Eksperimenta otsib uut lähenemist hindamisele

17. okt. 2014 Maris Hellrand Eksperimenta korraldusmeekond - 1 Kommentaar

Hindamisele ja õpetamisele on pühendatud seekordse rahvusvahelise noorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! programmis toimuv Eduko IDEElaboratoorium 24. ja 25. oktoobril Tallinnas. Ürituse peakorraldaja ja kunstihariduse loomingulisuse eest võitleja Annely Köster soovitab hindelise hindamise asendada kunstiainetes mitteeristava hindamisega, mis kasvatab õpilase sisemist motivatsiooni.

Praegu on meil koolis tavaks panna hindeid kõigis ainetes viiepallisüsteemis. Kui kirja- või arvutusvigade puhul on hindest võimalik aru saada, siis kunstiainetes on asi keerulisem. Mis tähendab ikkagi hinne neli kunstis?

Põhikooli riiklikus õppekavas on õpitulemused hinde neli tasemel kirjeldatud. See tähendab, et kui õpetaja paneb nelja, on õpilane hästi selgeks õppinud selle, mis õppekava nõuab. Aga nii mõnigi laps on kurb, ja vanem ka, eriti kunstiainetes. Hinne neli on „hea” tulemus, hinne viis on „väga hea” tulemus. Viie saad, kui teed midagi, mis ületab ootusi ja on erakordne. Paraku tuleb aga tunnistada, et õpetajad ei ole selle järgimises järjekindlad, ning nii ei saagi ei õpilane ega lapsevanem aru, mida, miks ja kuidas hinnatakse. Kipume elama endiselt 100% süsteemis, kus 91−100% õigeid vastuseid annab hindeks viie. Kontrolltööd ja ka loovtegevus tuleks aga üles ehitada nii, et n-ö kohustusliku osa korralik täitmine annab hindeks nelja ja viis ootab õpilast tunnustuseks siis, kui ta on suutnud hakkama saada millegi keerukamaga, teadis ja oskas enam, kui nõutud, demonstreerides erilist loovust, leidlikkust, lugemust vmt.

Isiklikult leian, et loovainetes oleks õigem hinnata mitteeristavalt, leppides kokku konkreetsed lävendikriteeriumid, mille täitmine tagab arvestuse. Nõuded peaks olema tunni alguses konkreetselt ja hästi kirjeldatud ning õpilastega kokku lepitud. Hindamise kaudu kujundame tulemust – inimesed käituvad selle järgi, mille alusel neid hinnatakse. Paralleel täiskasvanute töömaailma: kui hindame kella 9−5 kohalkäimist, saame kohalkäimise. Kui hindame innovatsioone, loovaid probleemilahendusi ja efektiivsust töötaja kohta, siis suure tõenäosusega seda ka saame. Tagasi kunstitunni hindamise juurde tulles: siin vajame lisaks tavalisele mitteeristavale lähenemisele – arvestatud/mittearvestatud – veel astet „arvestatud kiitusega”, mis võimaldaks esile tõsta ja tunnustada õpilase erilist pingutust ja suurepärast tulemust. See aitaks eristada nii eriti andekaid lapsi, kel oleks mõtet antud valdkonnaga süvitsi tegeleda, kui ka tunnustada õpilast, kes on seekord eriti pingutanud ja teinud midagi silmapaistvat võrreldes oma tavaliste töödega.

Miks uue õppekava koostamisel ei õnnestunud seda põhimõtet rakendada?

