Kool, kus peetakse lugu distsipliinist

1. mail asutatud Eesti merekoolis algavad koolipäevad rivistusega ja oktoobrist alates hakatakse kandma ka vormiriietust.

Meie kooli vundament on kord ja distsipliin, ütleb direktor Tarmo Sööt. „Esimesest koolipäevast alates õpetame noortele kellatundmist, meremehena käitumist. Koolipäevad algavad rivistusega. Oktoobrist saavad esimese kursuse õpilased endale koolivormi. Kui õpetaja klassi tuleb, siis tõustakse püsti ega võeta seda ahistamisena. Meremeestel käibki see nii, et kui kapten tuleb ruumi, siis esimene, kes teda märkab, annab korralduse kõigil püsti tõusta, ja tõustakse ka. Laevapraktikale minnes võtab õpilane endale konkreetsed kohustused ja kui ta neid ei täida, siis võib juhtuda, et meremeheks õppimisega tuleb hüvasti jätta.”

Õppekava on merekoolis samuti rangemalt paika pandud kui tavalises kutsekoolis, sest õppetööd korraldatakse siin vastavalt ülemaailmsele merendusstandardile ja nii on see olnud juba aastakümneid. Kool teeb oma õppekavad valmis ja siis kontrollib veeteede amet punkt punkti haaval üle, kas kõik vastab ülemaailmsele merendusstandardile. Isetegevus on välistatud.

See standard on väga põhjalik. Näiteks tulevane laevajuht või -mehaanik peab tegema oma laevapraktikate ajal kõigi laeval töötavate inimeste töid. Algul on ta tavamadrus, siis vahimadrus jne. „Kuid merendus eeldabki karmimat lähenemist, seal ei saa jätta midagi juhuse hooleks,” nendib direktor.

Tarmo Sööt on märganud, et noortele distsipliin meeldib. See meeldib ka lapsevanematele, kes just tavalisest rangema korra pärast on soovitanud oma lapsel merekooli astuda. Vastuvõtuvestlusel muidugi uuritakse, kas merekool on ka noormehe enda huvi, mitte ainult tema ema või isa soov.

Direktor nendib, et talle endalegi on distsipliin meele järele. Ta lõpetas 1989. aastal Leningradi Frunze-nimelise kõrgema sõjamerekooli insener-hüdrograafina (tegeleb meresõidu ohutuse tagamisega). Talle tähendas see kool viis ja pool aastat ranget režiimi, nagu õppurid ise ütlesid. Aga asjad olid ikkagi väga paigas ja õpiti korralikult: kolme ja viie vahe oli selles koolis väike ehk lävend väga kõrge.

Tarmo Sööt leiab, et ideaalis võiks Eesti merekoolilgi olla oma linnak, kus õppehoone, spordisaal, töökojad, söökla ja kõik muu oleksid koos ning õpilasel ei oleks vaja terve nädala jooksul linnakust välja tulla. Kindlasti oleksid seda tüüpi merekooliga rahul need lapsevanemad, kelle 15−16-aastane poeg on tulnud pealinna õppima väiksest maakohast.

Kuna nüüd räägitakse riigikaitsegümnaasiumist, lisab Sööt, et omaette kampusega merekoolis on kerge sisse viia ka sõjalist eelõpet, mis 15−16-aastastele noormeestele samuti sobib. Osa oma merepraktikast saaksid nad teha siis sõjalaevadel. Eesti merevägigi vajab ju motiveeritud laevaohvitsere.

Kas akadeemia rüpes ei olnud parem?

„Ei saa öelda, et mereakadeemia kutseõppeosakonnana oleks õpilastel halvem olnud,” tõdeb Tarmo Sööt. Paraku just siis, kui kutseõppeosakond sai õige töörütmi kätte, liideti mereakadeemia tehnikaülikooliga ja kuna ülikool ei tohi kutseõpet anda, võeti ette sundkäik ja muudeti merekool iseseisvaks kutseõppeasutuseks. Ja nii asutatigi 1. mail 2014 Eesti merekool, mis on tänaseks pool aastat vana.

