Kakskümmend aastat head algust

17. okt. 2014 Tiina Vapper - Kakskümmend aastat head algust kommenteerimine on välja lülitatud

Hea alguse metoodikal täitus tänavu Eestis kakskümmend aastat. 1994. aastal Avatud Eesti Fondi toel alustanud haridusprogrammiga liitus alguses üksteist lasteaeda, igaühest kaks rühma. Praeguseks on hea alguse metoodikat kasutavaid rühmi üle kolmesaja.

Lapsekeskse lähenemise ja aktiivõppe meetodite kõrval on hea algus toonud alusharidusesse mitmeid põhjapanevaid muutusi. „Lapse arengu jälgimine ja hindamine, õpetaja abi kaasamine õppekasvatustöösse, samuti lapsevanema ja lasteasutuse koostöö senisest suurem tähtsustamine on kõik tulnud heast algusest,” räägib Tallinna Pallipõnni lasteaia direktor Maire Kaljuveer. „Meie lasteaed oli esimeste seas, kes hea alguse põhimõtted omaks võttis. 1998. aastaks töötasid meie majas selle järgi juba kõik rühmad. Kohe algusaastatel sai lasteaiast ka koolituskeskus, praktikakoolitused toimuvad majas praeguseni.”

Pallipõnni lasteaia õpetaja Karin Kangur on hea alguse metoodika järgi töötanud neliteist aastat. Ta ütleb, et kuigi ülikoolis tutvustati metoodikat vaid põgusalt, tundus see juba siis huvitav. „Kui ma siia majja praktikale sattusin, huvi süvenes ja otsustasingi jääda.”

Anneli Laursool algab Pallipõnni lasteaias kümnes aasta. „Töötasin vahepeal aasta ka ühes teises lasteaias ja sain kohe aru, et mulle sobib hea algus kõige paremini.”

Õpitakse tegevuskeskustes

Hea alguse rühmaruum näeb välja harjumuspärasest teistsugune: see on jagatud kappide ja riiulite abil hubasteks tegevuskeskusteks, kuhu mahub korraga tegutsema kolm-neli last. Õpetaja poolt keskustesse planeeritud tegevused on seotud nädala teemaga. Kunstikeskuses lapsed joonistavad ja meisterdavad. Kirjaoskuskeskuses õpivad tähti ja harjutavad lugemist, täidavad töövihikuid, mängivad sõnamänge ja teevad kõike muudki, mis lapse keelelist arengut toetab. Lauamängukeskuses saab mängida lauamänge, loovmängukeskuses rollimänge, ehituskeskuses ehitada klotsidest maju ja mänguautodega kihutada. Omapärane koht on liiva- ja veemängukeskus, mis kujutab endast jalgadel vanni, mille võib vee ja liiva asemel täita ka kastanimunade, tammetõrude või mis tahes looduslike materjalidega.

Laste seas üks populaarsemaid on kokanduskeskus, räägib Karin. „Alustame võileibade tegemisest ja värskete salatite hakkimisest ning sedamööda, kuidas lapsed kasvavad, jõuame keerulisemate roogade valmistamiseni. Lapsed õpivad ära ka töövõtted ja hügieeninõuded, mida köögis teadma peab. Samas saab kokanduskeskuses koguseid mõõtes ning retsepte lugedes ja üles kirjutades arendada ka nende arvutamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust. Väga meeldib lastele teaduskeskus, kus saab kõikvõimalikke asju uurida ja avastada ning põnevaid katseid teha.”

Anneli jutustab, et tegi oma rühmaga viimati teaduskeskuses Tootsi peenra. „Lapsed teavad, et seemneid külvatakse kevadel, meie panime need mulda 1. oktoobril. Elevust oli palju, kui paari päeva pärast olidki redised tärganud.”

Töövahendid on avariiulitel

Hea alguse rühmas algab päev alati hommikuringiga – muide, nii hommiku- kui ka õhturingid on pärit just heast algusest. „Kuna meil on igal nädalal uus teema ja uus tegevus, selgitame hommikuringis lastele, millised keskused on avatud ja mida seal teha saab,” räägib Karin. Edasi võib laps ise valida ja otsustada, kuhu ta sel päeval minna tahab. Tingimus on, et nädala jooksul peavad olema kõik tööd tehtud.

