Vastukaja: Broneerima tähendab terassoomusega katmist

Priit Põhjala 20. juuni „Keelekaste” on mõttekas. Ent eesti keele korra hoidmise prospektiivis ei ole tema ja Maris Jõksi esile toodud äraspidisõnad (kinnitamine, käivitamine jt) esmatähtsad. Need on vaid väike liialdus – nagu kangelane kohas, kus käib ka tegelane. Nende sõnade liigkasutamine võib iseparanemise teel tagasi tõmbuda (näiteks kui eurobürokraatia launching’u mõne uuema moesõna vastu välja vahetab ja too mõju meile jõuab).

Valusalt tähtsad nurisõnad on praegu „kontroll” ja „kontrollimine”, mispuhul eales ei tea, kas kasutaja mõistab seda veel vene või juba inglise moodi. (Heida vaid pilk „Advanced Oxfordi” või „Longmani” ja näed, et seitsmel juhul kaheksast tähendab „control” juhtimist (suunamist) ja mitte kordagi pole see tunnikontroll või tagantjärele vigade väljaotsimine!) MM-i reporteri kontrolliv keskpoolik on (keskvälja) mängujuht, mitte kontrolör ega poolkontrolör. „Kaotas kontrolli auto üle” pole muu kui et „ei osanud (suutnud) juhtida”.

Häbiväärt keeleline allaandmine on Nõukogude militaaroskussõna „bronirovanije” võidukäik. Otseses tähenduses on broneerimine terassoomusega katmine laeva- ja tankiehituses ning ülekantud tähenduses on see eesõigus kükitada kilbi varjus või tagalas (õigus mitte sõdida!), samal ajal kui broneeringuta mehed peavad kuule ja pomme trotsides rünnakule tõusma.

Eesti rahvas on võtnud vene sõjandustermini oma üldkeelesõnaks reserveerimise, registreerimise, ettevarundamise, julgestatult säilitamise ja tont teab mis tähenduses veel. See paneb pineva hirmuga ootama, et kaugel pole aeg, mil see õiguskeelendina mõnda seadusse kirjutatakse. Igatahes on Rootsi eestlasigi, kes on selle „boka” vastena suupärastanud, nii et eestlased saavad mulle ütelda, et „mis sel rootsikeelsel sõnal „broneringarna” meie keeles ikka viga …”.

Eesti keeles on sõnu puudu. Henn Saari kuluks samuti ära. Tema näitaks kruiisile koha kätte.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Kui päriselu ei mahu paragrahvi sisse. Jälle

Pool aastat tagasi panin pealkirja “Kui päriselu ei mahu paragrahvi sisse” arvamusloole, milles kirjutasin kohalike omavalitsuste omavahelisest kulude hüvitamisest….

7 minutit

Ka õpetaja on inimene. Või kas ikka on?

„Reede!“ hõiskab suur osa tööinimestest kontoris, sotsiaalmeedias või mõtteis, kui ihaldatud nädalavahetus viimaks käeulatuses on. „Vaheaeg!“ hõiskavad lapsed ja…

3 minutit

Õpilased ei hakka rääkima, kui neil pole midagi öelda

Mitte sõnavara ega fraasid, vaid tähenduslik suhtlus paneb õppija eesti keelt kasutama. Õpetaja roll on luua…

6 minutit
Õpetajate Leht