Kas loodreid ikka tasub poputada …

5. sept. 2014 Raivo Juurak - Kommenteeri artiklit

Tallinna teeninduskoolis aitab õpi- ja ka käitumisprobleemidega noori uuesti järje peale suur kuue töötajaga tugikeskus.

Pole vähe neid, kelle arvates loodreid pole vaja poputada. Kui õpilane tihti puudub ja kõigest on näha, et ta ei taha või ei suuda õppida, las siis elu paneb ta ise paika. Tallinna teeninduskoolis (Teko) ei peeta niisugust mõtteviisi õigeks. Siin usutakse, et igal noorel on potentsiaali kellekski saada, kuigi tal võib olla murdeeas probleeme, mille ületamiseks on vaja täiskasvanu suunamist ja toetust. Tekos öeldakse lisaks: igaüks peab mingi ameti selgeks saama, et ta ei jääks edaspidi ühiskonnale koormaks.

Tekos on loodud tugikeskus, mille kuus töötajat aitavad raskustesse sattunud õpilasi uuesti järje peale. 2011. aastal kirjutati tugikeskuse loomiseks ESF-i projekt, siis võeti tööle psühholoog, õppe- ja karjäärinõustaja ning sotsiaalpedagoogid, kellest on praeguseks rühmajuhendajad saanud.

Teko tugikeskuse juhataja Kaie Toomet märgib, et raskustesse sattunud õpilaste arengu ja toimetuleku toetamine on üleeuroopaline trend. Näiteks Hollandis on ta näinud, kuidas tehakse kõik, et võimalikult vähe õpilasi kutsekoolist välja langeks. „Igal õpilasel on potentsiaali ametikool vähemalt rahuldaval tasemel ära lõpetada, eriti kui abi on õigel ajal käepärast,” ütleb Kaie Toomet.

Mis põhimõtetel Teko tugikeskus töötab?

Järgnevalt selgitavad Teko tugikeskuse spetsialistid, missugustest kasvatusprintsiipidest noori aidates lähtutakse.

• Ootused noorele inimesele olgu realistlikud, toonitab tugikeskuse juhataja Kaie Toomet. Ta on töötanud nii üldharidus- kui ka kutsekoolis ja on mõlemal pool näinud, kuidas mõnigi pedagoog ja lapsevanem soovib, et noor kõike juba algusest peale oskaks, oleks kogu aeg tubli ja et tal kõik asjad alati õnnestuksid. See pole realistlik, sest noor alles õpib kõike. Näiteks mõne põhikoolist tulnud noorega tuleb hakata õppima isegi seda, et koolis tuleb käia iga päev, õppima peab igaks tunniks, võlgnevused tuleb likvideerida ruttu jne.

• Kannatlik peab olema, jätkab Toomet. Täiskasvanud on tihti kärsitud ja tahavad, et kõik muutused toimuksid õpilases kiiresti, et ta muutuks ühekorraga sada protsenti. See on võimatu, sest arengul on oma seaduspärasused, ütleb Toomet. Aga areng toimub kindlasti. Kolmandal kursusel on need noored juba väga arukad ja tublid, tunnevad oma eriala üle uhkust, tahavad saada Gordon Ramsaydeks ja teisteks oma ala tippudeks. Muutused algavad aga pisiasjadest, näiteks hakkab õpilane esimest korda elus oma hinnete pärast muretsema. Sealt saab suhteliselt kergesti liikuda järgmise, juba konkreetseid tulemusi andva tegevuse juurde, märgib Toomet.

• Noortega tuleb olla järjekindel, toonitab õppenõustaja Kaidi Paulson, kelle ülesanne on jälgida õppevõlgnevusi ja toetada õpiraskustega õpilasi. Kõige raskem on noortele matemaatika, füüsika ja keemia, vene õpilastele ka eesti keel. Kui õpilasel on juba kolm kahte, tekib loomulikult ahastus ja ta ei tea, kust otsast asja parandama hakata. Paulson vaatab siis koos õpilasega olukorra üle ja üheskoos püütakse aru saada, miks probleem on tekkinud ning mida võlgnevustest vabanemiseks ette võtta. Tavaliselt koostatakse üheskoos järelevastamise plaan, mille järgi õpilane tegutsema hakkab. „Õppenõustajana pean ma olema väga järjekindel ja pidevalt kontrollima, kuidas õpilasel läheb,” rõhutab Kaidi Paulson. Kui ma ise järjekindel ei ole, kaob mõnigi õpilane lihtsalt ära ja seejärel on ta veelgi suuremas hädas, sest uued võlgnevused tulevad peale.

Kaidi Paulson arvab, et õpetajad võiksid palju paindlikumad olla. Lootusi paneb ta ka uutele õppekavadele, mille järgi tuleb õpetada üldaineid erialade kaudu – tänu sellele peaks õpilane palju paremini aru saama, et füüsikat ja keemiat on tal tõesti vaja.

