Ettevalmistus koolis ületab praktika ettevõtetes

31. okt. 2014 Siiri Liiva TLÜ magistrant - Kommenteeri artiklit

Rõivakonstruktorite väljaõpet Tallinna tehnikakõrgkoolis iseloomustavad digilõiked, 3D ja kehaskannimine. Õpilased võtavad uued seadmed ja tehnoloogia lihtsalt omaks.

Sarnaselt rätsepatega algab rõivakonstruktorite väljaõpe paberi, pliiatsi ja joonlauaga. Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliteaduskonna õppejõud Teele Peets ja Margit Kuusk kinnitavad, et ainult nii tekib tudengil elukutseks vajalik proportsioonitunnetus.

Alles siis, kui osatakse paberil kujutada sirgeid ja kõveraid jooni, on võimalik minna rõivaste tehnilist kujustamist võimaldavate arvutiprogrammide ja laboriseadmete juurde. Lähtutakse CAD (ingl computer aided design) põhimõttest: arvuti on tehniline vahend, mis aitab ideid teostada.

Esimene lõikeprogrammi sisaldav arvuti tuli tehnikakõrgkooli 1995. aastal. Sellest ajast kasutatakse valdavalt Lectra disaini- ja lõikeprogramme. Need olid esimesed, mis 1988. aastal Eesti tekstiilitööstusse jõudsid ja mille enamik ettevõtteid kasutusele võttis.

Õpilastel on palju võimalusi harjutada – kahe klassi peale on 46 programmidega varustatud arvutit. Kuna kõikide asjade reprodutseeritavus on lihtne, eelistavad õpilased käsitsi tegemise asemel kasutada programme ka ainetes, kus need ei ole kohustuslikud. Õppejõud isegi kasutavad neid pidevalt.

Soovivad 3D-d ka õppekavasse

Tudengid õpivad programme kiiresti kasutama, ennekõike on küsimus harjutamises. Teele Peets ja Margit Kuusk ütlevad, et pärast paari asja ettenäitamist orienteerub õpilane programmis juba ise.

Esimene programm, millega õpilased tutvust teevad, on Lectra Kaledo Style, kus saab vektorgraafikas joonistada tegumoodi. Programmi on aja jooksul täiustatud – seal saab teha moejooniseid, proovida eri kangaid ja koostada kollektsioone.

Kui moejoonised valmis, asuvad õpilased lõikeid tegema programmis Modaris, millel on eraldi versioon mudelite kolmedimensiooniliseks visualiseerimiseks. 3D-d tahaksid Teele Peets ja Margit Kuusk hakata õppetöös tõsiselt kasutama, praegu seda otseselt õppekavas ei ole.

Samas toovad nad välja, et need programmid ei ole viimase ajani olnud täiesti töökorras ja ettevõtted pole veel valmis neid kasutama. Ainult üksikud katsetavad. Möödunud aastal disainis üks tudeng ettevõtte kaudu Eesti Filharmoonia töörõivad ja tegi vestidele õmblemise asemel arvutis 3D-prototüübid.

Ettevõtetes on sageli kasutusel Lectra Diamino programm, mis paigutab lõiked kangale selliselt, et võimalikult vähe kangast läheks raisku. Pärast paigutust saadetakse lõiked tööstuses otse juurdelõikusse, koolis saab need vajadusel välja printida.

Ainuke kool Eestis, kus on kehaskanner

Lisaks arvutiprogrammidele on rõivakonstruktorite väljaõppes kasutusel mitmesugust riistvara ja laboriseadmeid. Euroopa Liidu rahastuse toel hangiti õmblusklassi disaini- ja lõikeprogrammide kõrval digilaud ja -printer, kooli soetati Eestis ainulaadne kehaskanner.

Digilaud võimaldab digipliiatsi abil paberlõikeid digitaliseerida ning hiljem neid lõikeprogrammides kasutada. Digimisel on oluline, et lõige on sirgelt laua peale kinnitatud, määratud on lõike telg ning digija ise on piisavalt seda teinud, et käsi lõike joonistamisega hakkama saaks.

Tallinna tehnikakõrgkool on ainuke kool Eestis, kus kehaskannerit õpetamisel kasutatakse. Soomes leidub selliseid koole 2–3, Lätis ja Leedus sama vähe kui Eestis. Euroopa Liidu toetuseta ei oleks seda kolm aastat kasutusel olnud vahendit soetatud. Õppetöö käigus võtavad õpilased nii käsitsi kui ka skanneriga mõõtusid.

