Kool ja riigikaitse

3. okt. 2014 Hardo Aasmäe majandusgeograaf - Kommenteeri artiklit

Reformierakonna riigikaitsekallakuga riigigümnaasiumi asutamise mõte meenutab nõukogude aega, mil põllumajanduse üldiselt kehvavõitu taustal loodi kõigile vaatamiseks üks hästivarustatud näidismajand.

Olen üks nendest, kes teatud tingimustel oleks nõus sõjaliste kulutuste edasise kasvuga, nähes selle võimalikku kasu meie haridusele ja noorsoo kasvatusele. Kaitse-eelarve suurus ei kaitse riiki. Riiki kaitsevad inimesed. Eelarve peab looma selleks võimalused.

Meie sõjaline eelarve on tänapäeva vajadustest lähtuvalt „liiga militaarne”. Tegemist on pigem sõjaks valmistumise eelarve kui igakülgse riigikaitse rahastamisega. Arenenud maades on riigikaitse ühiskonna lahutamatu osa ning toetab ühiskonna igapäevast edenemist. Meil tuleb sõjaväe igapäevasest kasust meelde vaid vabaõhu­üritustel mängiv pasunakoor.

Alljärgnevalt puudutan vaid hariduskorraldust käsitlevat osa riigikaitse vajalikes ümberkorraldustes.

Teismeliste suvelaagrid

Kaitse eelarvest on aeg hakata laiaulatuslikult rahastama teismeliste suviseid sõjalise kallakuga spordilaagreid. Tegemist oleks ühe osaga kaitseväeteenistuseks valmistumisest, aga samas täiendava osaga rahva tervise tagamiseks. Laagrieelsel tervise ülevaatusel saaks selgeks, kellel on rühihädad, kes vajab lihtsalt tervislikku toitu ja värsket õhku, kes tuleb kohe ravile saata … Sellised laagrid vähendaksid feminiseerunud kooli alalhoidliku kasvatuse pärssivat mõju ühiskonnale. Tänapäeval näevad õpilased meesõpetajat üsna harva, mis mõjub halvavalt poiste ja tüdrukute maailmavaate kujunemisele. Laagri kasvatajate tuumiku peavad moodustama kaitseväe ja Kaitseliidu (reserv)-ohvitserid, kellel on õpetajakutse või selleks ilmne eelsoodumus.

Mõistagi kehtib poolsõjaväelises laagris koolist rangem ööpäevane distsipliin ja karistussüsteem. Tänapäeval on meie teismeline kuni täisealiseks saamiseni seaduse ees peaaegu laps. Niipea kui laps saab täiskasvanuks, kohtleb ühiskond teda võrdlemisi ootamatult seaduse täie rangusega. Selline järsk üleminek on nii mõnegi noore elu ära rikkunud. Suvelaagrid võiksid selle kandi pealt olla omamoodi pehme maandumine siirdumaks täiskasvanu iseseisvasse ellu. Tasuta laagrid oleks majanduslikuks kergenduseks vähese sissetulekuga peredele. Pika suvepuhkuse ajal on laagrid omakorda võimalus tuua suviselt tegevusetud noored tänavatelt ära mitmesuguste pahede eest. Laagrites õpetataks oskusi, mida igapäevaelus võib vaja minna. Autojuhtimist, esmaabi, tulekahju kustutamist, täisväärtusliku toidu valmistamist laialdaselt kättesaadavast tavalisest toorainest jne … Meie üha linnastuvas ühiskonnas õpitaks müttama metsas, soos ja nurmedel … Parmuhammustus ei vaja seejärel arsti väljakutset. Hellikutest noormehed mehistuksid, beibestunud neiud muutuksid perekõlbulikemaks. Noorte enesekindlus kasvaks. Uusi sõpru tuntakse ära ühistes raskustes, Facebooki suhtlus võib sõpruseks lahjaks jääda.

Nooremalt kaitseväkke?

Kaitseväereformist oleks ilmselt kasu poiste koolist väljalanguse leevendamisel. Sageli on selle põhjus järsuvõitu loomus, mis erinevalt tavakoolist võib lahingutegevuses hoopis kasuks tulla. Vanemate loal võetakse poisid Briti armeeteenistusse juba siis, kui nad on 15 aastat ja 7 kuud vanad. Värbamistingimustes on otse öeldud, et seadusega pahuksis olek armeeteenistust otseselt ei takista. Pigem pakutakse sõjaväeteenistusega poistele (tüdrukutele) elus uue alguse võimalust. Sõjaväeteenistuse jooksul jätkatakse poolelijäänud haridusteed, omandatakse sõjaväelisi ja tsiviilerialasid. Teenistuses ollakse sageli üle kümne aasta. Pärast erruminekut on üldjuhul tegemist tööjõuturul nõutud, asja- ja kohusetundlike töötajatega ning kindla sissetulekuga pereisadega. Meil on brittidest eeskuju võtta. Alaliste sõjaväeteenistuse lühendamise püüete asemel tuleb osa noormeeste puhul mõelda hoopis selle pikendamisele.

SAMAL TEEMAL

• Kristo Pals, „See võiks olla sõjalise korraldusega kool”, ÕpL 19.09.2014


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!