Ajaleheartiklid astusid suure sammu kasutajatele lähemale

OECD andmeil on Eesti õpilased võrreldes teiste riikidega palju altimad ajalehti lugema. Meil on meediatunnid ja meedia suuna klassid ning õpilaste uurimistööde allikaiks sageli ajalehed. See omakorda sillutab tee tulevastele igapäevainfo tarbijatele, keele-, meedia- ja ajaloouurijatele, genealoogidele, infospetsialistidele, loovsektorile jt.

Kõigi nende infovajaduse, õppe- ja uurimishuvi toetamiseks on rahvusraamatukogu avanud portaali DIGAR-i Eesti ajalehed aadressil dea.digar.ee. Uus portaal on loodud pakkumaks otsitavaid täistekste Eesti ja Välis-Eesti ajalehtedest alates nende ilmumisest. Sellise ambitsiooniga oleme maailmas üks väheseid riike.

Ka varem olid nii vanad kui ka uued Eesti ajalehed kättesaadavad, kuid seda mitmes eri keskkonnas ning vanade lehtede skaneeritud tekstides ei saanud teha sõnaotsingut. Samas teame, et Google’i otsimootori edu nii õpilaste kui ka täiskasvanute seas tagab just lihtne otsimisvõimalus. Nii ongi üks olulisim uuendus Eesti ajalehtedest sisu otsimisel nüüd teostatud ning sõnade ja fraaside järgi saab otsida kõikidest DIGAR-i Eesti ajalehtede portaalis leiduvatest lehtedest.

Uusi lehti kogume koostöös ajalehtede väljaandjatega elektroonilisel kujul trükifailidena. Sel moel saab kättesaadavaks üle saja ajalehe, koos lisalehtedega juba 199 nimetust. Värskete lehtede osas peab muidugi mõistma väljaandjate kommertshuvi ning seetõttu on kõige uuemad numbrid portaalist loetavad ajanihkega. Samas täiendatakse portaali igal tööpäeval ning infootsivahendina töötab portaal ka värskete lehtede puhul. Sõnaotsingut saab teha piirangutest hoolimata ning hiljemalt ilmumispäeva õhtuks näeb otsitulemustes huvipakkuva artikli täpseid ilmumisandmeid, et osata seda näiteks raamatukogust küsida.

Esialgu ei kata DIGAR-i Eesti ajalehed veel aastaid 1944–2013. Selle sisu ülekandmine jätkub ning plaanitakse lõpule viia 2015. aasta jooksul. Küll aga leiab uuest keskkonnast üle 100 000 lehekülje enne 1944. aastat ilmunud ajalehti. Näiteks saab täismahus lugeda, lehitseda ja otsida väljaandeid Waba Maa (1918–1938), Uudisleht (1927–1940), Virumaa Teataja (1925–1940) jt. Kõik vanad lehed plaanitakse kättesaadavaks muuta järgmise aasta jooksul. Kuni töö veel kestab, soovitame sel perioodil avaldatud artikleid otsida Eesti artiklite andmebaasist ISE või digitaalarhiivist DIGAR. Kui andmebaasides orienteerumine keeruline tundub, tasub koos õpilastega rahvusraamatukokku kasutajakoolitusele tulla.

Hõlpsasti leitav

Ajalehtede portaali üks vanemaid väljaandeid on Marahwa Näddala-Leht. Ühe mehe väljaanne oli ühtlasi personaalse ajakirjanduse üks eredamaid esindajaid omas ajas. Ajaleht ilmus aastatel 1821–1823 ja 1825 ning seda toimetas ja andis välja Otto Wilhelm Masing. Samast perioodist on maarahva esimene valgustaja Perno Postimees ehk Näddalileht, mille asutas Johann Voldemar Jannsen. Ka see, juunis 1857 ilmuma hakanud leht oli pigem personaalse ajakirjanduse esindaja, kus sisu määrasid eelkõige Papa Jannseni isik, tema teadmised ja usk. Perno Postimehega sai alguse ka lisalehe ehk kaasande traditsioon Eesti ajakirjanduses.

Rahvusraamatukogus toimunud DIGAR-i ja Europeana ajalehtede infopäeval „Ajalehtede päralt on ajalugu!” esinenud ajaloolaste ja meediauurijate hinnangul on ajalehtede ainestu põnev ja põhjatu. Krista Aru sõnul olid ajalehed lisaks infokandjatele ka väärtuste kandjad, eriti Jannseni Perno Postimees oma sooja ja kaasava stiiliga, mis tõi sõbralikkuse ja usalduse. Võime ainult oletada, kas selle omal ajal ilmunud lehe stiil ja sõnum on tõesti nii võimsad, et mõjuvad visuaalselt väljaspool riigipiire ka täna, ning meie väikese riigi väike leht valiti ilmestama Euroopa ajalehti ühendavat Europeana Newspapers projektilehte.

