Tove Janssoni müstiline maailm

29. aug. 2014 Mare Müürsepp lastekirjanduse lektor - Kommenteeri artiklit

Ühele filosoofile on ükstakama kõik, kas ta elab või on surnud, on öelnud Tove Janssoni (1914–2001) tegelane, filosoof Piisamrott. Ehkki muumitrollide ja nende kaaskondlaste kujud on tuttavad juba üsna väikestele lastele, pakub Janssoni tekst mõttesähvatusi, mis jõuavad täiel määral alles kogenud lugejani.

Soome kirjandusõpetajate koolitajad suunavad nägema Tove Janssoni muumilugude arengut – kui algul on lood seikluslikud (nt „Sabatäht”), siis järgmises loomeperioodis lugude tegevustik aeglustub ja omandab tundesügavuse – nagu raamatutes „Trollitalv” ja „Nähtamatu laps”. Hilisemaid muumidega romaane („Muumipapa ja meri” ja „Hilja novembris”) autor ise enam sugugi lasteraamatuteks ei pidanud. Muumitegelased olid lihtsalt kujunenud tema väljendusvahendiks, mille abil kõneles ta kõigest, mis mõttes oli. Nendega hüvasti jätnult kirjutas Jansson juba nii-öelda inimlugusid: „Kujuri tütar”, „Suveraamat” jm.

Sünnipäevaseminar

Tove Marika Janssoni 100. sünniaastapäeva puhuks korraldas Tallinna ülikooli täiendõppekeskus kahepäevase seminari, mille käigus tutvuti Tove Janssoni loominguga nii loengute ja kunstitundide kaudu kui ka Helsingis Ateneumis tema tööde näitust külastades. Samuti jõuti looja lapsepõlvekodu lähistele, kus väike haljasala on just nüüd, juubelipäevil Tove Janssoni pargiks nimetatud. Romantilisemad meie hulgast poetasid sinna oma kursuse praktilise osa tulemuse, maalitud kivi.

Tove Jansson 1956. aastal. Foto: Vikipeedia

Tove Jansson 1956. aastal. Foto: Vikipeedia

Kursuslastele oli enamasti üllatuseks Janssoni loomingu mitmepalgelisus – põhijoones on ju tegu kujutava kunstniku, maalija ja graafikuga, kes nagu muu seas on kuulsaks saanud koomiksiautorina, seejärel lasteraamatute loojana ja hiljem ka täiskasvanutele kirjutanud.

Avastasin tema täiskasvanutele kirjutatud romaanid. Näitusel tema töid vaadates tekkis selline tunne, nagu ta oleks töötanud 24/7. Ta jõudis nii palju teha. Tohutult meeldisid tema maalid “Pidu maal” ja “Pidu linnas”. Nende maalide ees võiksin istuda tunde ja vaadelda üksikuid detaile. Täiesti uus oli minu jaoks see, et ta sai kuulsaks koomiksitega. Samas tahaks ikkagi rohkem teada tema elu, suhtumiste, arusaamade kohta. Hakkasin Tove Janssonist mõtlema ja temasse suhtuma teistmoodi, tõsisemalt, mõtlikumalt (täpselt ei oskagi kirjeldada), aga ma mõtlen temast ka täna. Järelikult avaldas sügavat muljet,

Seminaril osalenud õpetaja Tiina Stammi tagasisidekirjast.

Näitust näeb veel nädala

Ateneumis avatud mahukas väljapanek algab Tove Janssoni lapsepõlve kajastusest – pereliikmete fotod, joonistused ja skulptuurid, kuna tema isa oli skulptor, ema graafik ja üks vendadest on fotograaf. Edasi liigub vaataja läbi aastakümnete: esimesed joonistused, ajakirja Garm poliitilised karikatuurid, kus vilksatab läbi muumikujulisi tegelasi; siis koomiksid, millega Tove Jansson rahvusvaheliselt tuntuks sai. Samas areneb maalikunstniku tee – seinamaalid, portreed, vaikelud, loodusvaated. Janssoni maaliloomingu põhjal võib teha omamoodi kokkuvõtte 20. sajandi kunstivooludest, kuna tööd peegeldavad mitmeid suundumusi. Põnev on märgata esmaseid muumimaastiku motiive 1930. aastate töödes. Iseäranis liigutavad on Janssoni lasteraamatuillustratsioonide põhjal tehtud maketid, mille autor on enamasti Tuulikki Piettilä. Õnneks on näitus lahti 7. septembrini, nii et kiiresti minnes jõuab veel kohale. Lisainfot näituse kohta leiab siit: http://www.ateneum.fi/fi/tove-jansson.

Ajaülesed väärtused

Tove Janssonist soomlase pilgu läbi rääkis kursuslastele Tuglase seltsi juhataja Jaana Vasama. Esile tuli, kui oluline isik oli kunstnikust kirjanik Soome rootsi ühiskonnas, aga ka see, millised võisid olla tema loomingu taustategurid: peresuhted, ajaloolised pöörded, kunstnikkonna eluolu Soomes.

Olles meile geograafiliselt nii lähedal – lapsepõlvekodu ja nimeline park on Katajanokka sadamast nii-öelda kiviga visata –, esindab Jansson avarat vaadet maailmakultuurile ja kõneleb sugestiivselt üle aegade ja piiride ulatuvatest väärtustest, nagu sõprus, ühtehoidmine, üksteisemõistmine ja ilu loomine. Kokkupuude hea kunstiga teeb eluvaate julgemaks ja avaramaks ning annab ka häid plaane lastega tegutsemiseks.

— — —

11muumitrollUus väljaanne

 

Tove Janssoni 100. sünniaastapäeva puhul ilmus kirjastuselt Sinisukk hiljuti eesti keeles värskelt ka vana hea “Muumitrolli”-raamat, mis sisaldab vanu häid lugusid “Trollitalv”, “Muumipapa memuaarid”, “Muumipapa ja meri” ning “Nähtamatu laps ja teisi jutte”. Ikka vanas heas Vladimir Beekmani tõlkes ja autori enda illustratsioonidega, millega kasvas üles juba peaaegu 40 aasta tagune põlvkond lapsi.

Mari Klein

 

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!