Muusikaõpetus – kas hinnata või arvestada?
Muusikaõpetuses on esmatähtis innustada õpilasi tunnis aktiivselt musitseerima, nii et neil tekiks eelkõige huvi ja armastus muusika vastu!
Eesti õpilasesinduste liit ja IRL-i noored soovitasid kaks aastat tagasi asendada loovainetes (EÕL-i sõnastus), sh muusikaõpetuses numbriline hindamine arvestatud/mittearvestatud-süsteemiga. Sellest ajendatuna korraldas Eesti muusikaõpetajate liit 2013. aasta kevadel hindamisteemalise küsitluse, koolituspäeva ja ümarlaua, kus nenditi, et „endiselt kasutatakse ebakorrektset terminoloogiat muusikaaine kui ande- või oskusaine kohta. Muusikaõpetus on uue õppekava kontekstis kunstiaine ning ei eelda annet ega oskusi rohkem kui matemaatika, keeled või ükskõik milline teine õppeaine” (Fridolin, ÕpL 17.05.2013).
Mida muusikatunnis hinnatakse?
2014. aasta kevadel kaitsesin Eesti muusikaakadeemias magistritöö „Hindamine muusikaõpetuses”. Töö käigus viisin läbi küsitluse kolme kooli 10.−12. klassi õpilaste seas (üks linnakool, üks maakool ja üks vene kool).
Selgus, et kõigis kolmes koolis hinnatakse muusikaõpetuses peamiselt kirjalikke töid ning laulmist (ei täpsustatud, kas laulmise hindamisel peetakse oluliseks viisipidamist, emotsionaalset sisseelamist, sõnade teadmist vm). Kõige vähem mainiti kooris laulmise ja tunnis kaasatöötamise hindamist. Veel selgus, et enesehindamise võimalusi kasutatakse muusikatunnis väga vähe.
Õpilased pidasid õigeks, et hinnatakse eelkõige muusikateadmisi (tunnikontrollid ja kontrolltööd), mitte muusikalist andekust eeldavaid oskusi (pillimäng, laulmine). Nad pidasid oluliseks ka suulist vastamist, vestlusi, ettekannete koostamist ja esitamist ning muusikapalade äratundmise hindamist. Kui hinnata nii teadmisi kui ka muusikalist annet eeldavaid oskusi, siis tuleb seda teha erinevatest põhimõtetest lähtuvalt, toonitasid õpilased. Nad rõhutasid ka, et hindamisel peaks õpetaja lähenema õpilastele individuaalselt (musikaalne/ebamusikaalne laps, muusikakoolis käimine jne). Muusikakoolis käivate õpilaste soosimist peavad õpilased ebaõiglaseks.
Märgiti, et muusikaõpetuses võiksid õpetajad hinnata senisest rohkem õpilaste arengut, samuti tunnis kaasatöötamist ja püüdlikkust.
Kas kasutada muusikaõpetuses arvestatud/mittearvestatud-süsteemi, selles jagunesid arvamused peaaegu pooleks: 18 õpilast ütles, et see on ebaõiglane ning 15 õpilast pidas õiglaseks. Informatiivne on aga, et 41 õpilast 53-st ei ole muusikatunnis hindamise ees hirmu tundnud. Vaid üheksa õpilast 53-st on hindamist vahel kartnud, kusjuures seitsme õpilase puhul oli see seotud üksinda või grupis klassi ees laulmisega. Seega ei pea õpilased muusikaaine traditsioonilist hindamist kuigi suureks probleemiks.
Leebe hindamine teeb klassi lõdvaks
Küll aga selgus uurimuse käigus, et tihtipeale on muusikaõpetuses õpilaste hinded ainult head või väga head – hinnatakse leebelt. Kui õpetaja paneb õpilastele nende teadmistest ja oskustest paremaid hindeid, võib see laste õpimotivatsiooni tõsiselt pärssida, õpilased hakkavad võtma muusikaõpetust kui õppeainet „lõdvemalt” ega pühendu piisavalt. Täiesti lubamatu on, kui õpetaja püüab heade hinnetega distsipliiniprobleeme lahendada.
