Tallinna Suur-Pae lasteaia lastel on head keeleõpetajad

SA Innove keelekümbluskeskuse korraldatud konkursi tulemusel avati neljas vene õppekeelega lasteaias eesti keele kui teise keele piirkondlik metoodikakeskus. Need on Kohtla-Järve Kirju-Mirju lasteaed ja Narva Päikese lasteaed Ida-Virumaal, Tartu Kellukese lasteaed Lõuna-Eestis ning Tallinna Suur-Pae lasteaed Harjumaal.

Tallinna Suur-Pae lasteaias avati metoodikakeskus 3. juunil. Direktor Tatjana Požogina tunneb rõõmu, et ka nende lasteaed valituks osutus, sest eesti keele ja kultuuri õpetamine on aastaid olnud lasteaia üks prioriteete. „Meie lasteaias hakati eesti keelt õpetama juba 1999. aastal, hulk aega enne seda, kui riik vene õppekeelega lasteaedades kohustusliku eesti keele õppe kehtestas. Praegu on lasteaias ametis kaks eesti keele õpetajat, aasta alguses avasime ka keelekümblusrühma, keeleõpet toetavad muusika- ja liikumistunnid ning nüüdsest ka metoodikakeskus.”

Ka õpetajad peavad õppima

Metoodikakeskuse tööd hakkab koordineerima Tallinna Suur-Pae lasteaia eesti keele õpetaja Natalja Lunjova, kellel on lõimumise alal rikkalik kogemus. Viimased kümme aastat on ta õpetanud vene lasteaia lastele eesti keelt, enne seda aga töötas Tallinna pedagoogilises seminaris ning kuulus ka töörühma, kes 2003. aastal aitas koostada vene lasteaedade eesti keele õppe- ja koolitusprogrammid. Lisaks on Natalja Lunjova mitmete lastele ja õpetajatele loodud töölehtede ning õppe- ja koolitusmaterjalide autor.

Metoodikakeskuse ülesanne on koondada vene lasteaedades töötavaid eesti keele õpetajaid ning pakkuda neile võimalust kokku saada ja kogemusi vahetada,” räägib Natalja Lunjova. „Hakkame korraldama erialaseid loenguid, seminare ja töötube, käime lasteaedades kolleegide tegevusi ja üritusi vaatamas ning üksteiselt õppimas. Keskusesse tuleb raamatukogu, kuhu kogume metoodilisi materjale, kirjandust, filme, CD-plaate ja muud huvitavat ja vajalikku, mida õpetajad saavad siit laenutada. Tegevuste läbiviimiseks ja vahendite muretsemiseks saab meie keskus toetust SA-lt Innove.”

Kergem on laulda kui öelda

Eesti keele õpetaja Natalja Lunjova

Natalja Lunjoval on eesti keele õpetamiseks oma metoodika. „Mina õpetan keelt peamiselt laulude ja laulumängude abil,” kinnitab kogenud pedagoog, kes põhierialalt on klaveriõpetaja. „Lauldes omandab laps õige ja ilusa häälduse, tal on sõnu kergem laulda kui välja öelda.” Äärmiselt mitmekesise valiku laule leiab kogumikust „Lauldes on õppimine tore”, mille üks koostajatest on ka Natalja Lunjova. Seal on 80 laulu, juures CD-plaadid, noodid ja selgitused, millist sõnavara ja mängu ühe või teise laulu juures kasutada.

Keel saab selgeks ka mängides. Mänge ja õppevahendeid on Natalja Lunjoval aastate jooksul kogunenud mitu kapitäit. Paljud neist on tema enda välja mõeldud ja valmistatud. Kui lapsed eesti keele mängutuppa kogunevad, on õpetajal alati varuks midagi põnevat. Nooremate aiarühmade lapsed käivad tema juures eesti keelt õppimas kaks, koolieelikud kolm korda nädalas, ja alati poole rühma kaupa, et iga laps saaks võimaluse tunnis midagi öelda ja teha.

Küsimusele, kui hästi lapsed lasteaia lõpuks eesti keelt oskavad, vastab Natalja Lunjova, et eesti keele tegevuste peaeesmärk lasteaias on eesti keel vene lapse jaoks omaseks ja meeldivaks teha: et kooli minnes oleks tal juba mõningane sõnavara, et ta oskaks eesti lastega samu laule ja mänge, et ta kõrvaltvaatajaks ei jääks. „Kindlasti oleks tulemus parem, kui tunnid toimuksid sagedamini, kas iga päev või vähemalt kolm-neli korda nädalas, nagu õppekava koostajate esialgne plaan oligi.”

Nataša, Peeter, Aleksandr, Kadri …

Eesti keele õppimist toetab ka muu tegevus. Rühmaõpetajad, eesti keele õpetajad, muusika- ja liikumisõpetajad teevad omavahel pidevalt koostööd ning lasteaia pidudel on harilikult pool eeskavast eesti keeles.

