Taasiseseisvumisaja lastekirjandus uuriti läbi ja pandi kaante vahele
Eesti lastekirjanduse keskuses esitleti möödunud nädalal tuliuut kogumikku „Eesti laste- ja noortekirjandus 1991–2012”, mis on mõeldud ühtaegu uurijatele, üliõpilastele, õpetajatele, raamatukoguhoidjatele ja lapsevanematele – kõigile, kel lastekirjanduse vastu sügavam huvi.
Lastele ja noortele mõeldud kirjanduse ajalugu Eestis ulatub kaugemale kui kahesaja aasta taha, kuid lastekirjanduse uurimine nii pika ajalooga uhkeldada ei saa ning viimaseid kümnendeid veel põhjalikult mõtestatud ei ole, ütles kogumiku peatoimetaja, lastekirjanduse uurija Jaanika Palm raamatu esitlusel. Tema sõnul on uuema lastekirjanduse ülevaatlikku ja objektiivset koondteost küsinud nii õpetajad, raamatukoguhoidjad kui ka üliõpilased.
Palmi sõnul on lastekirjandus taasiseseisvumisest saati väga muutunud, alates sellest, et Eesti autorite lasteraamatutoodang on kasvanud aastas umbkaudu 30 nimetuselt 200-ni ning trükitehnika võimaldab teostada kujundusi ja illustratsioone, millest varem unistadagi ei osatud. „Seetõttu on meie lastekirjanduse lugu natuke nagu Eesti Vabariigi õitsele puhkemise lugu. Raamatut koostades tuli ilmekalt välja, kuidas meie lasteraamatul hästi on läinud,” ütles ta.
Samuti on viimastel kümnenditel väga palju muutunud see, kuidas kirjandusest mõeldakse ja räägitakse. Nii on värskes teoses varasem autorikeskne lähenemine asendunud žanri-, laadi- ja teemaspetsiifiliste vaatenurkadega, peatükkide liigendus järgib kas laadi põhimõtet (reaaleluline vs. fantastiline), arvestab žanrispetsiifika (luule, aimekirjandus, ajakirjandus jms), teema (ajalooaineline kirjandus) või sihtgrupi vanusega (väikelastekirjandus, noortekirjandus).
Kümmet artiklit sisaldav teatmeteos on sündinud hulga lastekirjanduse uurijate koostöös: Liivi muuseumi direktor ja semiootika doktorant Mari Niitra kirjutab väikelasteraamatutest ja fantaasiakirjandusest, Tallinna ülikooli dotsent Ave Mattheus lastekirjanduse taustast, arengust, uurimisest, auhindadest ja loomekonkurssidest, samuti noortekirjandusest; lasteraamatukoguhoidja Krista Kumberg ajaloost ja lapsepõlvemälestustest ning näite- ja aimekirjandusest; ajakirja Täheke peatoimetaja Ilona Martson laste- ja noorteajakirjandusest, lastekirjanduse keskuse lastekirjanduse uurija Jaanika Palm realistlikust lastekirjandusest ning lasteluulest.
Mõistagi on kaalukale kogumikule teadustööle omaselt lisatud ka ülevaade eesti lastekirjanduse auhindadest, statistiline tabel ilmunud teostest aastate lõikes ning isikunimede register.
Kogumiku artiklite autorid: Ilona Martson, Ave Mattheus, Krista Kumberg, Mari Niitra ja Jaanika Palm.
Foto: Raivo Juurak