OECD: Eesti inimesed on üha haritumad, aga õpetajaskond vananeb
Euroopa majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) värske aastaaruande „Haridusülevaade 2014” kohaselt on eestlaste haridustase OECD 34 liikmesriigi seas üks kõrgemaid, teatas Euroopa Komisjoni Eesti esindus. Eesti 7.–9. klassides õpib OECD riikidest kõige vähem lapsi, mistõttu on langenud õpetajate töökoormus, lisas haridus- ja teadusministeeriumi esindaja.
Aruandest ilmnes, et enamikul Eesti inimestest on kõrgharidus ning ligi poole elanikkonna haridustase on kõrgem kui nende vanematel. Nii rõõmustav ei ole ehk aga see, et kõrgharidusega meeste osakaal Eesti ühiskonnas jääb alla OECD keskmisele ning üldhariduskoolide õpetajate keskmine vanus muutub üha kõrgemaks.
Kui OECD keskmine kõrgharidusega inimeste osakaal on 32%, siis Eestis on see 37%. Kui OECD-s keskmiselt on kõrgharidusega 25–64-aastaseid naisi 34%, siis Eestis on neid 45%. Paraku aga jääb Eesti kõrgharidusega meeste osakaal (28%) alla OECD keskmisele (30%).
Vähemalt keskharidus on 90%-l Eesti 25–64-aastastest inimestest, samal ajal kui OECD keskmine on 75%. OECD keskmist ületab ka nende eestlaste arv (42%, naistest koguni 50%), kelle haridustase on kõrgem kui nende vanematel.
Eesti keskkooliõpetajatest oli 2012. aastal üle 50-aastaseid 49%, keskmiselt on sama näitaja EL-i riikides 37%. Samal ajal on Eesti õpetajad uuringusse kaasatud riikide võrdluses oma enam kui 20-aastase õpetajastaažiga ühed kogenuimad.
Võrreldes 2010. aastaga vähenes aastaks 2012 Eesti õpetajate keskmine õpetamisaeg põhikoolis 630 tunnilt aastas 619 tunnile ning gümnaasiumiastmes 578 tunnilt 568 tunnile, teatas haridus- ja teadusministeerium.
Eesti 7.–9. klassides on keskmiselt 16 õpilast, mis on OECD riikidest (keskmine 24 last klassis) kõige väiksem näitaja. Ka Eesti lasteaiarühma keskmine –17 last – on üks OECD riikide madalamaid, seisab ministeeriumi teates.
Ka õpilaste arv õpetaja kohta on keskmisest madalam: näiteks alushariduses oli aastal 2012 iga õpetaja kohta 7 last, algkoolis 13 õpilast, põhikoolis 10 õpilast. OECD riikides keskmiselt on need arvud vastavalt 14, 15 ja 14.
Haridus- ja teadusministeeriumi teatel toodi ülevaates esile ka seda, et Eesti õpilaste kooliaasta on tunduvalt lühem kui OECD riikide eakaaslastel – vähem käivad noored koolis ainult Kreekas ja Ungaris – ning et alushariduse eest maksavad Eesti lapsevanemad tunduvalt vähem kui OECD riikides keskmiselt.
„OECD aruanne on oluline teadmiste ja tõendite allikas poliitikakujundajatele ning aitab paremini mõista meie praeguseid valupunkte. Aruandest selgub, et hariduse kvaliteedi ja oskuste taseme tõstmine on arukas investeering, mis annab meile võimsa vahendi ühiskonnas esineva ebavõrdsuse vastu võitlemiseks. On tarvis tagada, et eelkõige noortel oleksid oskused, mida neil tööelus vaja läheb, ja et täiskasvanutele oleks loodud võimalused elukestvaks õppeks,” ütles Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorsoo volinik Androulla Vassiliou.
2012. aastale keskenduv OECD iga-aastane kogumik „Education at Glance 2014“ avaldati teisipäeval. Igal aastal avaldatav kogumik on üks peamisi võrdleva haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on muu hulgas anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud kõrvutades teiste riikidega. Ülevaade analüüsib 34 OECD liikmesriigi ja lisaks Argentiina, Brasiilia, Hiina, India, Indoneesia, Venemaa, Saudi-Araabia ja Lõuna-Aafrika vabariigi haridussüsteeme.
Aruande täisteksti leiab siit, kokkuvõtte Eesti kohta siit.
Täies pikkuses ülevaade tehakse ligipääsetavaks OECD kodulehel www.oecd.org.