Kunstiõpetuse ülesandeid DBAE-st lähtudes

Elis Metsa magistritöö „DBAE olemus ja rakendamine. Näitlikud ülesanded gümnaasiumiastmele” (Tartu ülikool, kevad 2014) sisaldab näitlikke ülesandeid distsipliinipõhise kunstihariduse rakendamise ja ühtlasi ka 2011. aastal vastu võetud gümnaasiumi kunstiõpetuse ainekava kohta.

DBAE ehk distsipliinipõhine kunstiharidus on kunstihariduse suund, mida kõige aktiivsemalt viljeldi Ameerika Ühendriikides aastatel 1980–2000. Selle suuna looja ja arendaja on Getty kunstihariduse keskus. DBAE jagab kunstiõpetuse neljaks alusdistsipliiniks: kunstiajalooks, kunstikriitikaks, esteetikaks ja kunsti praktikaks, pakkudes kokkupuudet, kogemusi ja võimalusi omandada teadmisi nende distsipliinide abil. Eesmärk on õpetada kunsti käsitlema eri aspektide kaudu. Selle eesmärgi saavutamiseks koostati mitmeid programme koolide jaoks, korraldati koolitusi, kaasati erialaeksperte (kunstikriitikuid, ajaloolasi, esteetikuid ja kunstnikke endid), viidi läbi konsultatsioone ja arendati pidevalt edasi. Pärast 2000. aastat ei ole DBAE enam valdav suund, kuid sellist lähenemist praktiseeritakse endiselt. Lähemalt DBAE rakendamisest 2007. a seisuga http://diginole.lib.fsu.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=2448&context=etd.

Kunstikriitika osaoskuse all peetakse oluliseks kunstist rääkimise oskust. Alustades lihtsamate pildikirjeldustega, liigutakse pildikeele ja metafooride keerulisemate analüüside ja tõlgenduste juurde. Õpilased võiksid analüüsida järgmisi teemasid. Mis on mingi kunstitöö aines või teema? Mida töö aines või teema ütleb kunstniku eesmärgist, huvidest, sotsiaalsest või poliitilisest huvist? Kuidas funktsioneerib see kunstitöö ühiskonnas? Kuidas erinev publik suhestub tööga või tõlgendab seda?

Kunstiajaloo osaoskuse eesmärk on õppida käsitama kunstiteoseid ajaloo dokumendina. Õppida analüüsima ja tõlgendama atribuute, stiili, sümboleid ja kunstiteose funktsiooni. Oluline on osata lugeda kunstiteostelt infot ja läheneda neile kui kunstiajaloolane, selle asemel et õppida toorelt pähe aastaarve, kunstnike ja teoste nimesid.

Esteetika õpetamiseks peab panema õpilasi uurima ja esitama küsimusi kunsti olemuse, tähenduse ja väärtuse kohta. Analüüsima, kas kunst peab olema ilus, mis on üldse ilus või kole, kes seda otsustab ja millest see sõltub.

Kunsti praktika osaoskus annab võimaluse kunstitehnikaid katsetada ja julguse end visuaalselt väljendada. Praktiseerimine hõlmab mitut eelnevat distsipliini. Seega, kui õpilased saavad ise kunsti praktiseerida, mõistavad nad, et loomine, kriitiline mõtlemine, kultuuri ja ajaloo faktorid on loomeprotsessi keskmes.

Näitlikud ülesanded

Lähtudes osalt distsipliinipõhisest lähenemisest ja Eesti 2011. a gümnaasiumi riikliku õppekava kunstiõpetuse ainekavast (https://www.­riigiteataja.­ee/aktilisa­/1200/9201/­1002­/VV2_lisa6.pdf) ning TEA!, MÕTLE!, LOO! põhimõttest, valmisid näitlikud ülesanded gümnaasiumi kunstiõpetuse tundidesse.

Gümnaasiumi riikliku õppekava kunstiõpetuse ainekava jagab kunstiõpetuse kaheks kursuseks. Esimene, „Kunsti ajalugu ja muutuv olemus” käsitleb kunstiajaloo perioode alates vanimatest kõrgkultuuridest kuni juugendini. See kursus sisaldab teemasid, nagu kunstikultuuri üldistav ajatelg; kunstnik ja tema kaasaeg; kunstiteos ja vaataja; kunstiteoste sõnum ja vorm eri ajastutel; lugude ja sümbolite ringlus läbi sajandite; kunstiteoste analüüsi ja tõlgendamise meetodid. Lähtudes DBAE neljast kunstidistsipliinist, võib leida eelnevate teemade ja kunsti ajaloo, kunsti esteetika ja kunstikriitika sarnasusi. DBAE eesmärk on õpetada kunsti vaatama eri külgede pealt ja mõistma lugu kunstiteose ümber. Ka antud punktid RÕK-i kunsti­õpetuse 1. kursusel suunavad õpilast mõtlema taolisel viisil.

