Vaikivad venelased. Kas poolehoiu või põlguse märk?

5. sept. 2014 Rein Sikk ajakirjanik - 14 kommentaari

Ukraina kriis on muidu vägagi kirglikud venekeelsed inimesed vaikseks muutnud.

On juhtunud midagi hämmastavat. Midagi sellist, mida pole ma kogenud kordagi oma kolmekümne aasta pikkuse ajakirjanikukarjääri jooksul. Nimelt – venelased vaikivad. Täpsustame, venekeelsed inimesed vaikivad. Just nemad, keda olen sadade kaupa intervjueerinud nii külades, alevites kui ka linnades. Nemad, kes alati on suisa kibelenud oma arvamust välja ütlema, puudutagu see siis kohalikku elukorraldust või laiemalt Eestis toimuvat.

Eestlased on tänavaintervjuudes tihti kidakeelsed stiilis oh-mis-nüüd-mina. Aga vene keele rääkijad püsisid läbi aastate ajakirjaniku kuldvarana, säravate, kirglike arvajatena. Siis algas Ukraina kriis ja …

Tummad riigikaitsjad

Esmakordselt panin vastamise asemel vaikimist tähele kevadel, kui intervjueerisin Kohtla-Järvel tublisid vene noori, kes olid õppinud koolis fakultatiivainena Eesti riigikaitse aluseid. Loomulikult peaksid nad selle kursuse läbimise järel olema ka varasemast suuremad Eesti patrioodid. Nii neilt küsisingi. Et kas on?

Tulemiks oli vaikus ja arglik teadaanne, et poliitikaga nad ei tegele. Ukraina teemadele jutu viimine tõi klassiruumis kaasa juba haudvaikuse. Ka kooli Eesti riigi kaitse õpetamisest huvitatud juhtkonnaga rääkides kordus sama. Eesti aade, eestivenelaste võimalik Eesti patriotism osutus tabuteemaks, sest poliitikaga koolis ei tegelda.

Nii tajusin esimest ohu märki.

Olematu Ukraina

Kui Eestis püüti käivitada kampaaniat Ukraina toidu ostmiseks ja Ukraina toetamiseks, olin taas Virumaa teedel, külades ja linnades rahvast küsitlemas. Eestlased olid lihtsalt tuimad, kostsid, et rihivad asju rahakoti, mitte patriotismi järgi. Ja eks see kampaania läbi kukkuski. Ukraina juurtega inimesed oli kirglikud ja suisa pisarais, rääkisid isamaa toetamisest ja murest toimuva pärast.

Aga venelased? Venelased vaikisid. Ei laitnud Ukrainat, ei kiitnud ka Putinit. Lihtsalt läksid eemale, ei tahtnud suhelda.

Vaid ühe erandiga – päeva alguses kiitis üks lobeda jutuga napsivend Putinit, siis aga veidi aega hiljem leidis mu poest üles ja teatas, et ukrainlased on ikkagi ta verevennad. Seepärast ostnud ta pudeli Ukraina viina. Suur oli aga topsisõbra ehmatus, kui ta asunikku mulle näidates veendus, et oli ostnud kogemata hoopis … Valgevene hundijalavee.

Aga teised venelased eelistaid vaikida. Ohutunne kõhus süvenes.

Kahtlane Obama

Ka augusti lõpupäevil olin virulastega tänavatel vestlemas. Seekord teemaks Barack Obama külaskäik ja see, mida inimesed temalt küsida tahaksid. Võimalusel, kui sünniks ime ja Obama seisakski nende ees.

Kui eestlased kiitsid üldjuhul USA presidenti toetuse ja turvatunde loomise eest, siis venekeelsed eelistasid taas vaikida või ümbernurgajuttu rääkida. Umbes sellist, nagu ajasime siis, kui meilt sügaval stagnaajal küsiti arvamust NLKP tublide tegude kohta. Suu vestis üht, aga silmad näitasid teist. Või veeretati lihtsalt sisutühja loba, millel pole nägu ega tegu.

