Ida-Virumaal vahetus suvel kuus koolidirektorit

5. sept. 2014 Ago Gaškov ajakirjanik - Ida-Virumaal vahetus suvel kuus koolidirektorit kommenteerimine on välja lülitatud

Jõhvi ja Toila gümnaasiumi direktori kohuseid täidavad endised õppealajuhatajad, ülejäänud neli kooli – Mäetaguse põhikool, Avinurme gümnaasium, Iisaku gümnaasium ja Kohtla-Järve Järve vene gümnaasium – valisid konkursiga uue koolijuhi.

Mäetaguse põhikooli senine direktor Tarmo Valgepea on järgmisel aastal avatava Jõhvi riigigümnaasiumi direktor. 18. augustist juhib kooli Ülle Tõnurist, kelle eelmine töökoht oli Jõhvi gümnaasium, kus ta õpetas eesti keelt riigikeelena. Kuna Jõhvi gümnaasium pakub üldharidust ka Viru vanglas, möödusid tema tööpäevad vangidele eesti keelt õpetades. Samuti on ta õpetanud täiskasvanuid, töötanud Ahtme gümnaasiumis ja olnud keeleinspektor.

Mäetaguse vald on niinimetatud põlevkivivald, sestap on kooli materiaalne baas parem kui mõnes teises vallas. „Mäetaguse kool erineb teistest koolidest. See torkab silma juba uksest sisse astdes. Kool on väga heas korras ja hästi varustatud. Õpetajatel ei tohiks olla probleeme õppevahendite valiku ega nende koostamiseks tarvilike tehniliste vahenditega. Samuti on siin väga hea tugisüsteem hariduslike erivajadustega õpilastele,” iseloomustas Ülle Tõnurist oma uut töökohta.

Eesti ja vene lapsed õpivad koos

Algastmes on igas klassis kaks õpetajat. See on eriti oluline põhjusel, et eesti ja vene lapsed õpivad koos. Et vene lapsed saaksid eesti keeles õppida, tehakse ettevalmistusi juba lasteaias, kuid esimeses kooliastmes on tugiõpe, mis vajadusel jätkub teises ja kolmandas kooliastmes. „Loomulikult teeb see õpetamise kallimaks kui mõnes teises vallakoolis, kuid Mäetaguse valla üks prioriteete on haridus ja loodetavasti jätkub selleks raha ka tulevikus,” ütles Tõnurist.

Lähimad gümnaasiumid asuvad Jõhvis, Iisakus, Kohtla-Järvel ja Avinurmes. „Loomulikult on mugav õppida kodu lähedal, aga kui õpilasel on soovi, võimalusi ja võimeid, siis miks ei võiks meie põhikoolilõpetajad õppida Nõo reaalgümnaasiumis, Treffneri gümnaasiumis või Gustav Adolfi gümnaasiumis Tallinnas? Kõik teed on ju lahti,” rääkis Tõnurist. Praegu jätkab enamik Mäetaguse põhikooli lõpetanutest õpinguid Jõhvi ja Kohtla-Järve gümnaasiumis ning Ida-Virumaa kutseõppekeskuses.

„Noored peavad saama hariduse, millega on võimalik konkureerida Eesti parimatesse gümnaasiumidesse ja kutseharidusasutustesse,” kinnitas Tõnurist. Midagi halba ei ole, kui pärast gümnaasiumi minnakse välismaa ülikoolidesse. Kodukoha arengusse saab panustada mitmel moel.

Maakoolide õpetajad jagavad end tihtipeale mitme kooli vahel ja mõnele koolijuhile see ei meeldi. Tõnurist ei tauni seda, et õpetaja mitmes koolis tunde annab. „Kooli juhtkonnal on keeruline tunniplaani koostada, kui õpetaja mitmes koolis töötab, aga õpetajale on see arendav, sest igas koolis on oma töökultuur. Õpetaja saab sel moel uusi kogemusi, mida ühest koolist teise üle kanda, ja iga kogemus rikastab,” on Ülle Tõnuristi seisukoht.

Mitte eluunistus, vaid missioonitunne

Avinurme gümnaasiumi uus direktor Urve Tooming on lõpetanud Tallinna pedagoogilise instituudi kultuurhariduse eriala kultuurharidustöötaja ja kooridirigendi kvalifikatsiooniga.

Avinurme gümnaasiumi muusika- ja klaveriõpetajana töötas ta 1976. aasta sügisest. Lisaks koolis tegutsevatele kooridele juhatab ta ka Avinurme meeskoori.