Tarmo Sööt märgib, et uuel Eesti merekoolil läheb hästi, sest koostöö mereakadeemiaga pole katkenud, vaid jätkub. Merekoolis õpetavad akadeemia õppejõud ja merekooli enda õpetajad võtavad üksteist kui võrdseid partnereid, tuntakse end ühtse laevameeskonnana. „Õpetajaid on kokku 30 ja see on just paraja suurusega meeskond,” ütleb Sööt.

Merekooli tulevased laevaohvitserid loengul purjelaeva Krusenstern muuseumiklassis. Fotod: Eesti merekooli arhiiv

Uus merekool asub TTÜ kolledži Eesti mereakadeemia hoovimajas Kopli poolsaarel, mis näitab samuti häid suhteid. Õpilasi on 230, aga väiksesse hoovimajja mahutakse siiski vabalt ära tänu sellele, et 30−40 õpilast on pidevalt laevapraktikal merel. Hoovimaja on väga korralikult remonditud. „Merekooli omaaegne õppehoone Lasnamäel (Mustakivi 25) ja praegune maja Koplis on nagu öö ja päev,” ütleb direktor.

Ka laevafirma Tallinkiga jätkub uuel merekoolil koostöö probleemideta. Tallinki kogenud meremehed on tulnud vahel isegi omal algatusel küsima, kas neid õpetajana vaja ei lähe. Nad õpetavad missioonitundest ja oma põhitöö kõrvalt, sest õpetamine on mitu korda odavam kui meremehetöö.

„Kui mõelda, mis kõik oleks saanud uue merekooli rajamisel valesti minna, siis on läinud kõik isegi väga hästi,” kinnitab direktor Sööt. Oma kampusega merekool jääb aga järgmiseks unistuseks.

Kutsekoolis on väljundipõhine õpe

Tarmo Sööt märgib, et väljundipõhisus pole neile uudis, sest merenduse maailmastandardiga on väljundipõhise õppe nõuded merekooli jaoks ammu paika pandud. Tänu sellele sai hakata merekooli tänavu vastu võetud esimene kursus õppima kohe väljundipõhiste õppekavade järgi, samal ajal kui teistele Eesti kutsekoolidele on antud veel natuke mõtlemisaega. Teine-kolmas-neljas kursus jätkab merekoolis siiski varasema, kutseõppeosakonna aegsete õppekavade järgi, mis on aga sisuliselt samuti väljundipõhised.

Samas on merekoolil veel mõningaid võimalusi õppeainete paremini lõimimiseks, leiab Sööt. Näiteks navigatsiooni alus on matemaatika ja nii arutavad navigatsiooni- ning matemaatikaõpetaja omavahel põhjalikumalt läbi, mis teemasid ja kuidas kumbki õpetab, et üks toetaks teist. „Pisikese remondi kohti leidub, sest kõiki üldaineid saab merenduse erialaainetega praegusest mõnevõrra tihedamalt siduda,” märgib Sööt. See eeldab tugevat meeskonnatunnet ja arusaamist, et eesmärk ei ole õpetajate elu keeruliseks teha, vaid tulevastele laevaohvitseridele võimalikult head haridust anda.

—

Merekooli nimemuutused

• 1920 Puidutööstuse Õppetöökoda
• 1924 Riigi Puu- ja Rauatöökool
• 1926 Riigi Tööstuskool
• 1944 Tööstuskool nr 1
• 1957 Tallinna Tehnikakool nr 1
• 1962 Linnakutsekool nr 1
• 1968 Tallinna Kutsekeskkool nr 1
• 1992 Eesti Mere­haridus­­keskuse Ametikool
• 1999 Eesti Mereakadeemia Ametikool
• 2001 Eesti Mereakadeemia Merekool
• 2012 Eesti Mereakadeemia kutseõppeosakond
• 2014 1. mail asutati kutseõppeasutus Eesti Merekool

—

Merekoolis õpetatavad erialad

• 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimees
• 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaanik
• Siseveelaeva laevajuht
• Vanemmadrus
• Vanemmotorist
• Laevaelektrik