Kehaskanner töötab sarnasel põhimõttel nagu paberi oma, skaneerimise ajal liigutada ei tohi. Mõõdab automaatselt inimese mõõdud, võimaldades hiljem skaneeritud inimkeha järgi arvutusi teha. Korralike avataridega saaks sellega kogutud andmete alusel teha mõnes 3D-programmis lõikeid.

Esimene praktika mõjub šokeerivalt

Kuna Lectra järgib põhimõtet, et koolides, kus programme õpetatakse, peavad olema kõige uuemad versioonid kasutusel, juhtub sageli, et ettevõtetesse praktikale minnes peavad õpilased harjuma vanemate versioonidega hakkama saama.

Õpilased on koolides uute versioonidega ära harjunud, mistõttu kokkupuude vanemate versioonidega tekitab ootamatut reaktsiooni. Teele Peets ja Margit Kuusk toovad näiteid, kus õpilased tulevad esimeselt praktikalt kerge šokiga tagasi.

Tegemist on kallite litsentseeritud programmidega, mis on kaitstud mälupulkade sarnaste võtmetega. Ennekõike kasutavad neid suurtööstused, väikeettevõtjal neid üldjuhul ei ole. Vajadusel pöörduvad nad teenust pakkuva firma poole. Koolid saavad programmid tasuta, makstes üksnes versioonikoolituste eest. Ettevõtetel on vastupidi.

Uuenduslikud õppevormid

Webinarid ehk veebiseminarid on üks osa tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliteaduskonna õppejõududele suunatud täienduskoolitusest, õpetades orienteeruma paremini programmide uutes versioonides või andes järgmise hooaja värvitoonide ja kangasoovitusi.

Veebiseminaride pikkus sõltub teemast. Kõigepealt on sissejuhatus teemasse, siis teemakohased vahepalad ja lõpus küsimuste-vastuste voor. Versioonikoolitused võivad kesta mitu tundi.

Kui webinaride toimumisajad seda võimaldavad, vaatavad õppejõud neid ka loengute käigus koos tudengitega.

Tehnoloogia aitab tööd kiiremini teha

Praeguseks on turg mitmekesistunud ja ettevõtted on mitmeid teisi programme kasutusele võtnud. Kindlasti arendaks ka õpilasi teiste programmide kasutamine, kuid kuna need on niivõrd sarnased, ei ole otsest vajadust praeguste programmide väljavahetamiseks. Oma piirid seab ka koolis olev inimressurss – praegu oskab neid programme õpetada kolm inimest.

Ettevõtjate survel on eri programmid tehtud omavahel ühilduvaks, mis tähendab, et ühe programmi formaadis faile saab ka teistes avada. Ühe disaini- või lõikeprogrammi kasutama õppimine lihtsustab oluliselt oskust teises hakkama saada. Teele Peets võrdleb seda autosõiduga, kus ei ole vahet, mis marki autoga sa sõitma õpid.

Kuigi lõiketööstuses ei ole kuni praeguseni vabavaralisi programme olnud, on Lectra hiljuti oma arendustegevuses jõudnud nii kaugele, et on aasta lõpus lansseerimas uut lihtsustatud versiooni, mida tudengid saaksid kasutada.

Peamise võrdlusena varasema ajaga toovad Teele Peets ja Margit Kuusk välja, et arvuti abil on tööstuses konstruktori töökiirus tõusnud just osas, mis puudutab paljundamist jm tehnilist poolt. Lõike tegemiseks kulub sama palju aega nagu vanasti. Siis joonistati kõik suurused välja, nüüd paneb arvuti ise vertikaalikomponendi paika.

Samas rõhutavad nad korduvalt, et inimesi ei ole võimalik programmidega asendada. Kuidas lõikejooned lähevad, peab konstruktor ise teadma, seda arvuti kalkuleerida ei oska. Seetõttu jäävad käsitööoskused ka arvutiprogrammide kasutamise juures jätkuvalt oluliseks.

Valik rõivakonstruktorite õppeprogramme

  • Kaledo Style – tehniliste jooniste tegemine
  • Kaledo Print – kanga disainimine
  • Kaledo Knit, Wave – kangastruktuuri disainimine
  • Modaris – lõigete tegemine
  • Modaris 3D Fit – lõigete visualiseerimine 3D-s
  • Adobe Illustrator, Corel Pro – jooniste tegemine
  • Diamino – lõike kangale paigutamine
  • SSD – tööaja normeerimine

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!