Õppejõu ja üliõpilase rollid: samast või erinevast ooperist?

19. sept. 2014 Anne Reino, Maaja Vadi, Anne Aidla TÜ majandusteaduskonna juhtimise õppetooli uurimisgrupp - Kommenteeri artiklit

Ladusa suhtlemise üks alustugi on enda ja teiste rollidest arusaamine ja selle teadmise rakendamine rollikäitumises. Seetõttu on paljude suhtlemisega seotud ametite puhul heaks soorituseks vaja teada, mida partner rollitäitjalt ootab, ning võimalusel nende ootustega arvestada. Suhtlemise analüüsimiseks rakendatakse analoogiat näitekunstiga, kus osatäitmist nimetatakse rolliks.

Järgnevalt tutvustame uuringut, mille eesmärk oli selgitada välja õppejõudude ja üliõpilaste rolliootused ning -kujutlused, samuti rollikäitumine ja rollikonfliktidega toimetulek. (Andmekogumisel olid abiks TÜ ja TTÜ üliõpilased, kes küsitlesid 100 õppejõudu ja ligi 300 üliõpilast. Uuringu täistekst http://primus.archimedes.ee/trykised.) Lisaks akadeemilisele personalile ja üliõpilastele on teema aktuaalne kõrgkoolide juhtidegi jaoks, kuna nemad saavad mõjutada seda, et pilt rollidest oleks koherentsem. Uuringu tulemused annavad mõtlemisainet ka üldhariduskoolide õpetajatele ning lapsevanematele, kes kujundavad tulevaste üliõpilaste hoiakuid ja ootusi ülikoolis õppimise suhtes ning toetavad noori nende haridusteel. On ju ülikool viimastel aastatel olulisel määral muutunud ning nii mõnegi noore illusioonid ülikoolis õppimise kohta võivad puruneda õige kiiresti, see suurendab ülikoolis kohanemisraskusi ning viib õpingute katkestamiseni.

Mida üldse mõista rollide all, kust tekivad rollikujutlus ja -ootused ning miks on nimetatud nähtused olulised? Tööga seotud rolli võib määratleda kui käitumisviiside ja tegevuste kogumit, mis väljendub konkreetsel ametikohal töötaja tegevuses, koostoimimise viisides, aga ka tunnetes töökeskkonnas. Rolli mõiste sisu on laiem kui pelgalt tööülesanded või ametikirjeldus ning rolli määratlemisel, tõlgendamisel ja sellest tulenevas rollikäitumises jääb alati ruumi subjektiivsusele. Rollikujutlus on inimese arusaam sellest, mida temalt rollitäitjana oodatakse, ning selle arusaama kujundamisel tugineme nii enda arvamustele kui ka teiste, meiega seotud inimeste (nt lähedaste sõprade) ootustele. Juhtidelt, üliõpilastelt ja teistelt õppejõule suunatud rolliootused võivad olla küllaltki erinevad formaalsetes ametikirjeldustes kirjapandust, sisaldades mh näiteks ootusi isikuomadustele ja hoiakutele.

Rollikonflikt

Kuna sageli väljendatakse ootusi kaude (nt imetlus, negatiivne tagasiside, käitumises väljendatud reaktsioon jmt), siis pole rolliootusi tõlgendada sugugi kerge; seda enam, et mõned rollitäitjale suunatud ootused võivad olla vastuolulised ning ühe ootuse järgimine teeb raskemaks või takistab teise survega toimetulekut. Sellist nähtust nimetatakse rollikonfliktiks. Haridusasutuste kontekstis võib õppejõu või õpetaja rolli täitva inimese sisemine konflikt tuleneda sellest, kui juhi arusaamad heast õpetamisest ja soorituse hindamisest on hoopis midagi muud kui õppejõul endal. Markantne näide käesolevast uuringust: „Instituudi juhataja ütles kohvikulauas, et meie, kaks õppejõudu, ei tohiks anda nii palju tagasisidet, kuna see teeb keeruliseks teiste õppejõudude töö. Üliõpilased hakkavad ootama, et kõik oleksid sellised.”