Ajaloolane Fred Puss tõi infopäeval välja, et 19. sajandi keskpaigas avaldati ajalehtedes peamiselt välisteateid, harivaid jutte, kus teabest olulisem oli õpetlikkus, ametlikke teateid, taluoste ja tagaotsimisi. Samas tõi Puss tollast infoliikumise aeglust illustreeriva näite, kus lehes kirjutati isikust, kes kirikuraamatu järgi oli juba aastaid surnud. Seega tuleb sarnaselt tänapäevaste lehtede lugemisega säilitada kriitiline meel ka vanadesse ajalehtedesse süüvimisel.

19. sajandi lõpupoole leidis Eesti lehtedes kajastamist isikustatud teave, varasemast rohkem oli kodumaaga seotud teateid, ilmusid õnnetusjuhtumite nimelised kirjeldused, äride ja erakuulutused ning sakslaste eeskujul hakati avaldama leinateateid.

Teadetes ja kuulutustes ilmunud info on suuresti abiks just kodu- ja isikuloo uurimisel. Tänu sellele, et DIGAR-i Eesti ajalehtede portaalis olevad lehed on tekstituvastatud kaanest kaaneni, leiab nüüd hõlpsasti üles ka kuulutustena avaldatud info.

Aidake parandada

Et sõnu või fraase saaks kogu ajalehest otsida, läbivad skaneeritud lehed tekstituvastuse programmid, pannes need sageli proovile. Tihti jätab sellisel masintöötluse teel saadud kvaliteet soovida, kuna tuvastuse täpsus sõltub mitmest asjaolust: väljaande trükikvaliteedist, mikrofilmi kvaliteedist skaneerimise hetkel (rahvusraamatukogu ajalehed on digiteeritud mikrofilmidelt), kujunduse elementidest, skannerist, aga ka tekstituvastuse tarkvara õpetatuse astmest. Kehva tulemuse võivad anda paberi kehv kvaliteet, väike trükk, erinevad fondid samal lehel, mitme veeru erinev paigutus või kahjustunud lehed.

Siinkohal üleskutse kõigile kasutajatele. Tulge ja lööge kaasa! Logige ennast uude DIGAR-i Eesti ajalehtede portaali ja aidake käsitsi parandada masina poolt ebakvaliteetselt tuvastatud teksti enne 1944. aastat ilmunud ajalehtedes. Õpetuse leiab dea.digar.ee kodulehe „Abi” rubriigist.

DIGAR-i Eesti ajalehtede portaali nüüdisaegse ja kasutajasõbraliku kasutajaliidese kaudu saab lisaks väljaannete ja artiklite otsimisele ning täistekstide lugemisele lisada artiklitele ka märksõnu, koostada leitud artiklitest nimestikke, saata andmeid e-aadressil ning jagada leitud infot sotsiaalse veebi kaudu.

Eesti vanad ajalehed on leitavad ka Euroopa raamatukogu portaalist (www.theeuropeanlibrary.org/tel4/newspapers), kust saab näiteks kuupäeva järgi otsides leida ühe sündmuse kajastusi eri maade ajalehtedes. Kinnituseks, et meie vanad lehed ei räägi vaid kohalikust eluolust, näeme, et erinevalt paljudest suurtest Eestis ilmunud päevalehtedest kajastas 1912. aastal Titanicu hukku põhjalikult meie Saarlane, ja seda kolmes järjestikuses väljaandes esilehe artiklina.

Head DIGAR-i Eesti ajalehtede uurimist ja kasutamist!

—

Kommentaar

DIGAR võib täiendada teadmisi suguvõsa ja kodukoha ajaloost

Teen aeg-ajalt seda, mida öeldakse, et teha ei tohi, ehk kontrollin mida Google teab ja kirjutab minu ja mu lähedaste kohta. Ühel päeval lõin hetkemõtte ajel otsimootorisse oma vanaisa nime, ootamata sellest midagi uut. Aga võta näpust, nähtavale tuli tundmatu lehekülg, mis lähemal uurimisel osutus DIGAR-i arhiiviks, viidates 1939. aasta ajalehele Virumaa Teataja, milles oli pikk lugu Kaarli kooli 100. aastapäeva tähistamisest. Lisaks vanaisa kohta käivale sain sealt teada palju uut ka tema kodukoha kooli kohta. Teadmata, et vanaisa nime sisaldav lugu just selles konkreetses lehes on, ei oleks kuidagi osanud seda arhiivist otsima minna. Kõigi lehtede läbilappamine on aga tohutu töö. Nüüd sain uut teavet pelgalt sekunditega. Tõsi, kui artikli Microsoft Wordi kopeerisin, oli osa tähti asendunud ja lõikude järjestus segamini, aga ei olnud suur probleem seda dešifreerida. Väga meeldiv üllatus igatahes.

Mari Klein