Millest kirjutab 12. septembri Õpetajate Leht?

Kuidas läks õpetajakoolituse vastuvõtt ülikoolides?

Tallinna ülikool proovib meelitada noori loodus- ja täppisteaduste õpetajaks õppima uudse magistriprogrammiga RÕÕM.

Vastuvõtt kahanes rohkem kui gümnasistide arv

Õpetajakoolitusse vastuvõetute varasemast väiksem arv ei rõõmusta, kuid annab võimaluse personaalsemaks lähenemiseks, ütleb Tartu ülikooli Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste.

Kaamel Eestis?!

„Keelekaste” rubriigis kirjutab Priit Põhjala kaamelkirjast.

Varajase märkamise tugisambad

Oleme uhked oma e-riigi ja emapalga üle, aga pole rohkem kui kahekümne aasta jooksul suutnud rajada ühtegi varajase sekkumise keskust. Valus on tõdeda, et oleme ainukene riik Balti mere ääres, kes oma abivajavad väikelapsed süsteemse ja kompleksse abita jätab. Panustades tugivõrgustike loomisse koolides, unustame, et alustada tuleb ikkagi algusest, kirjutab Tartu hariduse tugiteenuste keskuse logopeed Ülle Kuusik.

Õpetajate palgatõus ei tohi pidurduda

„On kahju, et haridusminister ei ole seni isegi õpetajate uue aasta miinimumpalgamäära julgenud välja öelda,” tõdeb Andres Kaarmann (haridus- ja teadusministri nõunik 2011−2014, IRL).

Mis on rikkus ja kuidas seda mõõta?

„Kuidas rikkaks saada” rubriigis kirjutab Jaak Roosaare sellest, kuidas rikkust defineerida ja mõõta. Kas sina tead, kui rikas sa parajasti oled?

Matemaatikaga taas kord teelahkmel

Esimene kohustuslik riigieksam näitas, et matemaatika kitsa kursusega tuleb midagi otsustavat ette võtta. Igat sorti „vähendajad”, „kärpijad” ja muud kõlavate nimedega „lapsesõbrad” tuleb ainekava koostamisest võimalikult kaugel hoida, arvab Loo keskkooli matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa.

Lennuakadeemia hakkab andma ka kutseõpet

„Kutseõpe lennuakadeemias tugevdaks nii kooli kui ka lennundussektorit,” väidab lennuakadeemia rektor Jaanus Jakimenko. Jakimenko arvates on realistlik alustada järgmisel sügisel kutseõpet umbes kahe tosina õpilasega.

Eesti kõrgkoolide väga ebaküps plagiaadikäsitlus

Eesti kõrgkoolide puhul on tavaline jätta sekkumata põhjendusega, et tegu ei ole plagiaadiga, vaid kõigest „viitamis- või vormistamisvigadega”. „Et plagiaati ei esine, sellega saavad uhkustada vaid väga üksikud kõrgkoolid maailmas. Kui Eestis on tõesti selliseid kõrgkoole, võiks sedalaadi oskusteavet jagada ka teistega” kirjutab Tallinna tehnikakõrgkooli lektor Priit Pärnapuu.

Kõige püham aeg on lapse mänguaeg

„Haridussüsteemis oldud aastad andsid mulle kogemuse, mis on hea, mis halb,” väidab Tartu luterliku Peetri lasteaia-põhikooli lasteaiaosa juht Külvi Teder. „Meie õpetajatel peavad olema kristlikud väärtused. Kuna õpetaja on eeskuju, siis on kõige olulisem, millist elu ta ise elab ja kuidas lastesse suhtub.”

Christine ja krepid Rakvere ametikoolis

Prantslanna Christine Crimalault sattus Rakvere ametikooli juhuse läbi. Christine’i plastmasse töötlema õpetav kodukool asub Lõuna-Prantsusmaal Lyonis, kus ta ise inglise keelt õpetab kirjutab Rakvere ametikooli täiendusõppe osakonna juhataja Ada Väät.

Jesper Juul võtab koolisüsteemi pulkadeks lahti

Taani päritolu ja Horvaatias elav pereterapeut Jesper Juul keskendub oma viimati eesti keeles ilmunud raamatus „Kool kriisis” koolisüsteemile, mis on pikka aega püsinud muutumatuna ning klapib tänapäeva ühiskonda iga päevaga üha vähem. Ta lahkab õpilaste, vanemate ja õpetajate suhteid, leides, et põhivastutus on koolisüsteemil, mis saab aga muutuda vaid seestpoolt, kirjutab Õpetajate Lehe ajakirjanik Mari Klein.

Külaülikoolist saab teadmisi kõige paremal tasemel

Pimeda talveaja saabudes alustab Kehtna valla külaülikool teist õppeaastat. Külaülikooli eestvedaja on Vahur Tõnissoo, sama mees, kes eelmisel suvel Rail Balticu planeerimisprotsessi avalikkuse tähelepanu alla tõi ja aasta missiooniinimeseks valiti.

Määrava tähtsusega valikud

„Elupildi” rubriigis kirjutab filmilavastaja, -stsenarist, -produtsent ja kirjanik Ilmar Taska õpetaja rollist ja valikutest. Ilmar Taska, kes läks filmi eriala õppima õpetaja innustusel, on praegu ainus eestlane, kes on teinud filme ka Hollywoodis.

777 aastat tagasi: punase risti all, musta risti all

Karja kirikus leidub lisaks laemärkidele hulganisti olulisi sümboleid, mida annab otseselt seostada templirüütlitega. Öeldakse, et kui ühes kirikus võib näha kolme templirüütlite põhisümbolit, võib seda rahulikult lugeda templirüütlite pühakojaks. Karja kirikus on templirüütlitega seostuvaid sümboleid vähemalt kaksteist, kirjutab Õpetajate Lehe ajakirjanik Karl Kello.