Karin: „Lapsed saavad keskustes töötamise süsteemi ja reeglid kiiresti selgeks. Mida aeg edasi, seda paremini oskavad nad oma tegevust planeerida ja ütlevad hommikul juba ise, millises keskuses on käimata ja milline töö tegemata. Muidugi on ka õpetajal sellest ülevaade ja ta oskab neid suunata.”

Hea alguse rühmades on kõik õppimiseks ja mängimiseks vajalikud vahendid avariiulitel ja siltidega varustatud.

Anneli: „Kui rühma tulnud külalisel võib silme ees kirjuks minna, sest talle tundub, et asju on nii palju, siis tegelikult on igal asjal oma kindel koht ja otstarve. Kõiki töövahendeid tohib laps ise võtta, aga ta peab need pärast samasse kohta tagasi panema.”

Karin: „Nii harjub laps maast madalast läbi mõtlema, mida tal ühe või teise töö tegemiseks vaja läheb, oma tegevust planeerima ja iseseisvalt valikuid tegema. Kooli minnes peab ta ju ise oma asjade eest vastutama.”

Vahel juhtub ka seda, et laps ei saa kohe sellesse keskusesse, kuhu ta minna soovib. Aga see õpetab kannatlik olema ja oma järjekorda ootama, mis on elus väga vajalik oskus. On ka lapsi, kes olekski ainult ühes keskuses. Karin meenutab üht poissi, kes ei tahtnud ehituskeskusest ära tullagi. Et ta ka kirjutamist harjutaks, pani õpetaja ta siltidele automarkide nimesid ja aadresse kirjutama ning kleeplindiga autodele ja klotsist majadele kinnitama. Asi tuli talle põnevaks teha.

Mõnikord on hea alguse metoodikat võrreldud vabakasvatusega, millega Karin ja Anneli mingil juhul ei nõustu.

Karin: „Kui lasta lapsel valida, millal ja kuidas ta midagi teeb, õpib ta otsustama ja vastutama ning see kasvatab temas iseseisvust. Reeglid on olemas ja neid tuleb täita. Keskuste süsteem on hea ka seepärast, et kui laps vajab vaiksemat hetke, saab ta valida koha, kus olla rahulikult omaette. Üks laps rahuneb maha raamatut vaadates, teist aitab see, kui ta saab käed vette pista.”

Kõik töötavad ühtse meeskonnana

„Hea alguse rühma õpetaja peab päeva tegevuskava hästi läbi mõtlema ja ette valmistama ning kogu aeg värskeid ideid pakkuma,” räägib Anneli. „Päevaks peame ette valmistama mitu tegevust ja kuna meil mõlemal on rühmas eri vanuses lapsi, mõtlema välja tööülesanded ka pisematele. See eeldab valmisolekut otsida pidevalt nädala teemaga seotud materjale ja vahendeid, mis lapsi haaraksid ning siduda teemasid omavahel. Püüame mõelda välja selliseid tegevusi, mida me ise tahaks teha, ja õpime ise ka iga päev.” Tegevuskeskustes aitab õpetajal lapsi juhendada õpetaja abi, kes on samuti saanud hea alguse koolituse. Hea meeskonnatöö on hea alguse rühmas väga oluline.

Karin: „On suur erinevus, kas töötada korraga kolme-nelja või paari­kümne lapsega. Väikeses grupis näeb õpetaja laste oskusi ja võimeid paremini ning oskab ka vanematele rohkem tagasisidet anda.”

Anneli: „Olen teinud kunstitundi kahekümne lapsega rühmas, kümnel oli kogu aeg käsi püsti: mis ma nüüd teen? Mõni laps ei suutnud jälgida, kui ma kõigile korraga selgitusi jagasin, temaga oli vaja eraldi tegelda.”

Karin: „Mina olen õpetaja erirühmas, kus on vähem lapsi, aga personali rohkem. Neile lastele sobib töö väikestes gruppides suurepäraselt. See, kui liiga palju lapsi on koos, teeks neil keskendumise raskeks.”