Elis Mets

Teine kursus „Nüüdiskunst ja arengusuunad” sisaldab kunstiajaloo stiile, mis jäävad modernismi aega (19. sajandi lõpp ja 20. sajand). Käsitletakse selliseid teemasid nagu „Kunsti muutumine moderniseerival ajastul”, „Postmodernism ja nüüdiskunst”, „Keskkond, disain ja visuaalne meedia”; nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad, loomingulised ja uurimisprojektid ning õppekäigud. Nende teemade kaudu suunatakse mõtlema kunstiteose kontekstile, ajale ja kohale; suunatakse leidma paralleele filmi, teatri, muusika ja kirjanduse vahel.

Suunata kriitiliselt mõtlema ja analüüsima

Koostatud ülesannete eesmärk on suunata õpilasi kriitiliselt mõtlema ja analüüsima kunstiteose loomise konteksti, ajalugu, tehnikaid ja väärtusi. Ülesanded ei juhenda otseselt, kuidas saavutada mingit lõpptulemust, pigem suunavad loovalt lähenema ja ise lahendusi otsima.

Ülesanded ei ole koostatud rangelt järgima eri distsipliine, pigem on üritatud igasse teemasse põimida osi kõikidest alusdistsipliinidest. Arvan, et tööplaani koostades on mõttekas õpetajal järgida taolist ülesehitust, kus üks teema avatakse eri külgede ja mitmete järjestikuste tundide kaudu. Gümnaasiumiastmes ei ole oluline, et igas tunnis praktiseeritaks kunsti, on võimalik läbi viia ainult vaatlus- ja analüüsitunde, samas võiks igat tundi rikastada mingisugune praktiline loominguline tegevus, mis ei pea olema mahukas.

Kuna mitme ülesande juures on vaja otsida ja koguda raamatutest ja veebist pildimaterjali ning seda kaas­õpilastele esitleda, teen õpetajatele ettepaneku luua kunstitundide jaoks igale klassile selline veebikeskkond (näiteks blogi), mida saab muuta kas ainult õpetaja või kõik klassi õpilased, et koondada sinna tööd ja ülesanded. Sellise keskkonna vahendusel on kõikide õpilaste tööd kompaktselt koos ja kõigile nähtavad.

Antud ülesanded sobivad juba välja töötatud valdkonnaraamatu ja ülesandekogu „Tähelepanu! Valmis olla! Kunst!” ja „Seoseid loova kunstihariduse” kõrvale. Õpetajatele on koostatud ka slaidiesitlused. Kõik slaidi­esitlused, ülesanded pdf-ina ja magistritöö ise on kättesaadavad aadressil http://issuu.com/­elismets2.

—

Mõtle end kunstniku rolli

Näitlikes ülesannetes tuleb pilte võrrelda, otsida ja esitleda; kunstistiilidest eeskuju võtta; kunstikriitiku positsioon võtta ja näitust kujundada; on mänge abstraktse ja kujutavaga; teemade, elementide vaatlemist ja võrdlemist läbi kunstiajaloo eri perioodide jne. Eri ülesannete juures on põnevaid küsimusi, mida õpilastelt küsida.

Mõtle end kunstniku rolli, mida kunstnik võis tunda, kui ta oma teose lõi? Mida inimesed võisid mõelda, nähes neid töid? Miks nad nii mõelda võisid?

Kas kunstiteoste tähendused muutuvad ajaga?

Mis on kunsti eesmärk (20. sajandi stiilide näitel)? Kas kunstil üldse peab olema eesmärk?

Kas midagi inetut saab kunstiks pidada? Kes otsustab, mis on inetu?

Mis muudab kunstiteose heaks? Kas hea kunsti standardid jäävad samaks?

Abstraktsete ja figuraalsete tööde väljenduslikkus: milliseid emotsioone kannavad endas mõned abstraktsed teosed, kuidas need erinevad figuratiivsetest töödest?

Kuidas eristada tänapäevast kunsti klassikalisest kunstist?

Kas on oluline märgata erinevusi eri liiki kunstiteoste vahel? Miks või miks mitte?

Kas kunstiteoste vormi või stiili pealt on võimalik teha järeldusi ühiskondlike ja ajalooliste olude kohta?

Kas selleks, et maailmast ja kunstist rääkida, peavad kunstiteosed näitama maailma nii, nagu see tegelikult välja näeb? Miks või miks mitte? (Vt ka M. G. Stewart (1997). Thinking through Aesthetics. Worchester, Massachusetts: DavisPublications, Inc.)