Üks osa õpilasi märkiski, et muusikahinded on neil head, kuid huvi muusikaga tegelemise vastu ei ole see suurendanud – ainult kohustuslikku klassikalist muusikat on hakatud rohkem kuulama. Teine osa ütles, et tegeleb muusikaga niikuinii ja muusikatund on neile puhkus.
Miks eelistatakse hindamist?
Väiksest valimist hoolimata ei näe ma uurimuse põhjal vajadust loobuda senisest muusika kui õppeaine hindega hindamisest, sest nii käesoleva uurimuse kui ka Eesti muusikaõpetajate liidu 2013. aastal koostatud uuringu põhjal ei selgunud õpilaste ja õpetajate märkimisväärset vastuseisu numbrilisele hindamisele. Teiseks näitab hindamine muusikat teiste õppeainetega võrdväärse ja kultuuriliselt olulise ainena kooli õppekavas.
Lisaks õpilaste seisukohtadele tuleb arvesse võtta kasvatusteadlaste argumente ja need pigem toetavad hindamist.
Martin Fautley ütleb, et muusikaõpetuses on aspekte, mida ei olegi võimalik hinnata, sest töö, mille õpilased esitavad, on nende parima eneseväljenduse tulemus ning hindamine võib mõjutada enesehinnangut. Kui hinnatakse muusikalist tegevust, siis kajastub selles hindaja isiklik arvamus, kuid mis annab alust ühe inimese arvamust teise omast õigemaks pidada? (Fautley, 2010, 59) Samas selgitab ta, miks peaks muusikaõpetust siiski hindama: et arendada õppeprotsessi; mõõta saavutusi; tuvastada, kui palju on õpilased õppetöösse panustanud; tagada standardite tõusu; anda vanematele informatsiooni laste edukusest; mõõta õpetaja töö efektiivsust, näidata muusikaõpetuse olulisust üldises hariduses (Fautley, 2010, 60).
Sobib ka kujundav hindamine
Kasvatusteadlased soovitavad pöörata senisest enam tähelepanu uute õppe- ja hindamisvormide väljatöötamisele ja rakendamisele, pakkudes ühe uue võttena kujundavat hindamist. Selle kohta toovad allikad välja erinevaid ja vastakaid definitsioone. Mari-Mall Feldschmidt ja Kersti Türk märgivad „Kujundava ja sisehindamise käsiraamatus”, et pigem sobib terminiks „õppimist toetav hindamine”. Nad märgivad, et kujundav hindamine on tervikliku õpetamisprotsessi osa, kuhu on igas õppimise etapis kaasatud õppija ning mis numbrilise hinde või sõnalise hinnangu asemel kasutab enamasti hinnanguvaba tagasisidet.
John Blanchard rõhutab raamatus „Teaching, Learning and Assessment” kujundava hindamise (assessment for learning) juures kahte aspekti: õppimist soodustava õppekeskkonna loomist ja õppetegevuste korraldamist õpilaste ja õpetajate koostöös. Martin Fautley väidab, et muusikaõpetajad on kasutanud kujundava hindamise elemente juba ammu, kui nad on jälginud õppeülesannete sooritamist, pakkudes välja eri lahendusviise ning andes õpilastele vajadusel lisaaega ülesande lõpetamiseks.
Liivi Urbel ütleb, et hindamine peab mõjuma tunni loomuliku osana, toetama õpilaste loovust ning õppe- ja kasvatuseesmärke. Muusikaõpetuses peaks hindamine kajastama ja toetama õpilaste muusikaliste põhivõimete arengut ning andma selleks hädavajaliku eduelamuse. Muusikaõpetuses on esmatähtis innustada õpilasi tunnis aktiivselt musitseerima, et neil tekiks eelkõige huvi ja armastus muusika vastu!