Direktor Tatjana Požogina

Keeleõppele aitavad palju kaasa ka lõimumisprojektid eesti lasteaedadega. Suur-Pae lasteaed on teinud juba seitse aastat koostööd Paekaare lasteaiaga − ühiselt on tähistatud iseseisvuspäeva ja rahvakalendri tähtpäevi, korraldatud näitusi, võetud osa avastus- ja terviseprojektidest. „Möödunud aastal oli meil tore ühisprojekt Pirita lasteaiaga,” jutustab Tatjana Požogina. „Saime igal aastaajal, sügisel, talvel ja kevadel Kadrioru pargis kokku, käisime koos muuseumis, mängisime ja tantsime. Lastel oli võimalik suhelda, üksteisele silma vaadata ja käest kinni võtta.” Direktor ütleb, et kui esimene kord püüdsid lapsed lugeda üksteisel rinnas olevaid nimesilte − Nataša, Peeter, Alek­sandr, Kadri … −, siis viimasel kohtumisel olid kõigi nimed juba meeles. Eriti tore oli näha, et kohale oli tulnud ka mõlema lasteaia laste vanemaid, vanavanemaid, õdesid ja vendi. Just vahetu suhtlemine motiveeribki last kõige rohkem eesti keelt õppima.”

Kuidas püüda 24 mudilase tähelepanu?

Jaanuari alguses avas Suur-Pae lasteaed esimese keelekümblusrühma. Mesimummude rühma viieaastased lapsed õpivad osalise keelekümbluse põhimõttel, mida direktor Tatjana Požogina peab lapse emakeele arengu seisukohalt kõige õigemaks.

Direktor räägib, et otsis keelekümblusõpetajat mitu aastat. „Neid spetsialiste ei ole piisavalt, pealegi on see täiesti omaette eriala, igaüks sellesse ametisse ei sobi. Üks õpetaja pidas vastu kolm nädalat ja otsustas siiski minna kooli algklassiõpetajaks, lasteaias oli koormus ja vastutus tema jaoks liiga suur. Põhjen­duseks ütles, et koolis on lihtsam ning ka tingimused paremad – pikem puhkus ja suurem palk. Sellega jääb üle ainult nõustuda, keegi ei ela ära üksnes töörõõmust. Õnneks leidisime sellele kohale väga sobiva inimese ja saime alustada.”

Keelekümblusrühma õpetaja Tatjana Laansoo

Keelekümblusrühma õpetaja Tatjana Laansoo tunnistab, et energiahulk, mida tal päeva jooksul jagada tuleb, on meeletult suur, sest keelekümblusõpetaja peab olema nagu näitleja. „Kuna lapsed ei osanud alguses ühtki eestikeelset sõna, tuli 24 mudilase tähelepanu võitmiseks asi võimalikult huvitavaks teha.” Ta näitab karpi, kus leidub kõikvõimalikke esemeid, mille abil on hea sõnu õppida ning mänge ja tegevusi välja mõelda. „Umbes nii, et vaadake, see on kompass, läheme matkama! Ja siis mängult lähemegi. Kogu aeg on vaja improviseerida, kinnistada ja korrata.” Tatjana õpetab lastele keelt ka lauldes ja raamatuid ette lugedes. „Pärast seda, kui olin neile ette laulnud „Kaunistagem eesti kojad”, olid kõigil mudilastel Eesti lipu värvid kohe selged, ka unejuttu loeme või räägime alati eesti keeles.” Samad teemad, mis keelekümblusõpetaja eesti keeles läbi võtab, kordab teine õpetaja üle vene keeles, et lapsele midagi arusaamatuks ei jääks.

Lapsed on eesti keele omaks võtnud

Praegu, pool aastat hiljem näeb keelekümblusõpetaja oma töö esimesi vilju. „Kõige rohkem teeb rõõmu, et lapsed on mu omaks võtnud ja aktsepteerivad, et räägin nendega ainult eesti keeles,” tunnistab Tatjana Laansoo. Ehkki lapsed vastavad talle praegu veel vene keeles, on õpetaja arvates eestikeelset suhtlemist neilt veel vara oodata, kõige tähtsam on, et lapsed kuulavad ja mõistavad. Tatjana, kes on ise venelanna, kuid räägib ka väga hästi eesti keelt, teab omast käest, et ühelt keelelt teisele üle minna pole sugugi lihtne, ja kiidab lapsi iga edusammu eest. Tähtis on seegi, et kui alguses suhtus osa vanemaid keelekümblusrühma mõningase eelarvamuse ja kartusega, siis praegu on kõik rahul.

Suur-Pae lasteaial on plaanis edaspidi avada veel kaks keelekümblusrühma. Kuueaastaste laste Sipelgate rühm alustabki juba septembris, ka õpetaja on leitud. Tatjana Požogina räägib, et paari viimase aastaga on Suur-Pae lasteaed poole suuremaks kasvanud. „12-rühmaliseks ehitatud hoones töötas üle kahekümne aasta ainult kuus rühma, üks majatiib oli välja renditud Eesti-Ameerika ärikolledžile. Kui kool mõni aasta tagasi ära kolis, saime need ruumid, mille linn kenasti korda tegi, uuesti kasutusele võtta. Eelmisel aastal avasime kolm uut rühma, tänavu veel kolm. Tänu sellele, et meil on praegu lausa viis sõimerühma, said praktiliselt kõik soovijad lasteaiakoha.”

Seoses uute rühmade avamisega on lasteaeda tulnud palju uusi õpetajaid. „Meil on inimestega vedanud, kollektiiv on väga tore,” kiidab direktor. „Oleme avatud ja võtame hea meelega vastu kõik, kes tahavad meie majja tööle või praktikale tulla. Loomulikult ootame õpetajaid ka uude metoodikakeskusesse.”