Hindamine on kunstiainetes kõige raskem osa. Õppekava ettevalmistamisel oli laual mõte kasutada loov­ainetes arvestust, mitte hindamist. See põrkus suure hulga prominentsete tegevõpetajate vastuseisule, kelle argument oli, et kui hindamine kaob, võetakse ära nende ainete prestiiž ja õpilaste motivatsioon. Tihtipeale kasutatakse Eesti koolis hindamist kui distsipliini instrumenti. Arvati, et kui õpilane vähegi tundi tuleb, peab ta saama aine arvestatud. See ei tohiks nii olla. Hindamise roll peaks olema toetada õppija arengut, näidata, milles ta on hea ja kuhu minna edasi. Arvestuse saab siis, kui täidetud on kõik õpitulemused, mis on õpilastega enne kokku lepitud. Õpilaste suhtes on see palju õiglasem. See ei tähenda madalat latti – on õpetaja teha, kuhu ta hindamislävendi paigutab.

Näiteks uuriti kunstitunnis lähemalt Wassily Kandinsky loomingut ja tema seisukohti värvi- ja vormiküsimustes ning õpilased pidid tema teoreetiliste seisukohtade alusel looma akvarellitehnikas kompositsiooni. Lävend võiks sel juhul olla kirjeldatud järgmiselt: kompositsioon on lõpetatud, värvi- ja vormikasutus põhineb Kandinsky konkreetsetel ideedel, millele õpilane oskab tööd tutvustades viidata. „Arvestatud kiitusega” võib antud juhul tulla näiteks akvarellitehnika eriliselt oskusliku kasutamise või iseseisva täiendava uurimistöö eest, mille alusel kompositsioon loodi.

Hindamise eesmärk on toetada õppimist. Kui õpilane teab ette, mida hinnatakse, siis pöörab ta just neile aspektidele tähelepanu. Hindamine kui tagantjärele tarkus ei aita kedagi. Kõige hullem on, kui e-kooli tekivad lihtsalt mingid hinded ja sa ei saa aru, milles olid tubli ja kus pead rohkem pingutama. Hindamise suur eesmärk on, et õpilased saaksid ennast juhtivateks õppijateks, õppimine on elukestev loomulik protsess, mis ei pea kestma kontrolltööst kontrolltööni.

Kuidas Eksperimenta! kunsti hindamisele selgust toob?

Kuna Eksperimenta! toob kokku mitme riigi noorte loovtööd, siis on kogu triennaali näitus omamoodi kunstihariduse uurimisplatvorm. Eksperimenta! toob tööde najal kokku andmestiku, mida püüame uurimistöös ära kasutada. Noored ise, juhendajad ja kuraatorid osalevad Maribori ülikooli ja Eesti kunstiakadeemia uurimisprojektis noorte tööde hindamisest ja tagasisidestamisest. Püüame luua mudeli, mis aitaks anda õppimist toetavat tagasisidet ka kunstiainetes.

Annely Köster. Fotod: Eksperimenta

Annely Köster. Fotod: Eksperimenta

Uuring püüab määratleda uut kunstihariduse mudelit, mis oleks lähedasem elukestva õppe, ennastjuhtiva õppe ja kureerimise põhimõtetele. Usume, et kaasaegne kunstiharidus peab pakkuma noortele rohkem loomisruumi, vabadust ja vastutust. Uuringu fookus on hindamisel ja selle mõjul õpikogemusele: milliseid hindamise strateegiaid ja kriteeriume kasutavad eri riikide kunstiõpetajad, kuraatorid ja õpilased?

Olulised uurimisküsimused on järgmised. Mis on õpilaste kunstitööde hindamisel kasutatavad kriteeriumid? Kas ja kuidas haakuvad õpetaja, kuraatori ja õpilase ootused hindamisele? On need kestvad ja sidusad või pigem muutlikud? Kuidas need kriteeriumid suhestuvad kaasaegse kunsti ja kunstihariduse teooriaga?

Kuidas te seda teete?

Soovime panna noore teose keskmesse ja anda sellele tagasisidet, hinnangu kolmest perspektiivist: õppija-autori, kuraatori ja kunstiõpetaja omast. Vaatame, mida ja kuidas üldse hinnatakse. Selleks moodustame ühe ekspertrühma professionaalsetest kuraatoritest, kel puudub kasvatusteaduslik ettevalmistus ja kogemus, ning uurime, mida hindavad nemad. Teises ekspertrühmas on kunstihariduse õpetajad ja õppejõud. Arvame, et kuraatorid ja õpetajad vaatavad töid erinevalt ja kasutavad eri kriteeriume. Tahame välja selgitada, kas on olemas universaalseid hindamiskriteeriume, mis pädevad nii koolis kui ka kunstiväljal.

