Kirjandusklassika tekstide visualiseerumine (linna)teatris

26. sept. 2014 Ruudu Raudsepp - Kommenteeri artiklit

Viimases metsaülikoolis rääkis Marju Lauristin Eesti tänastest ja homsetest kultuuritarbijatest. Suurim muutus kultuuritarbimises seisneb tema sõnul tekstipõhise kultuuritaju muutumises audiovisuaalseks ja tehnoloogiapõhiseks. Raamatuid loetakse vähem, küll aga brausitakse nutiseadmetes; põhiline kultuuritekstidega tutvumise meedium on film. Kultuuri ellujäämise seisukohalt olevat tähtis nende muutustega kohaneda – ja ennekõike on tähtis hariduse roll selles.

Linnateatrilt oodatakse „tugevaid, tummiseid tekste”. Ja kirjandusklassikat repertuaaris leidub – lavastusi, mis muudavad mõnegi kultuurilise tüviteksti audiovisuaalseks elamuseks ning päästavad sellega teksti. Nagu Lauristin ütleb: audiovisuaalsesse vormi pakendatud tekstid võivad aidata vältida nende kapseldumist ning sellega kultuurikatkestuse teket.

Millised on need koolilastelegi sobivad ning linnateatri lavadele pakendatud kultuuritekstid sel sügisel? Üle ega ümber ei saa „Hamletist” − Priit Võigemasti versioonist, kus lavastaja on saanud inspiratsiooni 1920. aastate Eestist. Nimiosas on Alo Kõrve.

Jätkuvalt mängitakse lavastust, mis naljaga pooleks on pälvinud nimetuse „Linnateatri püsirepertuaar” – aga ilma naljata võib seda nimetada rahvuslikuks tüvitekstiks. A. H. Tammsaare „Tõde ja õiguse. Teist osa” Elmo Nüganeni dramatiseeringus ja lavastuses mängitakse juba alates 2005. aastast, teist hooaega aga uuendatud koosseisus.

Selle hooaja esimene uuslavastus on moodsasse kirjandusklassikasse kuuluv tekst noorelt lavastajalt, kes armastab klassikat. Vallo Kirs (Ugala) toob 4. oktoobril Hobuveskis välja John Steinbecki „Hiirtest ja inimestest”. Lenniet ja George’i mängivad Indrek Ojari ning Mikk Jürjens.

15. novembril esietendub Taevalaval Nikolai Gogoli „Surnud hinged” teiseltki külalislavastajalt, Hendrik Toompere Jr-lt (Eesti Draamateater). Selles teravas ühiskonnakriitilises satiiris mängib peaosalist Tšitšikovi Priit Võigemast.

Salme kultuurikeskuse suurel laval on aga tekst, mis küll (veel) moodsa eesti klassika hulka ei kuulu, kuid noori köidab – ja selgituse annab juba pealkiri. See on linnateatri noorema kaardiväe, Paavo Piigi ja Diana Leesalu kirjutatud-lavastatud „Lantimiskunstnikud”.

Lavastustele „Hamlet”, „Tõde ja õigus. Teine osa” ning „Lantimis­kunstnikud” kehtivad sooduspiletid (üli)õpilastele, õpetajatele ja pensionäridele.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!