Abja hariduselu 100

10. okt. 2014 Silvia Mälksoo 30. aastat Abja kooli õpetaja - Kommenteeri artiklit

Abja gümnaasiumis tähistati Abja-Paluoja hariduselu 100. aastapäeva.

Abjas toimus 26. septembril õpilaskonverents 9.–12. klassidele. Konverentsi avas õppealajuhataja Tiia Riet. Abja gümnaasiumis on uurimistöö kohustuslik kõigile 11. kl õpilastele. Õppealajuhataja andis ülevaate kahe aasta jooksul tehtud uurimistöö teemadest. Õpilastööde teoreetiline alus on uurimistöö kursus.

Abja vallavanem Peeter Rahnel kõneles Abja kooli ja hariduselu ajaloost. 3. oktoobril 1814. aastal saadi tsaarivalitsuselt kaheklassilise eraalgkooli pidamise luba. 1819. aastal moodustati kuueklassiline algkool, mis oli tollal Pärnu maakonna alluvuses. 1856. aastal ehitati Kaidi talumaale valla esimene koolimaja. Jaan Jung töötas selles koolis 41 aastat. Pikka aega asus Abja kool endises Paluoja kõrtsihoones. 1940. aastaks valmis uus koolihoone, kus alustati tööd keskkoolina. 1954–1984 oli direktoriks Heino Einer. Tänapäeval on kooli juurde palju ehitatud; on loodud tingimused hästi õppimiseks ja hobidega tegelemiseks. Peeter Rahnel rõhutas: „Abja gümnaasiumis on õpilaste nooruslikku otsivat vaimu ja õpetajate mõistvat, innustavat ja toetavat meelt.” Ta usub Abja gümnaasiumisse, õpetajatesse, õpilastesse, vilistlastesse.

Luulet ja matemaatikat

Abiturient Karolin Jürise esitas uurimistöö teemal „Jürgen Rooste luule sotsiaalsus ja eripära”. Karolin lisas oma uurimistööle J. Rooste viimase luulekogu „Suur sume suur tume” (ilmus suvel 2014) analüüsi. Töö oli põhjalik ja korrektselt ette kantud, täiendatud slaidiprogrammiga. Põnevust lisas asjaolu, et Karolin kohtus luuletajaga korduvalt isiklikult ja intervjueeris teda. Huvitav ettekanne lõppes videoklipiga „Jüri Üdi klubist”, kus Rooste esitas oma luuletuse „Rahamaa”.

Ly Metsaroosi töö „Matemaatika nuputamisvõistlus „Mulgi pähkel” Viljandi maakonnas” on seotud Abja, Halliste, Mõisaküla ja Karksi-Nuia kooliga. Iseväärtuse andiski tööle kodukandi mõõde. Nuputamisvõistlus on alguse saanud Abja gümnaasiumist Tiia Rieti juhtimisel. Et tuua välja võistluse positiivsed küljed, lahendas Ly kõik üheteistkümne aasta ülesanded, mis võistlusel on olnud. Õpilane järeldas, et „Mulgi pähklit” on Viljandi maakonda kindlasti vaja, kuna noored saavad end proovile panna ja neid ootab ka tunnustus.

Konverentsi lõpus näidati 25-minutilist filmi Abja kooli kauaaegsest legendaarsest direktorist Heino Einerist. Filmi autor on Laine Lindvest, Abja kooli 57. lennu vilistlane, praegune kooli raamatukogu juhataja. Heino Einer, hariduselt keemiaõpetaja, alustas tööd 23-aastasena Abja keskkoolis, kus ta pidi direktori kohuseid täitma. Kooli juhtis ta 30 aastat, pani suurt rõhku kooliaia ja ümbruse kujundamisele ning looduskaitsele. Oluline oli osavõtt üleriigilistest võistlustest ja olümpiaadidest.

Vilistlased ümarlauas

Üritus jätkus laupäeval, 27. septembril. Kooli uue auditooriumi ümarlauda olid kutsutud vilistlased Heli Raidve, Uno Lõhmus (tippjuristid), Ants Kurg ja Mati Laur (ülikooli professorid), Eero Rebo (kaitseväe tippjuht, kolonelleitnant), Ants Nurk (farmatseut) ja Teet Roosaar (ajakirjanik). Ümarlauas jäi kõlama mõte, et maakoolidel, kus on turvaline õppida, on suur tulevik. Et inimesi, eriti noori, maale jätkuks, peab elukeskkond Abjas arenema, noortel peab olema põhjus maale tagasi tulla. Kui kaob gümnaasium, nõrgeneb ka põhikool. Õpilasel peab olema kindlustunne, et põhikoolist saab minna edasi oma kooli. Pearõhk peab olema põhiainetel: eesti keel, matemaatika, keeled. Vestlusringis osalejad olid väga lootusrikkad Abja kooli tuleviku suhtes.

30 aastat koolijuhataja olnud Heino Einer külastamas koos abikaasa Sinaidaga Abja kooli uut spordihoonet. Foto: Ülo Soomets

30 aastat koolijuhataja olnud Heino Einer külastamas koos abikaasa Sinaidaga Abja kooli uut spordihoonet. Foto: Ülo Soomets

Ka vilistlastele näidati filmi Heino Einerist. Väärikas direktor oli koos abikaasa Sinaida Eineriga ka ise kohal, nemadki nägid seda filmi esimest korda.