Tõsi, üks mees, röögatas otse: „Käed eemale Venemaast!” Aga see oli ka kõik. Liigagi paljud eelistasid vaikida. Suisa kurvaks tegi lastekamp, kes ei tundnud Obamat isegi pildilt ära, isegi nime polnud kuulnud. Aga tasus vaid öelda „president Putin”, kui kõigi näod muutusid õnnelikuks ja säravaks.

Rääkimine kuld

Täna võime tõdeda, et Ukraina süveneva kriisi ja Venemaa aina agressiivsemaks muutumise taustal on venelased võtnud õppust Eesti vanasõnast „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld”. Aga samas tasub meenutada ka vanasõna, mis räägib haukuvast koerast, kes ei hammusta. Meie aju­soppides on sellest lähtuv teadmine: vaikija võib hammustada. Kui lisada siia teave ei tea kust Ukrainas välja hüpanud „roheliste mehikeste” kohta, on imelik kõhutunne kerge tulema.

Mida teha? Siin annavad vastuse hingekriiside uurijad, kes soovitavad rääkida, rääkida rääkida. Sest venelastel, eriti neil, kes elavad Venemaa inforuumis, pole kerge. Veerand sajandi eest löödi nende Nõukogude Liidu keskne maailmapilt upakile. Tuli harjuda, et on olemas ka teisi ajalookäsitusi kui Kremli oma. Tuli mõista, et isegi Eesti-sugusel küünemustal kaardi peal on õigus iseseisvusele.

Nüüd lendas maailmapilt uuesti uppi. Sest venelasete ja teiste slaavlaste vendlus on koos Ukraina kriisiga uperkuuti käinud. Ka venelaste eestlastest hoopis suurem Ameerika lembus on hoobi saanud. Segadus, ei muud. Segadusseaetu, vaikivalt nurka surutu võib aga ette võtta etteaimamatuid samme.

Alternatiivne info

Seega pole täna vast nii oluline, et venelane mõtleks täpselt samamoodi kui meie. Oluline on, et ta tajuks − eestlaselegi võib oma arvamuse välja öelda. Temaga mahalöömist kartmata maailma asjust rääkida.

Teine variant, eriti nende puhul, kelle ajud pole veel ühepoolsest propagandast krussi tõmmanud, on alternatiivsete infokanalite pakkumine. Kui töötasin sajandivahetusel nädal aega ajakirjandusliku eksperimendi korras Narva Pähklimäe koolis, olin esmapilgul üsnagi ehmatanud noorte venelaste maailmapildi ühekülgsusest. See aga ei tulnud mitte pahatahtlikkusest Eesti ja Euroopa vastu, vaid lihtsalt infokanalite puudumisest. Keegi polnud koolis osanud ega tahtnud alternatiive soovitada.

Paari päevaga installeerisin kooli juhtkonna nõusolekul arvutiklassi mõnesse arvutisse BBC venekeelsete uudiste pidevalt uuenevad bännerid. Ja uskuge, nende masinate juurde oli suisa järjekord.

Täna tuleb tõenäoliselt aga juba pigem nutitelefonide rakendustele mõelda. Kuid tegevus meie kõigi julgeoleku kindlustamiseks on tegelikud jätkuvalt lihtne: räägi inimesega, näita talle gloobust ning laia maailmapilti. Õpetajate rolli ei saa selle töö juures kuidagi alatähtsustada. Pigem vastupidi.


14 kommentaari teemale “Vaikivad venelased. Kas poolehoiu või põlguse märk?”

  1. Rene ütleb:

    Avaldage Obama kõne venekeelne tõlge

  2. ilona Martson ütleb:

    Hea lugu, Rein! Arvan, et venelased vaikivad, sest nad arvavad, et oled nende vaenlane. Seda sisendatakse neile telekast nagu mantrat ju. Et Venemaa asub sissepiiratud kindluses ja ümberringi on vaenlased… ja Eestimaa venelased on siis oma arust justkui partisanid vaenlaste keskel.

