Eesti täiskasvanud on Euroopa ühed usinamad õppijad

Valitsus kiitis neljapäeval heaks täiskasvanuhariduse arengukava aruande, mille kohaselt suurenes majanduslanguse ajal Eestis vastupidiselt enamikule Euroopa riikidele täiskasvanute õppes osalejate hulk . Eestis osales eelmise aasta seisuga õppes 12,5% täiskasvanutest, Euroopa Liidus keskmiselt 10,4%.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul on elukestva õppe idee täiskasvanute hulgas juurdumas ning enesetäiendamise võimalused järjest paindlikumad, kättesaadavamad ja kvaliteetsemad.

Aruandest ilmneb, et viimastel aastatel on õnnestunud suurendada ka varem õppest kõrvale jäänud sihtrühmade – madala haridusega ja vanemaealised täiskasvanud – õppes osalemist. Samuti on vähenenud on eri- või kutsealase ettevalmistuseta täiskasvanute osakaal: 2008. aastal 34%-lt 2013. aastal 29%-le.

„Kuigi olukord on pisut paranenud, on meil madala kvalifikatsiooniga inimesi tööturul jätkuvalt üle 200 000. Riik peab töötama selle nimel, et koolitustele oleks üha rohkematel inimestel ligipääs ja üha enam inimesi ka osaleks koolitustel,” kommenteeris minister Jevgeni Ossinovski.

Täiskasvanute koolitamisel on olulise panuse andnud Euroopa sotsiaalfondi programmid: tasuta kursustel on osalenud üle 70 000 inimese. Huvi koolituste vastu on olnud suur, koolitusgruppide täitumine kiire. Ligi kolmveerand tööalasel koolitusel osalenutest kinnitab, et tänu koolitusele tulevad paremini toime oma igapäevase tööga.

Seadusandluses on jõustunud mitmed muudatused üld- ja kutsehariduse paindlikkuse suurendamiseks, mis on aidanud kaasa täiskasvanud õppijate hulga suurenemisele kutsehariduses nii kesk- kui põhihariduse järgses õppes. Samuti on oluline märkida maksusüsteemi muudatust, mis vabastas alates 2012. aastast tööalasele tasemeõppele tehtud kulutused erisoodustusmaksust.