et saada selgust ameti kohta, mida õpilane soovib õppida. Kui õppeaasta lõpuks selgub, et noor pole veel valmis tootmiskoolist lahkuma, jäetakse ta kooli edasi. See võimalus on 10%. Kui õpilasel edasises elus endiselt kõik ei suju, võib ta ise tagasi tulla.

Koolis pööratakse tähelepanu ka vaba aja veetmisele, ühistegevustele. Muusikagruppe juhendavad professionaalsed muusikud, tegutseb draamaring. Käiakse väljaspool kooli esinemas. Kooli õpilasesindusel on õigus teha ettepanekuid koolielu korraldamiseks. Korraldatakse debatte, kohtumisi huvitavate inimestega jms. Kool peab sidet lastevanematega, külastatakse õpilaste kodusid, toimuvad koostöövestlused.

Kool ehitusfirmas ja supermarketis

Veel saime käia suure ehitusfirma juures asuvas tootmiskoolis, kus on võimalik õppida ja töötada kuni 11 õpilasel. Selle kooli õpilased on kõik eelnevalt põhikooli lõpetanud, vanuses 17–25 aastat, noortel puudub aga kutsetunnistus.

Õpilaste tööpäev algab kell 6.45 – hommikusöök, koolitunnid, lõuna, töö. Vaba aega on päeva jooksul pool tundi. Õpilastele on määratud päevas kaks kindlat kohtumisaega nõustajaga. Sellesse kooli pääsemiseks peab sul olema hea füüsiline vorm, motivatsioon ja ei tohi olla mingeid sõltuvusi (suitsetamine, alkohol, narkootikumid). Kooli eesmärk on valmistada õpilased ette kutsekoolis õppimiseks, soovi korral on neile tagatud õppekoht tehnikakolledžis. Et motiveerida noori edasi õppima, on nende töötasu väiksem kui kvalifitseeritud töötajal.

Kolmas külastatud tootmiskooli põhimõttel töötav õppegrupp asus supermarket Kvickly juures. Kauplusel on võimalik vastu võtta kuni 13 õpilast. Keskmine õppeaeg on 5–6, maksimaalselt 12 kuud. Tööpäev kestab kl 8–15, mille sisse mahuvad ka õppetunnid, kus õpetatakse ettevõtlust, inglise keelt jm. Õpilaste ülesanne on panna välja kaupu. Kooli eesmärk on valmistada õpilased ette õpingute jätkamiseks kutsehariduses.

Saadud tarkused

• Märka õpilast! Igas klassiruumis on nii palju toole, kui on õpilasi rühmas. Kui mõni tool on hommikul tühi, asutakse kohe puudujaga kontakti otsima.
• Räägi õpilasega! Iga kuue nädala tagant toimub kolmepoolne nõustamine – nõustaja, õpilane, õpetaja. Arutatakse, kuidas läheb, seatakse ühiselt eesmärgid.
• Aita õpilast! Juba esimesest päevast uues koolis on õpilane tähelepanu all, et ta ei tunneks ennast halvasti, leiaks üles õiged ruumid, tutvuks õpetajate ja rühmakaaslastega.

Palju häid ja huvitavaid mõtteid kuulsime ka teist tüüpi õppeasutustes. Külastasime sotsiaalhoolduse ja tervishoiu kolledžit ning Odderi rahvaülikooli.

Sotsiaalhoolduse ja tervishoiu kolledž

Sotsiaalhoolduse ja tervishoiu kolledžis (Social and Health Care College) õpetatakse nende alade abitöötajaid. Põhikoolitus kestab 20–40 nädalat. Lõpetanud saavad minna edasi õppima vastava ala õpetajaks või omandada mõne tervishoiu või sotsiaalhooldusega seotud ameti. Kooli lõpetab keskmiselt 70% alustanutest (üle riigi on see protsent 50).

Riskigrupid on õpilased, kes on vaevalise edasijõudmisega mitmel eri põhjusel (düsleksia, tähelepanu ja keskendumisvõime puudulikkus, depressioon, ärevushäired, kanepi tarbimine). Teise suure grupi moodustavad need, kel puudub peretoetus.

Õpilasi aitavad kontaktõpetajad, mentorid ja nn õpilaskohvik. Kõik kooli õpetajad on ka kontaktõpetajad, nende hoolealusteks on 12–13 õpilast, kes võivad alati oma mure või küsimusega õpetaja poole pöörduda. Õpilaskohvikus abistatakse õpiraskustes õpilasi kodutööde tegemisel. Kuigi koolis õpib väga paljude rahvuste esindajaid, toimub õppetöö taani keeles. Need, kes keelt veel piisavalt hästi ei oska, käivad keeltekoolis. Koolitatakse ka lapsevanemaid.

Linnavalitsuse osa väljalanguse ennetamisel

Århusi linnavalitsuse ametnikult Christian Lausten Sørensenilt kuulsime, et linnas on palju välisüliõpilasi, kelle integreerimisele kohalikku ellu pööratakse suurt tähelepanu. Töötab üliõpilasmaja, kus korraldatakse sageli üritusi, mis aitaksid ühendada ettevõtlust ja õpinguid, viia üliõpilasi kokku kohalike tööandjatega.

Linnavalitsus on võtnud oma südameasjaks ka kutseharidusega noorte kindlustamise erialase tööga. Püütakse noori ja ettevõtteid kokku viia, näiteks on viidud linnavalitsuse bussiga noored ettevõtetesse kohale.

Taani riigis on haridus au sees ja püütakse teha kõik selleks, et õpilased ei langeks koolist välja, vaid omandaksid vähemalt kesk- või kutsehariduse. Viimaste aastate haridusreformidega on muudetud senist kõrghariduse põhist suundumist – on saadud aru, et üha enam vajatakse ka oskustöölisi. Võimalus, et põhikooli lõpetanud noor või juba enne õpingud lõpetanu jääks sihitult hulkuma, on väga väike. Selle nimel pingutavad nii koolid kui eri tasandi nõustamiskeskused. Õpilasi võetakse võrdväärsete partneritena, nendega tegeldakse, neid suunatakse, vajadusel toetatakse nende vanemaid. Eestil on siit palju õppida.

—

Århus

• Suuruselt teine linn Taanis
• Elanikke 320 000, 2030. aastaks prognoositakse 375 000
• Töökohti linnas 220 000
• 9 kõrgkooli 150 õppekavaga