„Olen koolis iseenda pärast. Mulle meeldib siin. Õpetajatööga seostatakse tihti läbipõlemist. Ka see on õige. Kuid on ka säravad silmad, tänulikkus, koos kogetud rõõm, õnnestumised,” kirjeldab ta oma pikka õpetajatööd.

Koolidirektoriks hakkamist ta oma eluunistuseks ei pea. „Pigem oli see missioonitunne ning soov jätkata kooli arendamist samade eesmärkide ja sama meeskonnaga,” vastab ta küsimusele, miks hakkas kooli juhtima.

„Arengukavas on sõnastatud kooli visioon: Avinurme gümnaasiumist saadud elujõulise ja paindliku haridusega teostada oma unistused. Pole tähtsust, kas Eestis või välismaal. Peaasi on ära tunda ja leida õige tee ning mitte unustada oma juuri,” on Urve Toominga sõnul kooli põhieesmärk. Ta ei kavatse koolielus suuri muutusi korraldada, kuid tahab senisest rohkem arendada reaal- ja loodus­ainete õpetamist ja projektitegevust. „Et olla edukas, tuleb olla ka ettevõtlik,” ütles ta.

Veri ajab rähnipoja puu otsa

Iisaku gümnaasiumi direktoril Anneli Bogensil on hariduse juhtimise magistrikraad Tallinna ülikoolist ja 22-aastane õpetajastaaž. Ta alustas Jõhvi gümnaasiumis huvijuhina, hiljem oli 20 aastat Illuka koolis õpetaja. „Pärast Illukalt lahkumist töötasin ligi viis aastat Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor Jõhvi õppekeskuse juhatajana ning viimased kaks aastat pidasin Ida-Viru keskhaiglas kommunikatsioonijuhi ametit,” võtab ta oma biograafia kokku.

„Eks veri ajab rähnipoja ikka puu otsa. Vahepeal mujal töötades suhtlesin endiste kolleegide ja õpilastega tihedalt ja hoidsin end hariduses toimuvaga kursis. Ühel hetkel tundsin, et pean kooli naasma,” vastab ta küsimusele, miks ta kooli tagasi tuli.

Kas Iisaku kool jätkab viie aasta pärast gümnaasiumi või põhikoolina, oleneb sellest, kas 9. klassi lõpetajad jätkavad oma kooli 10. klassis või mitte. Samuti sõltub see üldisest õpilaste arvust ning ka riigi ja koolipidaja otsustest.

Kool teeb kõik, et laps leiaks oma koha elus

„Õppe- ja loomekeskkond: karjääri-, majandusõppe ja autojuhikoolituse võimalus, heal tasemel tugiõpe koos tugispetsialistidega, laskering, võimalus õppida kolme võõrkeelt (inglise, vene ja saksa keel). Kooli üks eripärasid on õpikeskkonda toetav taristu: õpilaskodu, kunstide kool, väga head sportimisvõimalused, raamatukogu, rahvamaja, muuseum. See loob hea võimaluse jätkusuutlikuks arenguks,” iseloomustab uus direktor Iisaku gümnaasiumi häid külgi.

Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi direktori kt Svetlana Vladimirova on lõpetanud Ahtme gümnaasiumi ning Virumaa kõrgkooli (praegu TTÜ Virumaa kolledž) füüsika-, matemaatika- ja informaatikaõpetaja erialal, 2014. aastal sai ta humanitaarteaduse magistri kraadi TÜ Narva kolledžis. Koolis on ta töötanud 2000. aastast – õpetaja, infojuhi ja õppealajuhatajana. Varasemad töökohad on olnud Eesti mäehariduskeskus, Kohtla-Järve Kesklinna gümnaasium, Narva Vanalinna riigikool ja Kohtla-Järve slaavi põhikool.

„Usun, et saan koolile kasulik olla,” vastas ta küsimusele, miks otsustas hakata Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi direktori kt-ks. „Uus töökoht on erialane väljakutse. Sellel gümnaasiumil on hea maine. Tahan toetada seal antava hariduse kõrget kvaliteeti ning häid traditsioone. Oluline on ka projektides osalemine ja nende käivitamine nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil,” jätkas ta.

„Kool teeb kõik, et kooli vilistlased leiaksid oma koha elus. Paljud neist jätkavad õpinguid Eesti ülikoolides. Sellele aitab kaasa kooli koostöö sisekaitseakadeemia, TTÜ Virumaa kolledži ja teiste kõrgkoolidega,” võttis Svetlana Vladimirova kokku kooli eesmärgid.