Et erikooli õpetaja ei jääks jänni

19. sept. 2014 Sirje Pärismaa Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

Kuue erikooli töötajad õpivad kahe aasta jooksul maailmas tunnustatud sekkumisprogrammide nippe, mis aitavad senisest paremini toime tulla käitumisprobleemidega lastega ning verbaalse ja füüsilise vägivallaga.

Koolitustesse on kaasatud Jõhvi noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse, Tallinna laste turvakeskuse, Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukooli, Tartu Herbert Masingu kooli ja nüüdseks ühtse juhtimise alla viidud Kaagvere erikooli ning Tapa erikooli töötajad.

Tähelepanu all on kolm sekkumisprogrammi.

Agressiooni asendamise treening (ART) on efektiivne meetod agressiivse käitumise vähendamiseks nii lastel kui ka täiskasvanutel (kasutusel 1987. aastast). Programm koosneb sotsiaalsete oskuste, viha ohjamise ja kõlbelise arutlemise treeningust.

Motiveeriv intervjueerimine an­nab töötajatele teadmisi, kuidas moti­veerida õpilasi saavutama oma elus soovitud muutust ja suunata neid, nende vanemaid või kolleege probleemi nägema ning sellega tegelema. Rõhuasetus on valikutel või muudel eluliselt tähtsatel otsustel, mis parandaksid õpilase elukvaliteeti.

Agressiivse käitumise füüsilise ohjamise meetodi VERGE tugevus seisneb tehnikate turvalisuses ja inimväärikuse säilitamises, järk-järgult kasutatakse verbaalseid ja füüsilisi samme. Koolitus sisaldab juriidilisi aspekte, mis kirjeldavad õigusi sekkuda vajadusel füüsiliselt.

TULUKEse osa

Koolitused on üks osa Tartu linna haridusosakonna juhtimisel alanud suuremast projektist TULUKE − tõenduspõhine uus lähenemine koolikultuurile, mille läbiviimiseks saadi toetust Euroopa majanduspiirkonna 2009−2014 finantsmehhanismi programmi „Riskilapsed ja -noored” taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis”. Kuue erikooli tegevus selles projektis leiab aset meetme „Tõenduspõhiste sekkumisprogrammide kasutamisele võtmiseks pädevuste arendamine” raames.

Kolme ühtse juhtimise alla viidud erikooli (Kaagvere, Tapa ning Vastseliina internaatkooli) direktori Maire Reesti sõnul on projekti teravik suunatud pädevusteta töötajate baasoskuste tõstmisele.

„Kahjuks pole Eestis võimalik käitumisprobleemide ja -häiretega õpilastega toimetulekuks omandada pädevusi konkreetse õppekava raames ning kompetentsus saavutatakse alles mitmeaastase töötamise tulemusena,” selgitas Reest. Paljud töötajad ei pea vastu ja lahkuvad.

Projekti käigus õpivad töötajad pidevalt tähele panema märke iga õpilase, aga ka kogu grupi emotsionaalses seisundis.

„Kõik töötajad peavad oskama reageerida asjakohaselt ja pingeid maandavalt, ennetades vägivalla vallandumist,” ütleb Reest. „Agressiivsus ei sõltu niivõrd pahatahtlikkusest, kuivõrd eneseregulatsiooni puudulikkusest. Kooli ülesanne ongi parandada õpilaste enesekontrolli- ja toimetulekuoskusi, et nad tuleksid ka tulevikus paremini oma eluga toime.Õppetööga võrdväärselt tuleb pöörata tähelepanu nii rehabiliteerivale tegevusele kui ka igapäevaoskuste tagamisele. Projektis osalemine on suurepärane võimalus katta puudujäägid lisaressurssidega.”

Õpetajal on õigus end kaitsta

Riskilastega töötavaid asutusi ärgitas koos tegutsema Airiin Demir, Jõhvi noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse lastepsühholoog, kel töökogemus ka Norrast.

„Pean oluliseks ühiselt tegutsemist,” sõnab Demir. „Kuus asutust töötavad sarnaste lastega, kelle probleemid väljenduvad käitumises. Eesmärk on koostööd jätkata, et õpiksime üksteist tundma ja saaksime headest ideedest aimu. Ka rasketest olukordadest tuleb rääkida. Enamasti ei julgeta seda teha, sest kardetakse teiste arvamust.”

Ehkki Demir käib ise üle Eesti VERGE meetodit õpetamas, ei arva ta, nagu temal polekski projektist midagi õppida. Ta üritab ka ise targemaks saada. Psühholoogia on ju arenev teadus.

Maire Reesti sõnul on projekti kaugem eesmärk luua koolides senisest kvaliteetsemad tugisüsteemid ja tõhusamad mõjutusmeetmed, mis arvestaksid iga õpilase vajadusi ja võimeid. Lähim eesmärk on aga anda töötajatele tööriistakohvrisse heade valikute ja õigete otsuste tegemiseks „lisavarustust” ja enesekindlust.

„Kuna erikoolides rakendatavad süsteemid vastavad minu pedagoogilise ühistegevuse ideaalile kõige enam, siis loodan, et projektiaastad aitavad seda usku tugevdada,” lausub Reest. „Loodan saavutada ühendkooli eesmärkides kolme aasta pikkuse arenguvõidu. Loomulikult pole meie võimalused võrreldavad Põhjamaade omadega. Kuid eestlane on alati leidlik saavutama tulemust vähema kuluga, nii oleme meiegi püüdnud õpilaskeskse mudeli väljatöötamisel keskenduda olemasoleva efektiivsemale kasutamisele. Minu ootus on, et käitumisprobleemidega seotud küsimuste lahendamisel saavad professionaalset abi kõik, kes seda vajavad.”

Reest loodab, et projektitegevuse avalik kajastamine kaotab kooli nime ümber tekkinud hirmuaura. Üldsus on seni võtnud ju erikooli kui kinnipidamisasutust. „Legendid ja müüdid on saanud toitu avalikest väljaütlemistest. Teadmatus kooli tegelikust eesmärgist ja töö sisust on pinnaseks eelarvamustele. Ka meedias kajastatakse rohkem üksikjuhtumeid, mitte igapäevatööd. Loomulikult on teatud annus tõtt igas juhtumis, kuid need ei kujunda veel meie kooli nägu,” sõnab Reest. „Projekt annabki võimaluse näidata erikoolide tööd märksa sisukamalt. Meiegi õpilased käivad väljasõitudel ja kodus, mis on sotsialiseerimise programmi üks osa. Meie majas ei ole trelle ega vangivalvureid − on pedagoogid ja aknad, mille ees on kardinad. Meie koolides töötavad inimesed, kes hoolivad teistest, tunnevad endas jõudu ja tahet muuta seda, mis enamikule tundub võimatuna.”

Airiin Demir rõhutab, et käitumisprobleemidega lastega tegeldes peab tegelema ka iseenda ja meeskonnaga. „Ehk muudavad inimesed ka oma hoiakuid nende laste suhtes,” loodab Demir.

Kaduma peab ka paljude õpetajate valearusaam, et neil pole õigust end kaitsta. „Erivajadus ei anna lapsele õigust õpetajat lükata-tõugata, oleme seaduse ees võrdsed, keegi ei tohi kellelegi liiga teha,” rõhutab Demir. „Turvalisuse tagamiseks on õigus sekkuda, ka füüsiliselt. Sekkumine peab olema sobiv ja proportsionaalne. Meedias pööratakse tihti asjad pea peale – nagu oleks õpetaja midagi valesti teinud. Seepärast on koolis palju hirme kakluste suhtes.”


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!