• Murdeealistel on palju probleeme, rõhutab tugikeskuse psühholoog Natalja Krassilnikova. Mõnel on kaaslastega suhted pinevaks läinud, mõne on kallim maha jätnud, mõnel on depressioon, suitsiidimõtted – see kõik kajastub ka õppimises ja käitumises ning õpetaja peab sellesse mõistvalt suhtuma.

Teine pool muredest on seotud otsesemalt kooliga: kaheldakse oma erialas, ei leita pingutamiseks motivatsiooni jne. Tugikeskus on aidanud noortel endas selgusele jõuda. „Juba see, et õpilane julgeb minu juurde tulla ja oma murest rääkida, on tema jaoks suur asi, sest tavaliselt püütakse psühholoogita hakkama saada,” märgib Krassilnikova, kellel on Teko õpilaste hulgas kujunenud välja oma püsikliendid.

• Lapsevanemat on vaja koolis toimuvaga kursis hoida, lisab sotsiaalpedagoog ja rühmajuhendaja Jana Tšernomorskaja. Tema hommik algab tavaliselt sellega, et ta helistab puudujaid läbi, tihti võtab kontakti ta ka puudujate vanematega, arutab nendega, mida lapse puudumiste vähendamiseks üheskoos ette võtta.

Jana Tšernomorskaja on märganud, et võlgnevusi tekib ka täiesti tublidel õpilastel. Neil on vaja korraga õppida nii eriala- kui ka üldaineid ja see on alguses mõnele liiga raske. Siis rühmajuhendaja toetab, räägib õpetajatega, õppenõustajaga, aga kindlasti ka lapsevanematega.

„Tänu tugikeskusele suudavad paljud meie probleemidega õpilased ennast siiski kokku võtta, õppima hakata, kooli ära lõpetada ja tööle minna − ning lapsevanemad on siis väga rõõmsad,” ütleb Jana Tšernomorskaja.

• Õpilased tuleb ühtseks pereks kasvatada, ütleb omalt poolt sotsiaalpedagoog ja rühmajuhendaja Jekaterina Lastotškina. Seepärast kasutab ta oma tundides (sissejuhatus erialasse, õpioskused) palju rühmatööd. Näiteks kokaeksamit tehakse Tekos 5−6-liikmeliste meeskondadena ja selliste rühmade koostööd on Lastotškina õpilastega spetsiaalselt harjutanud. Kooliaasta alguses mängib ta uustulnukatega lõbusaid tutvumismänge, et aidata õpilastel omavahel kiiremini tuttavaks saada ja kooli tundma õppida. Õpilasi seovad üheks pereks ühised põnevad ettevõtmised. Teko lapsepõlve päeval kaunistasid lapsed muffineid, silmad kinni seotud. Õpilased on väga rõõmsad, kui üheskoos midagi toredat tehakse, ja sotsiaalpedagoog on neile selles abiks, märgib Jekaterina Lastotškina.

Mida saaks paremini teha?

Tugikeskuse juhataja Kaie Toomet toonitab, et Tekos on tehtud palju, kuid ideaalist ollakse veel kaugel. Võrreldes Hollandi kutsekoolidega on Teko tugikeskus lihtsalt augulappija, kes teeb seda, mida suurte õpperühmadega õpetajad lihtsalt füüsiliselt ei suuda. Ent mida saaks senisest paremini teha? Kaie Toomet toob välja järgmised märksõnad.

• Coaching. Hollandi ametikoolis ei õpeta õpetaja mitte ainult õppeainet, vaid kasutab õpilase juhendamisel oskuslikult coaching’u võtteid. Õpilane saab igas tunnis tagasisidet, probleemid räägitakse kohe lahti, mitte ei panustata üks kord aastas toimuvale arenguvestlusele.

• Kaks õpetajat klassi. Hollandi kutsekoolis on õpetajaid tunnis sageli kaks, eelprogrammides ka rohkem.

• Eelprogramm. Ametikoolides võiks olla eelprogrammid, kus erialavalikuga hädasolevad noored saaksid näiteks poole aasta jooksul proovida eri erialasid, et selgitada välja oma huvid ja anded ning teha alles seejärel lõplik valik.

• Tugispetsialistide koolitused. Kutsekoolide tugispetsialistidele tuleks rohkem koolitusi pakkuda. Praegu täidetakse seda tühikut teiste ametikoolide kolleegide tegevuse ja kogemustega tutvudes.

• Probleemide kaardistamine. Eelmise õppeaasta alguses anketeerisime Tekos esmakursuslasi ja kavandasime saadud info põhjal tegevused, mis aitavad probleeme ennetada, mitte tegelda kuhjunud tagajärgedega. Seda suunda tahame jätkata.

• Karjääriplaneerimine. Paar nädalat tagasi käisid Tekoga tutvumas kolmanda klassi õpilased. Teko õpetajad imestasid, kes nii väiksed lapsed kooli tõi. Elukestva õppe puhul ei ole aga erialadega tutvuda kunagi vara või hilja. Ametikool on avatud kõigile huvilistele.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!