Teadlaste öö Eestis on Euroopa vingemaid

26. sept. 2014 Sirje Pärismaa Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

Nagu Eestis kombeks, püüame kõike teha väga hästi. Ka teadlaste ööga oleme teistele eurooplastele „ära teinud”, venitades öö nädalapikkuseks ning kattes teadust populariseerivate sündmustega kõik maakonnad.

Tänavuse, järjekorranumbrilt üheksanda teadlaste öö festivalil on mitu uudist. Suurimaks magnetiks kujuneb tõenäoliselt esimene Baltikumi isetegijate laat Tartu Mini Maker Faire, mis leiab aset täna, 26. septembril Ahhaa teaduskeskuses. Tartusse tuleb sadakond nikerdajat-nokitsejat ja värvikat ideegeneraatorit poolesaja projektiga, sh Lätist ja Rootsist. Laada noorim isetegija on 9-, vanim 77-aastane. Publiku ette tuleb nii titevankri-pesumasina leiutanud naiskond kui ka ettevõte, kes valmistab 3D-printereid.

„Tase on kõikuv, aga seepärast ongi huvitav,” muheleb teadlaste öö festivali korraldusmeeskonna juht, Ahhaa keskuse välisrahastuse koordinaator Helin Haga.

Uudne oli ka õuekino, mis keskuse taga 22.−24. septembrini filme näitas. Samuti 25. septembri õhtu eriprogramm „18+”. Nagu nimest võib järeldada, pakkus see põnevust täisealistele. Muide, sel sündmusel ja teistelgi päevadel olid Ahhaas ja Raekoja platsi telgis teadusteatri etendusi tegemas ka külalised välismaalt, esmakordselt nõnda arvukalt ja lausa viiest riigist: Lätist, Soomest, Venemaalt, Poolast ja USA-st.

Esmakordselt lähetati terve festivalinädala vältel teadlasi koolidesse, eelkõige just väiksematesse, kuhu teadlased sageli ei jõua. Igas maakonnas käis vähemalt ühes koolis teaduse esindaja rääkimas oma teadusharust.

Sel aastal oli varasemast rohkem koole kaasatud festivali programmi. Loodusteaduste lembusega alati silma paistnud Tartu Kivilinna kool pakkus terve nädala huvitavat programmi oma õpilastele. Aktsioonis olid ka Tartu Tamme gümnaasium, Viimsi keskkool ja Tallinna reaalkool.

Festivali fookuses on tervis ja meditsiin terve inimese seisukohast. Vaatluse all on eri vaatenurgad: haiguste ennetamine, sport, toitumine, riskikäitumise vältimine. Tartu ülikool on esindatud mitme eriprogrammiga, eri õppehoonetes leiab aset hulk sündmusi. Kaasa löövad muuseumid, Tartu tervishoiu kõrgkool, Tallinna tehnikaülikool.

80 paigas ligi 400 sündmust

Septembri eelviimasel nädalal aset leidvad teadlaste öö festivalid on aasta-aastalt läinud mahukamaks. Kui võrrelda tänavust ööd kõige esimesega 2006. aastal, hakkab silma hulk erinevusi. Algul olid vaid loetud sündmuspaigad, üritused toimusid ühel õhtul − üleeuroopalisel teadlaste ööl. Sel aastal on peaaegu 80 paigas ligi 400 sündmust.

Ka külastajate arv on üheksa aastaga kahekordistunud, ulatudes juba 40 000-ni.

Kui veel algusaegadesse kiigata, siis teadlaste öö mõtte tõi Eestisse SA Archimedes ning sellest haaras kinni Ahhaa keskuse looja Tiiu Sild.

„Archimedese soovitusel loodi Ahhaa, teaduste akadeemia ning Eesti rahvusringhäälingu konsortsium. Seejärel pani Ahhaa koos ülikooli kolleegidega meeskonna kokku ja hakati eri institutsioonide vahel läbirääkimisi pidama,” kirjeldab Helin Haga. „Algul oligi teadlaste öö haridusasutuste ja muuseumide keskne. Nüüd oleme lisanud tõmbe- ja huvikeskusi, püüame viia teadust rohkem igapäevaellu ja näidata, et teadust ei tehta vaid laborites ja ülikoolides.”

Ahhaa ongi jäänud teadlaste öö südameks ja kogu Eesti sündmuste koordineerijaks. Korraldajate read on kõvasti tihenenud. Väikse seltskonna ideest on saanud suure meeskonna ühine pingutus. Järgmise aasta festivali hakatakse ette valmistama kohe, kui käesoleva aasta festival lõpeb. Püsitiimis on 15 inimest, kuid festivali ajaks küünib tegijate arv tänu vabatahtlikele juba sajani.

„Keskset teemat valides püüame lähtuda sellest, mis on järgmisel aastal prioriteetne teema meil, Euroopas või maailmas, näiteks 2012. aastal oli alateemaks maailma lõpp,” räägib Haga. Kuna tänavu tuli põhirahastajale, Euroopa Komisjonile kirjutada kaheaastane projekt, valiti teema, mida saaks edasi viia ja arendada järgmisel aastal.

Helin Haga

Helin Haga

Kaks aastat on ka Eesti-siseselt sündmusi rahastatud vastavalt taotlusvooru tulemustele, kust tuleb välja, kui palju ja mille jaoks toetust soovitakse. Kõrgkoolid ning teised asutused panustavad ka ise ja otsivad lisarahastust fondidest.

Euroopa Komisjon toetab tänavu ja järgmisel aastal Eesti teadlaste öö festivali kokku enam kui 152 000 euroga. Sellest 60 000 läheb kahel aastal telesaate tootmiseks, ülejäänu jagatakse Ahhaa ja teaduste akadeemia vahel.