  3. urmas ütleb:

    Pölgusega vaevalt tegemist on, pigem ikka vaenulikkusega.Seda muidugi veel ei taheta-julgeta väljendada.Eestlane=NATO ja NATO tahab vallutada Venemaad ja orjastada venelasi.Sellist pilti propageerib RTR jt.vene propa kanalid.
    Eesti viga on selles, et eestlased endiselt peavad valeks osata okupandi ja suure naabri keelt ning see esiteks vaesestab eestlasi ja teeb võimatuks venelastest aru saamise.
    Hunt jääb hundiks, toida palju toidad!

  4. suwa ütleb:

    ähh, et miks venelaste enamus vaikib?, ikka seepärast, et nad oskavad ainult võtja poole koogutada … ei miskit uut, ja uudses olukorras nad veel ei tea palju ja keda tappa 😛

  5. Kaur ütleb:

    Tõesti hea lugu, Rein!
    Kurb ka, muidugi.
    Aitäh teema avamise eest!

  6. kristi tamm ütleb:

    Olen aastaid rääkinud tuttavatele poliitikutele, et tegeldaks sellega, et vähemalt ETV poliitikasaated ja uudised saaksid venekeelsed subtiitrid. Eestimeelsed ja kahjuks vähese keeleoskusega venelased vaatavad paratamatult seda televisiooni, millest nad aru saavad. Kui valikuline on aga see info, mis sealt tuleb, seda teab igaüks, kes on vaadanud korrakski mõnda kanalit Venemaalt.
    Toon näite, mis mind sundis praegu kirjutama. Päev pärast Obama visiiti nägin tuttavat eestimeelset ja ka eesti keelt päris hästi oskavat ühe vene kooli direktorit ja tahtes jagada oma vaimustust, küsisin, kuidas talle meeldisid Obama esinemised. Vastus oli: “Kohutav!” Teades tema meelsust, küsisin üllatunult, kas ta vaatas ETV ülekandeid. Ta oli kuulanud Venemaa kanaleid ja siis sai mulle selgeks, mis oli juhtunud. Kui ma rääkisin talle, millest ja kuidas Obama rääkis, siis sain aru, et tal ei olnud ettekujutustki, millest tegelikult räägiti.
    Tahan jälle rõhutada venekeelsete subtiitrite vajadust. Mitte eraldi telekanalit ei ole vaja venelastele, aga anda võimalus venelastel oma emakeeles aru saada kõigest, mis meie riigis toimub. Digiajastul peaks see olema ju võimalik ja on tunduvalt odavam, kui ükskõik milline muu võimalus. Kui palju kiiremini õpiksid venekeelsed inimesed ka eesti keelest selle abil aru saama ja kui palju pingeid saaks niimoodi maandatud!

  7. Urmas ütleb:

    Hea artikkel, kuid Õpetajate Leht peaks oma kodulehte küll investeerima, et oleks võimalik nutitelefoniga lugeda normaalselt.

  8. Allan ütleb:

    Venelased end petta ei lase nagu selle artikli autor. Nad on šokis sellest rõvedast valetamisest ja agressioonist Venemaa suhtes ja muidugi hunta käitumisest, ukrainlaste reetlikkusest. MASKID ON PALJUDELT LANGENUD. Ma ka nende asemel vaikiks. Ja vaikselt põlgaks orje, kes koogutavad maailma esiterroristi ees, teenides kannuseid.

  9. Allan ütleb:

    Eesti poliitikutel pole võimaluski tegelikku integratsiooni läbi viia, hoopis käsk on ülemuste poolt läänest tekitada venelaste vahel vaenu nii palju, et vihkamine oleks laes. Aprillirahutused organiseeriti lääne stsenaariumi järgi – ikka vaenu ja vihkamise külvamiseks. Demokraatiat ega vabadust meil pole, minu kommentaaridki on alati kustutatud. Putin oli see, kes 90ndatel toetas Eesti iseseisvumist, nüüd püütakse valge mustaks rääkida – juba ilmus me üdini valelikus delfis artikkel selle kohta, juskui Putin olevat organiseerinud Maidani Narvas. Mul on kindlad tõendid selle kohta, et Venemaa pole Eesti Vabariigi kohta vaenulik olnud. Need on kõik lääne provokatsioonid, lavastused.