Piduliku aktuse avasid 41. lennu lõpetaja, praegune Abja gümnaasiumi õpetaja Karin Sepp ja abiturient Karolin Jürise, sidudes etteasted tervikuks lüüriliste vahepaladega.

Direktor Sirje Renter rõhutas oma kõnes, et kool ei kao meie elust kuhugi. Kool ei vanane kunagi, lapsed on alati sama noored. Sada aastat tagasi oli koolis 50 õpilast, praegu on 219, neist 62 gümnaasiumiosas. Kevadel lõpetab 70. lend.

Taas on humanitaar- ja reaalharu kõrval tõusnud huvi sisekaitse suuna vastu. 10. klassi tuli 25 õpilast, neist 15 väljastpoolt. Esimene piirikaitse õppesuunaga klass avati 1995. aastal.

Koolipidaja ja Abja gümnaasiumi pere on jätkuvalt seda meelt, et ka maagümnaasiumis saab laps hea hariduse. Pooled meie kooli õpilastest asuvad õppima kõrgkoolis. Direktor avaldas lootust, et klassiruumid, koridorid ning aula saavad õige pea uue ilme – täitub kõikide õpetajate ja õpilaste suur soov. Direktor tänas kõiki endiseid ja praeguseid Abja kooli õpetajaid, direktoreid ja õppejuhte. Kooli säilimise nimel tasub vaeva näha, rõhutas ta, kuna õpilased leiavad, et siin on hubane ja sõbralik keskkond, heatahtlikud ning oma ala tundvad õpetajad, maitsev koolitoit ja abivalmid töötajad.

Aukülaline Heino Einer lausus oma sõnavõtus, et koolitööd ei tehta üksinda, see on meeskonnatöö. Kui tema 60 aastat tagasi oma tööd alustas, oli õpetaja amet mainekas. Ta tänas kõiki koolitöötajaid, ka neid, keda enam ei ole, ja sõnas: „Kui Abjas on selline vallavalitsus nagu praegu, siis on see suur tugi.”

Kauaaegne toimekas õppealajuhataja, füüsikaõpetaja Leida Lepland meenutas oma 45 tööaastat Abjas. Abja kool oli ta esimene ja ainus töökoht. Ta kõneles veoautoga Moskva-reisidest õpilastega. Hästi õppimine oli au sees. Leida Lepland soovis, et Apja ikka õpilasi jätkuks ja kool säiliks, ning lõpetas oma sõnavõtu: „Pange arvutiekraan kinni ja vaadake üksteisele otsa!”

Kontserdil esinesid mudilaskoor, poistekoor, lastekoor ja noortekoor – kõik Kadi Kase, Abja kooli 37. lennu vilistlase juhendamisel. Koorilaulud ja vahepalad olid kasvavas gradatsioonis, mõjuvad ja jõudu sisendavad. Lastekoori „Kodu” (Toomas Voll) ja noortekoori „Palve” (Tõnis Mägi) ühendasid meid – lauljaid, õpilasi, vilistlasi, õpetajaid − ühtseks suureks pereks. Ööhämaruses valgustasid elupuude alleed küünlad, mälestamaks õpetajaid ja õpilasi, keda meie hulgas enam ei ole.

Abja-Paluoja hariduselu ajaloost

  • Esimene september 2014.

    Esimene september 2014.

    1812 – esimene teade koolist Abjas

  • 1856 – ehitatakse koolimaja Kaidi talu maa peale, õppetöö toimub seal 77 aastat
  • 1912 – Abjas luuakse erakool
  • 1920 – aleviku kool läheb Abja valla ülalpidamisele
  • 1940 – algkool muudetakse keskkooliks; kolitakse uude majja
  • 1955 – hakatakse tegelema koolipargi laiendamisega
  • 1957/58 – koolile ehitatakse õppetöökoda
  • 1964 – valmib kooli juurdeehitus.
  • 1970. aastad – luuakse hulgaliselt sõprussidemeid väljaspool Eestit. Õpilaste arv koolis kasvab pidevalt, kuna ümbruse väiksemad koolid suletakse: Vana-Karistel 1971, Halliste kooli vanemad klassid 1972, Penuja kool 1974, Kosksilla 1980. Kõige rohkem oli õpilasi 1975. aastal – 718, klassikomplekte 31.
  • 1995 – avatakse piirikaitse õppesuund
  • 1998 – Abja Gümnaasium
  • 2004 – piirikaitse õppesuund muudetakse sisekaitsealaseks õppeks
  • 2006 – valmib õpilaskodu-hostel
  • 2007 – kooli uuema osa 3. korruse kapitaalremont
  • 2009 – alustatakse juurdeehitust (tööõpetuse klassid ja spordikompleks)
  • 2010 – valmivad tööõpetuse ja uued infotehnoloogia klassid
  • 2012 – valmib spordikompleks
  • 2014 – valmib ujula

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!