Anneli: „Hea alguse metoodika suur eelis on paindlikkus. Kui muidu toimuvad lastaedades tegevused kindlal päeval ja kellaajal ning lastel, kes sel päeval puuduvad, jääbki töö tegemata, siis meil on need hajutatud nädala peale. Erandiks on kokandus, mida teeme vaid kord nädalas. Saame lastega väga palju individuaalselt tegelda.”

Lapsevanemaid tutvustatakse hea alguse metoodika põhimõtetega juba esimesel koosolekul. Mõlemad õpetajad kinnitavad, et lapsevanemad on need hästi omaks võtnud ning on nõus lasteaiale meelsasti kõigis ettevõtmistes abiks olema. Karin on korraldanud rühmas tegevuskeskusi tutvustavaid õhtuid ning kutsunud lapsevanemaid oma tööst ja hobidest rääkima, samuti lastega koos keetma ja küpsetama, Anneli teinud töötoa laadis pereõhtuid ja ühiselt midagi meisterdanud. Traditsiooniks on saanud enne jõule koos rühmaruumi kaunistamine ja kuuse ehtimine. Ühised kokkusaamised, väljasõidud ja peod ühendavad peresid ja lasteaeda, nii et laste koolimineku ajaks on kõik omavahel juba head tuttavad.

„Kui oled harjunud hea alguse metoodika järgi töötama ja see sulle sobib, siis naudid oma tööd väga,” võtab Anneli jutu kokku. Pealegi on hea alguse metoodika tihedalt seotud alushariduse riikliku õppekavaga, mis samuti rõhutab individuaalsusega arvestamist, loovuse toetamist, mängu kaudu õppimist, kodu ja lasteasutuse koostööd. Aga see kõik ongi ju hea algus!

Hea alguse õpetajad on väga pühendunud

Pärnu Päikesejänku laste­aed liitus hea algusega kohe 1994. aastal, kui see Eestisse jõudis, ja on praegu ainus lasteaed Pärnus, kus kõik rühmad seda metoodikat kasutavad, räägib lasteaia õppealajuhataja Maret Põlluste. „Sageli võtavad lasteaiad üle midagi ühest ja midagi teisest metoodikast, tulemuseks pole üks ega teine. Lasteaiaõpetajatega vesteldes tundubki, et lapsekeskse lähenemise mõistest ei saada ühtmoodi aru. Kuigi õppekava kehtib juba 2008. aastast, tuleb selle rakendamisega veel tööd teha ja vaeva näha.

Heas alguses õpitakse mänguliselt tegevuskeskustes, mistõttu lastega tegelevate täiskasvanute arv rühmas ja hea meeskonnatöö on eriti oluline. Meeskonna tähtis liige on õpetaja abi, kelle töö sisu on viimasel ajal kõige rohkem muutunud. Esimesed kaks aastat rahastaski Step by Stepi programm üht õpetaja abi kohta lisaks. Kui rahastamine ära lõpetati, otsustasid meie lasteaia lapsevanemad luua sihtasutuse, kuhu vabatahtlikest annetustest kogunenud rahast maksti täiendavale õpetaja abile palka 18 aastat. Kõik meie õpetaja abid on koolitatud ja võimelised lapsi suunama ja juhendama. Nüüdseks on Pärnu lasteaiad viinud õpetajate kattuva tööaja hommikupoolsele ajale ja selline töökorraldus annab võimaluse, et lastega tegeleb korraga kolm inimest.

Hea alguse metoodika tulemuslikkust näitab muuhulgas see, et Tartu ülikooli eetikakeskuse tunnustuse väärtuskasvatuse eest on saanud just mitmed hea alguse lasteaiad. Need on soositud praktikapaigad üliõpilastele ja huvilistele ning hinnatud praktiliste kogemuste jagajad. Tavarühma õpetajaga võrreldes on hea alguse rühma õpetajal tegevuste ettevalmistamisel rohkem tööd. Sobivaid õpetajaid ei ole lihtne leida. Samas need, kes tulnud, on jäänud ning teevad oma tööd pühendunult.”