„Karm reaalsus on, et kogu projekti Euroopa rahastus on jäänud samasse suurusjärku kui algaastail, kuigi meie jaoks on sündmus kasvanud mitu korda,” nendib Haga. Seepärast tuleb küsida raha ka mujalt.

„Teadlaste öö mõju Eestis on olnud märkimisväärne,” sõnab Haga. Tekkinud on oma fännklubi ja püsikülastajad nii noorte kui ka vanade teadmishimuliste näol. Popimatesse kohtadesse minekuks tahetakse end kirja panna veel enne, kui reklaamid välja pandud. Tartu Raekoja platsi telgiprogrammis olid juba augusti lõpus pooled töötoad broneeritud!

Kas viktoriini ikka saab?

Ahhaa töötajate read on täienenud noortega, kes jõudsid loodusainete õpinguteni just tänu septembriõhtute hämaruses teaduslaborite katseid jälgides saadud „nakkusele”.

„Oleme arutlenud, et peaks uurima noorte erialavalikut – kuivõrd teadlaste öö on neid mõjutanud ja kui suur osa on ülikooliõpinguteks mõjutuse saanud just nendest sündmustest. See võiks olla mõne ülikooli lõputöö teema,” pakub Haga.

Teaduslaborite kõrval on tartlaste üheks meeliskohaks kujunenud TÜ botaanikaaed. Rahvas külastab meeleldi õhtusi tasuta sündmusi, mis laiendavad silmaringi.

„Näitustel oleme käsitlenud mõnd taimerühma või probleemi, mis muidu laiu rahvahulki ehk ligi ei meelitaks. Sel õhtul liigub ürituselt üritusele aga ärgas kontingent, kes meeleldi tutvub näituse materjaliga ja teeb kaasa väikese viktoriini, mis paneb tähelepanu proovile,” räägib botaanik Kersti Tambets. „Viimastel aastatel tullakse juba otsiva pilguga, et kas viktoriin ikka toimub. Samuti on rahvarohked kasvuhoone ekskursioonid õhtul tulevalgel. Olenevalt ilmast käib aiast õhtu jooksul läbi vähemalt 300 inimest.”

„Teadlaste ööl oleme õppinud seda, millist tüüpi tegevuse vastu on taolisel massiüritusel külastajate huvi suurem ning mida on raskem korraldada,” sõnab TÜ muuseumi programmijuht Urmet Paloveer. Oleme saanud kogemusi, kuidas suunata rahvast mingi tegevuse juurde ning korraldada veelgi suurema külastajate hulgaga üritusi.

Tol septembriööl on muuseumi saalides kohal needki muuseumitöötajad, kes igapäevaselt külastajatega kokku ei puutu. Nii on vahetu kontakti abil saadud teada, milline ekspositsiooni osa tõeliselt huvi pakub. Mõistagi on oluline teadlastega kontakte luua ning säilitada.

Teadlaste öö üle Euroopa

„Kui vaadata sündmuste mahtu, siis on Eesti öö Euroopa suurimaid,” teab Haga. „Tavaliselt korraldatakse mujal midagi ühes linnas või asutuses, see on pigem pisike sündmus ega anna festivali mõõtu välja. Mõnes suures riigis on mitu ööd ja korraldajat. Kuid Eestiga sarnast ambitsioonikust − üritused igas maakonnas − mujal pigem ei kohta.”

Märkimisväärne on seegi, et Eestis on projekti ametlik koostööpartner ERR, kes teeb eelreklaami, näitab otseülekandes põnevamaid hetki ja jäädvustab sündmused ka ajaloo tarbeks. Et eesti vaataja saaks veidigi aimu mujal toimuvast, on tänavu plaan teha iirlastega videosild.

Üleeuroopalise teadlaste öö koordinaator Colette Renier Euroopa Komisjoni teadusuuringute rakendusametist ütleb, et teadlaste öid on 2006. aastast saatnud kasvav huvi, suurenenud on osalevate riikide ja linnade hulk ning osalejate arv on kasvanud 15 000-lt 1,2 miljonini. Pakutakse eri tegevusvõimalusi ja luuakse sildu teaduse ning kunsti, teatri ja kirjanduse vahel, jõudmaks laiema avalikkuseni, sealhulgas teaduse suhtes „tõrksateni”.

„Pidevalt on rõhutatud ka Euroopa mõõdet eri riikide projektide vaheliste lülituste kaudu reaalajas, samuti ühiste ürituste organiseerimise kaudu eri geograafilistes punktides,” räägib Renier. Teadlaste ööst on saanud üle Euroopa tuhandete inimeste oodatud sügisesed kokkulepitud kohtumised, mis võimaldavad edendada ka teadlaste karjääri, samuti Euroopa tegevust teadustegevuse hüvanguks, mis on hädavajalik praeguses majandusolukorras.

Kuidas edasi?

Pole just kerge täiustada niigi täiuslikku. Ometi on Ahhaa meeskonnal veelgi plaane. „Koolid võiks olla veelgi enam kaasatud, igas maakonnas vähemalt üks,” ütleb Helin Haga. Ja nendes maakondades, kus asuvad kõrgkoolide filiaalid, peaksid needki olema festivalinädalal aktsioonis. See nõuab palju lobitööd, arvestades, et siis, kui Ahhaas on korraldajail kibedaim tööaeg ja plaanide täpsustamine, on koolides suvevaheaeg.

„Aga unistama peab ikkagi suurelt,” on Helin Haga optimist.

Lugu on valminud tänu Euroopa sotsiaalfondist rahastatud programmile „TeaMe” ning ilmus esmakordselt veebiportaali miks.ee uudiskirjas.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!