Kuidas rikkaks saada II: Mis on rikkus ja kuidas seda mõõta?

Sageli arvavad inimesed, et rikkus tähendab ülisuurt maja, kalleid autosid ja üldse suurt tarbimist. Osaliselt see nii ongi, kuid tegelikkuses on paljud suured kulutajad võlgades ja nende „rikkus” on vaid näiline. Küllalt on ka vastupidiseid näiteid, kus justkui tagasihoidlikult elavad inimesed on rikkad ja finantsiliselt vabad. Paljud inimesed hakkavad rikkalt elama enne, kui nad rikkaks saavad, ja tagajärg on, et nad ei saagi kunagi rikkaks.

Kas sina tead, kui rikas sa parajasti oled? Selleks võta sahtlist pliiats ja kirjuta välja oma varad ja kohustused. Oma hetke puhasväärtuse saad teada, kui lahutad varadest kohustused. Seejärel tuleb saadud numbrit ehk veidi seedida. Mis siis, kui sinu puhasväärtus on nullilähedane? Või negatiivne? Kuigi oled töötanud ja raha pärast rassinud juba aastaid või aastakümneid. Sellisel juhul pole sul samamoodi jätkates ilmselt kuigi suuri šansse rahaliselt vabaks saada. Pead midagi muutma!

Järgmise harjutusena tuleb välja arvutada, kui palju sa igas kuus raha kulutad. Enamiku inimeste jaoks on seda väga lihtne välja arvutada – piisab, kui vaatad, palju sa kuus palka saad, sest kõik, mis sisse tuleb, kulub kohe ka ära.

Nüüd saamegi välja arvutada oma rikkuse: puhasväärtus / aastased elamiskulud annab tulemuseks rikkuse aastates.

Et saada rahaliselt vabaks ehk rikkaks, on vaja, et meie rikkus oleks suurem kui oodatav eluiga. Mida me selle teadmisega peale hakkame? Paraku suurt midagi – keegi ei plaani ju endale võimalikult lühikest eluiga, et kiiresti rikkaks saada. Lisaks on säästudest elada suhteliselt ebameeldiv, sest see toob kaasa koonerdamise ja hirmu, et raha saab otsa enne kui elu. Seega on varade baasil arvutatud rikkus hea teoreetiliselt, kuid praktikas see rikast elustiili kaasa ei too. Oma varasid müües jääd järjest vaesemaks ja mis saab siis, kui oodatud 70-aastase eluea asemel näed ära ka oma 100. sünnipäeva?

Õnneks on ka teine võimalus rikkust defineerida ja mõõta. Selleks tuleb tekitada endale passiivne rahavoog. Sisuliselt tähendab see, et lood endale lisaks tavatööle sissetuleku, mis on sinust sõltumatu ehk passiivne. Sellisel juhul oled rahaliselt vaba hetkel, mil igakuine passiivne rahavoog on suurem kui igakuised kulud. Ja seda mitte teoreetiliselt, vaid ka praktiliselt – võid rohkem puhata ning elu muutub vabamaks ja mõnusamaks!

Mis veelgi toredam, passiivse sissetuleku kaudu saavutatud rikkus on igavene. See kandub edasi sinu lastele ja lastelastele. See aitab sul katta oma kulud, sõltumata sellest, kui kaua sa elad. Passiivne sissetulek ei hooli, kus sa viibid või millega parasjagu tegeled. Raha töötab sinu eest! Just selline rikkus on see, mida üritame saavutada.

Kõige tüüpilisemateks passiivset rahavoogu pakkuvateks investeeringuteks on kinnisvara, väljaantud laenud ja dividendiaktsiad. Näiteks oled oma vanaemalt pärinud korteri, mille väljaüürimisega teenid 500 eurot kuus. Sellisel juhul on sinu passiivne sissetulek 500 eurot kuus ja juhul, kui sinu igakuised elamiskulud jäävad sellest madalamaks, oledki rahaliselt vaba.

Rikkuse puhul oleks ka hea eristada eri tasemeid. Kuigi 500 euroga kuus on ilmselt võimalik ära elada, on selline „rikkus” vaevalt kellelegi eesmärk omaette (parem olla 2000-eurose sissetulekuga vaene kui 500-eurose sissetulekuga rikas). Nagu eelnevalt rääkisime, on rikkus individuaalne ja sõltub suuresti taustsüsteemist. Et endale selget sihtmärki luua, oleks hea defineerida enda jaoks vähemalt kolm olulist rikkuse taset.

Esiteks, milline on minimaalne summa, millega suudad ühes kuus ära katta oma püsi- ja põhikulud. Üldjuhul on nendeks kuludeks eluase, toit, riided ja transport. Siin pean ma silmas minimaalset elustandardit, mida oled nõus koos oma perega vähemalt paar aastat taluma. Saadud number peaks olema oluliselt väiksem kui tegelikud igakuised kulud. Seda taset võib kutsuda ka „hakkamasaamise kindlustuseks”.

Rikkuse teine tase on summa, millega suudad oma praeguse elustiili juures ilusti ära elada. Mitte külluslikult, mitte pillavalt, vaid nii, et saad hakkama ja elu on täitsa tore. Seda taset kutsun ma esmaseks finantsvabaduseks. Selle taseme saavutamine vähendab oluliselt rahaga seotud hirme ja stressi ning elu läheb lõbusamaks.

Rikkuse kolmandal tasemel on sinu passiivne sissetulek piisavalt suur, et katta ära peale igapäevaste elamiskulude ka säästmisvajadus. Säästmisest räägime pikemalt järgmisel korral, aga eesmärk on säästa vähemalt sama palju, kui kulutad. Sel juhul saad pidevalt kasvatada ka oma väljaminekuid, sest passiivne sissetulek järjest kasvab. Nüüd olen sa tõeliselt rikas ja rahaliselt vaba (ning muutud järjest rikkamaks).