Kõige tavalisemad ja meie uuringu seisukohalt relevantsemad on aga ilmselt kaks järgnevat rollikonflikti tüüpi. Esiteks olukord, kus eri rolliootuste edastajate ootused on vastuolulised – näiteks üliõpilased ootavad õppejõult pühendunud õpetamist, kuid ülikooli juhtkond väärtustab ning eeldab õppejõult pigem teadustööle keskendumist, mis võib jätta pedagoogiliste vilumuste arendamise tagaplaanile. Teiseks, rollidevaheline konflikt tuleneb sellest, et inimene täidab mitut rolli samal ajal – siit tulenevalt võib olla probleemiks suutlikkus ühildada kahe (või enama) tööandja ootusi või näiteks töö- ja pereelu vahel tasakaalu leidmine. Rollikonfliktiga seotu ei pruugi vastandrolli täitjale sugugi varjatuks jääda. Nii tõdes üks üliõpilane, et „mulle tundub, et mitmed õppejõud tunnevad väikest kahetsust, et nad ei jõua või ei suuda paremini õpetada, sest muud kohustused on selleks liiga ajamahukad”. Rollikonflikt on üks tööstressi tekitavatest teguritest, kuid lisaks on stressiallikas ka rolli ebamäärasus, st rollitäitjal pole selget arusaama, mida temalt eeldatakse. Tööstressi suurendab ka ressursside puudus (nt töövahendid, -ruumid), mis mõjutab seda, kui tõhusalt töötaja oma rolliga seotud ülesannetega hakkama saab.

Mida ootavad üliõpilased õppejõult?

Vältimaks rollikonflikte on oluline, et enese rolli tajumine oleks kooskõlas partneri ootustega Meie uuringu tulemusel saab väita, et üldjoontes langevad õppejõudude ja üliõpilaste rollikujutlus ja -ootused kokku ning suuri vastuolusid silma ei jää. Kui süüvida materjali rohkem, tulevad siiski ilmsiks ka mõningad erinevused (ei taha siinkohal kasutada sõna „vastuolud”). Mida siis ootavad üliõpilased õppejõult ja kuidas on see vastavuses õppejõu enda rollikujutlusega? Üliõpilased peavad õppejõu juures esmatähtsaks tema motivatsiooni ning see seostub nii oskuste kui ka isikuomadustega: oodatakse, et õppejõud ärataks üliõpilastes huvi õppeaine vastu, oleks entusiastlik, valdkonnast huvitatud, aktiivne, rõõmsameelne ning hea huumorisoonega. Teise olulise ootusena saab välja tuua õpetamismeisterlikkust, mis üliõpilaste jaoks tähendab suuresti seda, et õppejõud seostab õpetatavat praktikaga; lisaks on üliõpilaste jaoks oluline eneseväljendusoskus ja teema huvitav esitlus.

Teooria seostamist praktikaga mainisid ka õppejõud ise, kuid märksa tagasihoidlikumalt. Kolmas ootuste komponent, emotsionaalne suhe üliõpilastega peegeldab seda, et õppejõududelt oodatakse vastutulelikkust, empaatiavõimet, paindlikkust, sõbralikkust ja abivalmidust. Õpetamise juures on rõhuasetus meelelahutusliku poole suunas kaldu, mis tekitab küsimusi üliõpilase enda rollist õppimisprotsessis ning viitab sellele, et üliõpilane asub justkui mugavustsoonis (kus õppejõud ilmselt lasevad tal olla). Samuti peegeldas uuring, et kliendisuhte eeldamine üliõpilase-õppejõu suhtes pole sugugi erandlik ning näiteks vastutulelikkust ja paindlikkust peetakse olulisemaks kui nõudlikkust.

Asjatundlikkus, mis on õppejõudude arvates nende töös kõige olulisem, ei peegeldu üliõpilaste ootustes (võimalik, et seda peetakse iseenesestmõistetavaks ega tooda seetõttu eraldi välja). Siiski, rõhutades asjatundlikkuse olulisust (näiteks rahvusvahelist kogemust mainiti sealjuures üllatavalt vähe), tõid ka õppejõud ise välja, et hea ja väga hea õppejõu vahe ei seisne mitte niivõrd oskustes ja teadmistes, kuivõrd hoiakutes ja isikuomadustes. Sest „see, mida ta räägib, ununeb niikuinii – mälestus inimesena jääb”.