Hindamise oluline roll on anda tagasisidet, on vaja luua sidusust hindajate ootuste poolel. Nagu eespool öeldud: me saame seda, mida hindame. Eksperimenta! eesmärk on luua selline loovtööde hindamismudel, mis oleks sidus kunstivälja ootustega, aga toetaks samal ajal noore arengut. Et noort loovisikut ei tabaks esimene šokk, kui ta gümnaasiumi lõpetab ja astub kunstikõrgkooli, kus hinnatakse ja eeldatakse tihtipeale hoopis midagi muud kui koolis, ning järgmine siis, kui ta kõrgkooli lõpetades astub kunstiväljale.

Kes oma hindamise kogemustest Eestisse rääkima tulevad?

Kui IDEElaboratoorium keskendub esimesel päeval sellele, kuidas õpetada nii, et toetada õppija sisemist motivatsiooni ja tahet mõista, siis teine päev on pühendatud hindamisele ja tagasisidestamisele.

Esimesel päeval arutleb TLÜ emeriitprofessor Viive-Riina Ruus, kuidas õpetamise kunst on ajas muutunud, seostades seda ühe kihilise näituse ülesehitusega Pompidou keskuses. Oma praktilisi näiteid tutvustavad Sloveenia, Kanada, Brasiilia, Portugali ja teiste maade kunstiprofessionaalid ning Manifesta haridusprogrammi juht Sepake Angiama.

Teist päeva alustab kujundava hindamise uurija Maria Jürimäe, kes avab õppimist toetava hindamise teooriat ja praktikat. Lisaks Eesti kujundava hindamise uurijatele tutvustavad oma kogemusi rahvusvahelised eksperdid, teiste hulgas InSEA president Teresa Eca, kes avab portfoolio kui seni liialt vähe kasutatud hindamismeetodi võimalusi. Chicago ülikooli õppejõud ja uurija professor James Elkins tutvustab käsilolevat hindamisterminoloogiat puudutavat uurimisprojekti, mis peaks aitama selgust luua hindamises kunstikõrghariduses ning pakkuma välja põhimõtted, mida saaks kasutada ka üldhariduses.

Olulisel kohal on praktiline töö – IDEElaboratooriumis osalejatel on võimalus lüüa kaasa mitmes hindamise töötoas, näiteks professor Tomaz Zupancici juhendamisel otse Eksperimenta! ekspositsioonis: Töötuba kasutab Eksperimenta! teoseid. Osalejad vaatlevad, kommenteerivad, arutlevad, kaitsevad, kritiseerivad ja püüavad hinnata õpilaste töid, kasutades Sokratese dialektilist dialoogi kaudu õpetamise meetodit. Hindamiseks ei anta ette strateegiat ega kriteeriume ning lõppjäreldusi ei oodata. Küsimusi on palju. Miks kunst on kunst? Millal kunst on kunst? Kas saab rääkida eilsest ja homsest kunstist? Kas kaasaegne kunst väärib kunstihariduse tähelepanu? Kas teismeline on juba loomult kunstnik? Töötuba tahab avada uusi küsimusi kunsti ja kunstihariduse kohta, ajada osalejad segadusse ja raputada nende arusaamu.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Eksperimenta otsib uut lähenemist hindamisele”

  1. Õpetaja ütleb:

    Karta on,et see probleem ei leia üksmeelset lahendust.Sest niipalju on subjektiivsust ja erinevaid maitseid!Ja kui palju kunstiliike ja zhanre!Üldsõnalisus ajab aga lihtsalt haigutama…

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!