Ministeerium avalikustas koolide riigieksamite tulemused
Haridus- ja teadusministeerium (HTM) avalikustas oma veebilehel www.haridussilm.ee tänavute riigieksamite protsentuaalsed tulemused koolide kaupa ning lubab lähiajal lisada hulga muid näitajaid. Riigieksamite statistikaga on võimalik tutvuda ka SA Innove kodulehel.
Ministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsleri Mart Laidmetsa sõnul on juba aastaid olnud kõige populaarsem mõõdik gümnaasiumi riigieksam. „Tihti unustatakse, et see lubab teha vaid suhteliselt kitsaid järeldusi ja ainult 10.–12. klassi ehk gümnaasiumiosa kohta,” sõnas ta.
Asekantsler rõhutas, et riigieksamite tulemused on küll olulised, kuid mitte ainukesed. „Kui jääme kinni ainult riigieksamitesse, saame tulemuseks eksamiks õppimise, mis pole kooli ega riigi eesmärk. Meie eesmärk on anda nii koolile kui ka kogukonnale parem ning mitmekesisem pilt koolist ja eriti põhikooli tööst, mis on praegu jäänud põhjendamatult tähelepanu alt kõrvale,” lisas Laidmets.
HTM lisas värskelt oma veebilehele www.haridussilm.ee selle aasta riigieksamite tulemused, mille leiab valides lehel üldhariduse alajaotusest „riigieksamid”. Seal saab vaadata riigieksamite tulemusi koolide lõikes ning eraldi päevases ja mittestatsionaarses õppes õppinute järgi.
Edaspidi leiab sealt ka piirkonna sotsiaalset tausta ja kooli suurust; laste, õpetajate ja vanemate rahulolu õppe ja suhetega koolis; koolist väljalangevust ja koolikiusamist; õpetajate kvalifikatsiooni ja vanust ning akadeemilist edasijõudmist kirjeldavaid näitajaid, mis lubab teha kooli tulemuste kohta terviklikumaid järeldusi.
Sel aastal pidid õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama kolm kohustuslikku riigieksamit: eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles. Võõrkeele riigieksami sai õpilane valida saksa, inglise, prantsuse, vene keele eksamite vahel. Prantsuse, saksa ja vene keele riigieksamitena sai õpilane sooritada rahvusvahelised eksamid ning valida B1- või B2-taseme eksami. Inglise keele riigieksam mõõtis keeleoskust B1- ja B2-tasemel.
Ministeeriumi andmetel oli 2014. aasta riigieksamite puhul suurimaks uuenduseks matemaatika eksam, mis toimus esimest korda uue, kitsa ja laia õppekava järgi. Kui mullu oli matemaatikaeksami keskmine tulemus 62,9 punkti, siis tänavu oli kitsa matemaatikaeksami keskmine tulemus pisut üle 30 ja laia matemaatikaeksami keskmine tulemus 54 punkti.
Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Ain Tõnissoni sõnul andis see, et tänavu tegid matemaatikaeksamit kõik õpilased, aastate jooksul esimese ulatusliku ülevaate kõikide gümnaasiumilõpetajate tegelikest matemaatikaoskustest. „PISA test näitab, et põhikooli lõpus on meie noorte matemaatikateadmised ühtlaselt tugevad ja maailma tipus, kuid gümnaasiumi riigieksami tulemuste raames peame edasi analüüsima nii erinevaid õpetamise metoodikaid kui ka õpetajakoolitust,” lisas ta.
Eksami eesti keeles teise keelena tegid esimest korda abituriendid, kelle õppekeel on kümnendast klassist alates olnud vähemalt 60% ainetest eesti keel. Esimest korda 2000. aastate algusest oli soorituslävend üks punkt.
Võõrkeele riigieksami sai õpilane valida saksa, inglise, prantsuse, vene keele eksamite vahel. Võõrkeeleeksamite tulemuste esitamise süsteem on varasemast tavast erinev ja standardiseeritud (100 palli süsteemis) punkte ei anta, vaid kirjeldatakse, milline protsent mingi kooli õpilastest saavutas ühe või teise keeletaseme (vastavalt kas B1, B2, C1 või C2).
Avaldame siinkohal koolide pingeread riigieksamite põhjal. Täpsemalt saab lugeda reedesest Õpetajate Lehest.