Kattuvus on märkimisväärne

Vaadates mündi teist poolt – milline on üliõpilaste rollikujutlus ning mida õppejõud ootavad üliõpilastelt –, võib öelda, et kattuvus on märkimisväärne. Mõlemad osapooled toovad üliõpilase kirjelduse juures välja motivatsiooni, isikuomadused ning osalemise õppetöös. Motivatsiooni mõistavad nii üliõpilased kui ka õppejõud suhteliselt sarnaselt, s.o huvi eriala vastu, eesmärgistatud õppimine ning üldine positiivne ja aktiivne suhtumine õpingutesse. Õppejõud soovivad, et üliõpilane osaleks aktiivselt õppetöös, küsiks küsimusi ja väljendaks oma arvamust. Aktiivne osalemine märgiti ära ka üliõpilaste vastustes, kuid nemad pidasid esmatähtsaks siiski loengutes kohalkäimist. Nii üliõpilased ise kui ka õppejõud hindavad kõrgelt seda, et üliõpilased oleksid korrektsed ja peaksid kinni tähtaegadest. Avanev pilt on pisut mõtlemapanev, kuna sellised arusaamad võivad viia normatiivsuse domineerimisele ning järeleandmisteni sisu osas, demotiveerides võimekamaid ja loovamaid õppijaid.

Kuidas aga kujunevad ootused või rollikujutlus? On ju selge, et inimeste käitumist tingivad üheaegselt eri motiivid ja hoiakud ning selles valguses aitab käitumise varjatud külgi mõista rolliga seotud arvamuste seoste analüüs (vt joonis). Siin pakub huvi, et üliõpilaste rollikujutluses mängib olulist osa see, kuidas nad tunnetavad õppejõu suhtumist oma töösse, st üliõpilase rollikujutlus on suurel määral seotud sellega, millisena tajub õppejõud oma rolli, ning veelgi enam – kuidas ta oma rolli täidab. Analüüs tõi välja paarisrollides käitumise seisukohalt väga olulise tahu – ühe osapoole arusaam oma rollist kandub üle teise rolli. Selgus, et üliõpilased, kellele tundub, et õppejõud peavad õpetamist tähtsaks ja neile meeldib õpetada, teavad enda arvates paremini, kuidas saavutada eesmärke ja täita neile suunatud ootusi.

Selgem rollikujutlus

Kui soovime, et üliõpilaste rollikujutlus oleks selgem, peaks õpetamisel kui tegevusel olema õppejõudude väärtussüsteemis ja töömotivatsioonis oluline koht. Kui üliõpilased tunnetavad, et õppejõud ei väärtusta õpetamist ning teeb oma tööd vastumeelselt, tõmbab see alla ka üliõpilaste motivatsiooni. Märgid, mida üliõpilased tõlgendavad kui vastumeelselt tehtavat tööd: õppejõud ei vaevu üliõpilasi diskussiooni kaasama; ei veendu, kas õpetatav materjal sai üliõpilastele selgeks; ei uuenda oma loengumaterjali ega esita seda haaravalt; ei lähene individuaalselt jmt. Siiski leidus üliõpilasi, kes tajusid siin vastastikuseid mõjumehhanisme – õppejõudude soovi oma tööd hästi teha mõjutab osaliselt ka üliõpilaste endi käitumine: „Kui ruumis on aktiivseid ja entusiastlikke õppureid, paistavad õppejõud oma tööd nautivat. On paratamatu, et tagasisidet saamata ning passiivsete õpilastega silmitsi seistes on raske ise väga rõõmsameelseks jääda.”

Eelnevast võib järeldada, et üliõpilased konstrueerivad kujutlust oma rollist (ning eeldatavalt ka rollikäitumist) paljuski peegeldusena õppejõudude rollikäitumisest. On huvitav, et analoogset seaduspära õppejõudude puhul nii selgelt välja tuua ei saa – õppejõudude arvamuste seosed vastandrolli puudutavate arvamustega on vähesed. Tulemus viitab sellele, et õppejõud on oma tegevuses kaunis individualistlikud, ning kuna rollirepertuaar on mitmekesine, on õppejõududel rollikujutluse ja -käitumise kujundamisel küllaltki vabad käed. Rollikujutluse ning vastaspoolele edastatud ootuste kujundamisel mängivad kahtlemata kaasa ka muutuvad ajad ja olud. Nii on ligi viiendik õppejõududest tajunud, et neile suunatud ootused on vastuolulised, ja veelgi suurem hulk vastanutest tajub, et on keeruline käituda kõigile meelepäraselt. Õppejõud tunnetavad, et tänapäeva ülikoolis on õpetamine hoopis midagi muud kui varasematel aegadel, ning seetõttu tajutakse muutunud ootusi ja ilmselt ka survet mõtestada õppejõu roll tervikuna ümber. See probleem ei puuduta ainult akadeemilist personali – ka paljud üliõpilased tunnistasid, et nende eelnev ettekujutus üliõpilase rollist erines sellest, mida nad tajuvad ülikoolis olles.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!