Tartus tuleb kohal olla, sest algab Draama

29. aug. 2014 Katrin Maimik - Kommenteeri artiklit

Taas kord on Tartus tulemas teatripidu. Eesti teatri festival Draama toimub sel aastal 1.−7. septembrini. Draama kuraator on kirjanik Tõnu Õnnepalu, kes koos oma meeskonnaga, kuhu kuuluvad Maarja Helena Meriste, Priit Põldma ja Kaarel Kuurmaa, on valinud põhiprogrammi nimega „Kohaloleku kunst” lavastusteks Ingomar Vihmari „Külalise” (Eesti draamateater), Lembit Petersoni „Ma olen tuul” (Theatrum), Alo Kõrve „Neli aastaaega” (Tallinna linnateater), Ari Nummineni „Petroskoi” (Telakka / Vanha Juko / Rakvere teater), Renate Valme „Pure mind” (Kompanii Nii ja Tartu Uus Teater), Maria Petersoni „Tuvi” (MTÜ Arhipelaag), Andres Noormetsa „Vaikuse” (Endla teater) ja Ivan Strelkini „Õnn kaasa” (Vene teater).

Luuleteater on taas moodne

Draamal avatakse luuleteater Teatro Poetico – teater, mis sünnib, elab ja sureb vaid ühe nädala jooksul, teatri koduks saab Tartu ülikooli vana kirik Jakobi tänaval.

Draama kuraator Tõnu Õnnepalu tegi kuuele lavastajale või kooslusele ettepaneku tuua festivali ajaks välja luulel põhinev või luulest inspireeritud lavastus. Autorite ja materjalide osas olid tegijate käed vabad – niisiis võib loota, et kõigisse lavastustesse on kätketud midagi erilist, isiklikku, hingestatut. Noist tegijate loodud, eri impulssidest ajendatud, erinevates kooslustes ja paikades harjutatud lavastustest moodustubki Teatro Poetico repertuaar.

Teatro Poetico kavas on 1.−7. septembrini üksnes esietendused – kõiki kuut uuslavastust mängitakse festivali ajal vaid ühe korra. Kas mõni neist veel kunagi kuskil publiku ette tuleb, ei ole praegu teada. Üürikese elueaga luuleteater rõhutab teatrikunsti eripära, ta kordumatust. Luuleteater pole juba aastakümneid olnud teatri keskpunktis, ehk on nüüd saabunud aeg, mil luule saab tuule taas tiibadesse.

Teatro Poetico repertuaaris tulevad lavastustega välja järgmised kooslused: Maike Lond, Taavi Eelmaa ja Peeter Raudsepp; Aleksander Eelmaa, Pääru Oja ja Tõnu Õnnepalu; Mait Joorits ja Kaia Karjatse; Lembit Peterson ja Theatrum; Mirko Rajas ja teatrirühmitus Frank; Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna teatrikunsti õppekava II kursus.

Stoppardi eriprogramm

Kui Draama 2014 põhiprogramm „Kohaloleku kunst” ja luulelavastustest sündiv Teatro Poetico vahendavad kirjanikust kuraatori Tõnu Õnnepalu teatrinägemust, siis lisaprogramm keskendub tänavu ühele kirjanikule. Fookuses on Tom Stoppard – maailmadramaturgia elav klassik, kes Eesti vaatajatele arvatavasti tutvustamist ei vaja. Hiljuti käis ta Eestimaal lausa ise kohal. 1937. aastal Tšehhoslovakkias sündinud, kuid varakult Inglismaale kolinud ja sealsest kultuurikihist tugevasti läbi imbunud Stoppard sisenes näitekirjandusmaastikule absurdidramaturgia tuules ja saavutas kiiresti rahvusvahelise menu. Ta loomingut iseloomustab filosoofiliste dialoogide, teravmeelse huumori, üllatava süžee, isikupäraste karakterite ja seosterohke kirjandusliku taustsüsteemi peen tasakaal. Tänini loominguliselt tegusat Stoppardit peetakse üheks maailmas enimmängitud kirjanikuks; Eestis on tema näidendid jõudnud viimase 25 aasta jooksul lavale 14 korral.

Ajalugu teatri kaudu kooliõpilaseni

Draama festivali Stoppardi-programmi ilmne ajend on Eesti teatrite seninägematult laiaulatuslik koostöö: mullu toodi nelja teatri ühisjõul lavale 2002. aastal valminud näidenditriloogia „Utoopia rannik”, nii filosoofiliselt kui ka romantiliselt kütkestav lugu ühe Vene intelligentide põlvkonna unistustest, võitlusest ja alistumisest. Priit Pedajase lavastust „Teekond” ja Elmo Nüganeni lavastust „Laevahukk” mängivad Tallinna Linnateatri ja Eesti Draamateatri ühendtrupid, Heiti Paku lavastust „Kaldale heidetud” Ugala ja Vanemuise ühistrupp. Festival pakub ainukordset võimalust jälgida ühe päeva jooksul Stoppardi triloogia kolmekümne kolme aasta pikkust kulgu ja võrrelda kolme omanäolist lavastust.

Koolide gümnaasiumiklassidele sobib minna vaatama kõiki „Utoopia ranniku” lavastusi, nii kaua kui need veel teatrite mängukavades on, nii ajaloo- kui ka kirjandustundide raames. Kui õpikust lugemine jääb kuivaks ja üksluiseks ning õpetajaga klassi ees liiga harjutud ollakse, siis teatrilaval saab kõik palju selgemaks ja elavamaks. Eks seda võibki nimetada mõnes mõttes õppimiseks mängu kaudu. Ka tõlgendusvõimalusi tekib teatris rohkem ning pärast on klassitunnis huvitavam arutada.

„Utoopia ranniku” triloogiast eraldi seisva teatraalse maiuspalana kuulub Stoppardi-programmi Üllar Saaremäe lavastus „Rosencrantz ja Guildenstern on surnud”. Tom Stoppardi 1966. aastal kirjutatud läbilööginäidend jõudis tänavu Eesti lavale juba kolmandat korda, sedapuhku Ugalas. Tegemist on „Hamleti” leidliku parafraasiga, vaimuka absurdidraamaga, mis vaatleb Shakespeare’i näidendi kahe kõrvaltegelase saatust.

Lisaks on festivalil mitmeid teemaarutelusid, raamatuesitlusi, näituseid ning 7. septembril peab loengu maailmakuulus Ameerika lavastaja Robert Wilson.

Kogu festivali kava on tutvumiseks lehel draama.ee, piletid müügil Piletilevis.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!