Keelekaste: Kaamel Eestis?!
Aastat poolteist tagasi tekitasid elevust teated šaakalite jõudmisest Eestisse. Aga Eestis on end sisse seadnud ka üks märksa eksootilisem loom – kaamel! Kui šaakalid luusivad Eesti põõsastikes, siis kaameli peale võib sattuda eesti keeles. Siin näitab loom ennast kaamelkirja kujul.
Kaamelkiri (inglise keeles camel case) on lühidalt öeldes selline kiri, kus tühikud ja kirjavahemärgid puuduvad ning selle korvamiseks algab iga sõna või sõnaosa suurtähe, majuskliga. NäiteksSeeLauseOnKirjutatudKaamelKirjas. Seos kaameliga peaks üsna selge olema – meenutab ju selline kiri oma küürudega just nimelt kaamelit. Või siis hoopis muhklikku teed. Kaamelkirja üks paljudest sünonüümidest inglise keeles ongi muide bumpy case (muhklik või muhkkiri).
Teadaolevalt on kaamelkirjal vähemalt kahe sajandi pikkune ajalugu. Muu hulgas on seda rakendatud keemias ja programmeerimises. Kaamelkirjas kirjutatakse mõningaid isikunimesid (McKellen), lühendeid (PhD, GmbH) ja nii edasi. Tänapäeval on seda tüüpi kiri kõige silmatorkavam aga ilmselt ettevõtete, kaubamärkide ja toodete, iseäranis IT-toodete liitsõnalistes nimedes. DaimlerChrysler, TeliaSonera, MasterCard, PowerPoint, PlayStation, ThinkPad, YouTube – need on ju kõigile teada baktrianid. Ka üks maailma tuntumaid kirjastusi, HarperCollins on kaksküürkaamel. Aga leidub ka üldtuntud dromedare – näiteks eBay, iPad ja iPhone. Väike „e” sedasorti nimede alguses vihjab enamasti elektroonilisele, „i” aga internetile, intelligentsele, informatsiooniga seotule.
Inglise keelest tulnuna on kaamelkiri hästi kohanenud ka eesti (pahatihti ingliskeelseks kibelevas) turunduskeeles: CargoGroup, SwissBrand, ElfDel, MyLook, SmartPOST, KangaDzungel (just, mitte ž, vaid z-iga, isegi äriregistris!), mille kodulehelt pääseb muuseas ka EheteParadiisi, ning GoHotels, GoTravel, GoRail ja GoBus. Too viimane põhjustas aastal 2006 leheveergudel lausa eesti keele kaitsjate nördinud artiklite laviini, mitte küll niivõrd kaamelkirja kasutamise, kuivõrd ingliskeelsuse tõttu. Kaamelkiri on populaarne ka eesti üritusenimedes: MardiLaat, MustonenFest, TuleTulemine, ÜhesHingamine …
Üks kaamelkirja erijuhtumeid on sulandnimed, mispuhul nime moodustavatest sõnadest võetakse vaid jupid ja sulatatakse kokku, markeerides piirid suurtähega: SoHo (South of Houston Street), FedEx (Federal Express), Eestis NoKu (Noorte Kultuuriklubi), KuKu (Kujutavate Kunstide klubi) ja nii edasi. Kaamelkirjas sulandnimele on aga iseloomulik, et tema teine küür kulub sageli üsna kähku ära ja inimesed harjuvad kirjutama näiteks Soho, Noku, Kuku.
Kuidas noisse kaamelkirjas imevärklikkustesse suhtuda? Ingliskeelse kaamelkirja kaitsjad ütlevad, et inglise keele kõnelejad ei ole liitsõnadega ülemäära harjunud ja suurtähed sõnade liitumiskohtades kergendavad neil väidetavalt lugemist. Kriitikud jälle arvavad, et ei kergenda ühtigi ja arukam oleks kirjutada sõnad üldse lahku, nii nagu inglise keele seisukohast normaalne on (MasterCard pro Master Card). Seevastu eestlasele ei tohiks liitsõnade kokkulugemine raske olla, tema peaks sellega hõlpsasti toime tulema ka kesksuurtähtede abita. Seega kaldub kaamelkirja kasutamine eesti keeles vist ikka sinna nii-öelda võsajänkluse, odava tähelepanu püüdlemise ja edevuse valda. No tõepoolest, mille muu pärast eelistada näiteks MardiLaata mardilaadale?!
Keskkonnaspetsialistid on Eesti põõsastikes luusivate šaakalite suhtes äraootaval seisukohal. Šaakal on küll tunnistatud võõrliigiks ja teda lubatakse küttida, kuid see võib vastavalt uutele andmetele ja teadmiste täienedes muutuda. Keelespetsialistid eesti keeles luusiva kaamelkirja suhtes nii äraootaval seisukohal ei ole. Kaamelkirjale iseloomulik kesksuurtäht, leiavad nad, ei vasta kuskilt otsast eesti õigekirjareeglitele, on otstarbetu ja seda tuleks vältida.
Inglise keele puhul on juba paar aastat räägitud kaamelkirja menu hääbumisest – keelemoed ju tulevad ja lähevad nagu riidemoedki. Näis, kas Eestis on kaamelil tulevikku või mitte …
[…] Priit Põhjala, Õpetajate Leht, 12.09.2014 […]