Väliseesti noored õppisid suvelaagrites eesti keelt
Eesti juurtega, kuid välismaal sirguvatele 13–18-aastastele noortele toimus eesti keele õppimiseks ja harjutamiseks sel suvel kolm laagrit, milles osalenud enam kui 60 noort said suhelda laagrikeskkonnas eestlastest eakaaslastega ning viibida Eesti kultuuriruumis, teatas haridus- ja teadusministeerium.
Esimene laager Viljandimaal Venevere puhkekeskuses oli mõeldud lastele, kes oskavad vähe või ei oska üldse eesti keelt.
Teises laagris Valgamaal Marja talus osalesid edasijõudnu tasemel eesti keelt valdavad lapsed.
Vabalt eesti keelt rääkivatele lastele mõeldud laager algas Veneveres 3. augustil ning lõpeb homme.
Laagrite päevakava on sarnane tavalistele suvelaagritele, on ühistegevused, sportlikud ettevõtmised ning ekskursioonid Eesti huviväärsuste juurde.
Laagrisuvest sai tänavu osa 66 Eesti päritolu noort 20 riigist. Osalejad valis MISA kandideerinute seast välja kevadel. Taotluste vaagimisel võeti arvesse noore eesti keele oskust, motivatsiooni, vanust, elukohta ja varasemaid laagris osalemisi. Laagrid on väga hinnatud nii laste, vanemate kui ka õpetajate seas.
Juba 13 aastat toimunud eesti päritolu noorte keele- ja kultuurilaagrite korraldamist koordineerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus, korraldab MTÜ HeadEst, rahastavad haridus- ja teadusministeerium ning kultuuriministeerium rahvuskaaslaste programmi (2014–2020) kaudu.