Kuidas teha tööjuhist ehitus­platsi võtmeisik?

19. sept. 2014 Enn Tammaru Tallinna tehnikakõrgkooli lektor, EEEL-i kutsekomisjoni liige - Kommenteeri artiklit

29. augustil oli Eesti ehitussektori arvamusliidrite kogu taas koos ja arutleti teemal „Kuhu lähed, Eesti ehitussektor?”.

Vana-Võidu arutelul sõelale jäänust ja mujal kavandatust andis konkreetse ülevaate Andres Pung Innovest − aitäh talle. Ajutrusti kokkuvõttes jäi kõlama mõte, et üks võimalusi ehitussektori madala tööviljakusega võidelda on oskustööliste ja tööjuhtide praegusest täpsem tööjaotus.

Kuidas on tööjaotuse täpsusega USA-s?

Hiliskevadel toimunud koolitusel USA-s olime lummatud suurehitustel toimuva täpsusest. Päeva ja nädala nõupidamisel osalenud tööjuhtide raportite põhisõnum oli napp ja konkreetne: tehtud, tehtud, tehtud. Lähemal uurimisel saime teada, et endale tööprotsessis võetud kohustuste täitmise protsent on ca 95. Kellel see nii hea ei ole, seda koostööpartnerina meeskonda rakendada ei saa. Süvitsi analüüsimisel jõudsime kodus ja USA-s toimuva erinevuse tuumani. USA ehitustööde tööjuht

• on meie tööjuhist selgelt vanem ja kogenum,

• valdab oma tööd 110% ega anna kunagi katteta lubadusi,

• on tööprotsessi võtmeisik, kellele ei saa keegi anda korraldusi, mille täitmine pole reaalne või mis toovad kaasa kahjumi,

• ei pane töölist „eeltöid” tegema – kõik eeltööd on tehtud juba enne seda, kui töökäsk tööliseni jõuab.

Eesti ehitusettevõtjate liidu (EEEL) kutsekomisjoni liikmena olen viimase aasta jooksul osalenud arupidamistel, kus otsitakse vastust just tööjuhtidega seotud probleemidele. Miks ei suju meie ehitusplatsidel asjad sama ladusalt kui Ameerikas? Miks jätavad meie tööjuhtide praktilised tööoskused tihti soovida? Head akadeemilised teadmised ei korva konkreetse praktilise töö tegemiseks vajalike oskuste puudumist.

Suurem rõhk praktilistele oskustele!

2014. aasta teisel poolaastal lõpetatakse kutsehariduse ehituse õppekavarühmade akrediteerimine. 2015. aastal saavad kutsekoolid, kes ehitussektorile oskustöölisi koolitavad, taotleda endale kutset omistava organisatsiooni õigusi. Kuna esmakutsete riiklikud õppekavad on koostatud täpses vastavuses standarditega, peaksid eeldused kutsetaotlejate teadmiste ja praktiliste oskuste väljundipõhiseks hindamiseks olemas olema.

Tugevate kutsekoolide ehitusosakondade juhatajad ja juhtivad õpetajad ongi juba pannud Eesti ehitusettevõtjate liidule ette keskenduda koolide tehnoloogiakeskustes läbiviidavatel kutseeksamitel selgelt noorte praktiliste tööoskuste kontrollimisele − see tähendab, et kõige paremini sobib eksamiks just praktiline eksamitöö. Kutseeksamil peab noor näitama oma oskusi. Milleks me siis kutsekoolide õppebaaside väljaehitamiseks miljoneid kulutasime, kui mitte praktiliste oskuste väljaarendamiseks?

Kutseeksamitel peaksid selguma ka juhtivate kutsekoolide õppetegevuse järgmised eesmärgid ja etapid. Esmakutseeksamil silma paistnud naised-mehed on ju potentsiaalsed jätkukoolituse nõudlejad, kellest tuleb koolidel vormida meistertöölisi. Ka meistertööliste koolituskava ja kutseeksami koostamisel tuleb rangelt jälgida, millega meistertööline oma igapäevatöös tegeleb.

Töö juba käib

Viienda kutsetaseme (tehnikute) kutsestandardite koostamise töö EEEL-i kutsekomisjoni ja kutsekoja koostööna juba käib. Eks siin lõpeb töö sellega, et kutseõppekeskused, kes võtavad endale kohustuse eri tööde tehnikuid koolitada, peavad kutseeksami käigus lisaks teadmistele kontrollima ka tehniku oskust töid kavandada, korraldada ja nõudlikule tellijale üle anda, nii et oleks võimalik USA kolleegidega sarnaselt raporteerida: tehtud!

Just praktiliste ülesannete oskuslikul täitmisel selgub Eesti kutsehariduskeskuste ehituse õppekavarühmade võimekus. Õpetajate Lehes on juba lugeda artikleid koolijuhtidelt, kes usuvad, et just nemad on õiged mehed heade oskustega tehnikuid koolitama. Kui nii, siis hakkab tööjuhtide ettevalmistus peagi paranema. Mäletame ju hästi, et kõrgema, viienda kutsetaseme ehitusjuhtide koolitus sai loogilise lõpu päeval, mil vana hea TEMT, kus Arvo Veski koolkond tänasele ehitusturule tuhandeid võimekaid keskastme juhte koolitas, rakenduskõrgkooliks kasvas.

Elu tühja kohta ei salli ja eelolevatel aastatel täidavad Arvo Veskist ja TEMT-ist maha jäänud tühimikku meie parimad kutseõppekeskused. Enne selle vastutusrikka töö alustamist tuleb aga teha ära eeltöö ja esitada endale mõned olulised küsimused.

Mida on vaja saavutada? Millist kohta ehitusprotsessis peab tööjuht täitma?

Kes on need naised-mehed, kellest me asume heade teadmiste ja oskustega tööjuhte kujundama?

Millistest moodulitest peab tööjuhi koolitus koosnema, et eri tööde juhid ehitusplatsil ladusalt koostööd teha saaksid?

Missugusel viisil tuleb naiste-meeste teadmisi ja oskusi kontrollida, et läbi pääseksid vaid spetsialistid, keda ehitusettevõtted saaksid kohe tööprotsessi juhtidena rakendada?

Kus alustada „pilootprojektiga” ja millisel konkreetsel erialal seda teha?

SAMAL TEEMAL

• „Kellest saab kutsehariduse eestkõneleja?” (29. august 2014)


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!