  10. Anneken ütleb:

    Helistasin eile üle hulga aja oma venelannast sõbrale. Ta oli väga rõõmus, ütles, et nii palju oleks rääkida, aga ta olevat arvanud, et ma pole selle pärast helistanud, et temasse nüüd halvemini suhtun kõiksuguste maailmasündmuste pärast. Ka poes käies pole ma vaikimist kohanud. Jne. Nii et venelased ei vaiki, neil on vajadus rääkida, aga ilmselt ei taha nad seda teha ajakirjaniku ja ajakirjanduse jaoks. Nende jaoks on väga keerukas aeg. Sildistada, et nad vaikivad seetõttu, et meid põlgavad, on vale. Nad võib-olla vaikivad, sest ei taha sekeldusi ja on segaduses. Nende hulgas, samuti nagu eestlaste hulgas, on igasuguseid inimesi.
    Mulle ei meeldi see artikkel.

  11. ALLAN MÄGI ütleb:

    …..mul on kahju,Allan,aga sa oled kas idioot või siis Kremli propaganda ohver…ilmselt mõlemat!!!!

  12. Vallar ütleb:

    Allan!? Huvitav, et sulle eesti keel külge on jäänud. Tavaliselt sinusugustele peale vene keele installeerida ei õnnestu. Või oled jeestlane. Võta parem kirillitsa klaviatuur ette. On kodusem

  13. alan ütleb:

    Vallar , see o tüüpiline estlaste visioon. Räägitakse ainult seelest, et venelased on propa all kudi anustatakse, et tava eestipojad vaatavad ainult ETV
    . kuna keelt ei oska. Mis alternatiiv infost sa räägid.

  14. Anna ütleb:

    Milleks midagi rääkida? Kõik on ammu öeldud:
    Клеветникам России

    О чём шумите вы, народные витии?
    Зачем анафемой грозите вы России?
    Что возмутило вас? волнения Литвы?
    Оставьте: это спор славян между собою,
    Домашний, старый спор, уж взвешенный судьбою,
    Вопрос, которого не разрешите вы.

    Уже давно между собою
    Враждуют эти племена;
    Не раз клонилась под грозою
    То их, то наша сторона.
    Кто устоит в неравном споре:
    Кичливый лях, иль верный росс?
    Славянские ль ручьи сольются в русском море?
    Оно ль иссякнет? вот вопрос.

    Оставьте нас: вы не читали
    Сии кровавые скрижали;
    Вам непонятна, вам чужда
    Сия семейная вражда;
    Для вас безмолвны Кремль и Прага;
    Бессмысленно прельщает вас
    Борьбы отчаянной отвага —
    И ненавидите вы нас…

    За что ж? ответствуйте: за то ли,
    Что на развалинах пылающей Москвы
    Мы не признали наглой воли
    Того, под кем дрожали вы?
    За то ль, что в бездну повалили
    Мы тяготеющий над царствами кумир
    И нашей кровью искупили
    Европы вольность, честь и мир?..

    Вы грозны на словах — попробуйте на деле!
    Иль старый богатырь, покойный на постеле,
    Не в силах завинтить свой измаильский штык?
    Иль русского царя уже бессильно слово?
    Иль нам с Европой спорить ново?
    Иль русский от побед отвык?
    Иль мало нас? Или от Перми до Тавриды,
    От финских хладных скал до пламенной Колхиды,
    От потрясённого Кремля
    До стен недвижного Китая,
    Стальной щетиною сверкая,
    Не встанет русская земля?..
    Так высылайте ж к нам, витии,
    Своих озлобленных сынов:
    Есть место им в полях России,
    Среди нечуждых им гробов.

    1831
    A.C.Пушкин

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!