Koolist väljalangemise põhjused on kõigis maades sarnased

3. okt. 2014 Diana Šanina Narva Kesklinna gümnaasiumi projekti koordinaator - Koolist väljalangemise põhjused on kõigis maades sarnased kommenteerimine on välja lülitatud

Narva Kesklinna gümnaasium võõrustas kevadel Comeniuse projekti „Décrochage scolaire” („Eraldumine koolist”) osalejaid. Järgmine kohtumine toimub juba oktoobris Belgias.

Tänavu kevadel olid Narvas koos täiskasvanud ja noored Belgiast, Hispaaniast, Luksemburgist, Prantsus­maalt ja Eestist. Mõtlesime, kuidas teha nii, et õpilased ei lahkuks koolist. Eurostati 2013. aasta andmetel on 12,8 protsendil Euroopa Liidu noortest vanuses 18−24 alg- või põhiharidus, kuid nad ei õpi kuskil edasi. Hispaanias moodustab selliste noorte osakaal 24,9%. Eestis on need näitajad isegi natuke paremad Euroopa keskmisest – 10,5%, meid võib võrrelda Prantsusmaa ja Belgiaga, kuid meil on, mida õppida Luksemburgilt (8,1%). Kuni täiskasvanud töötlesid viies riigis (kokku 8000 õpilast) tehtud sotsiaalse küsitluse andmeid, et selgitada välja õpilaste ebaedu põhjused ja töötada olukorra parandamiseks välja strateegia, valmistusid noored Comeniuse projektis osalejad konverentsiks, mis toimus külaliste viimasel koosviibimise päeval Narvas.

Mis üllatas?

Küsitluse tulemused olid meie jaoks natuke ootamatud. Koolist väljalangemise põhjused on sarnased kõikides maades. Põhjusteks on lastevanemate tähelepanematus või mõistmatus, ettearvamatu olukord koolis (konflikt pedagoogi või klassikaaslastega), rasked sotsiaalsed tingimused, õpilase taju või temperamendi iseärasused. Purustati ka mõned stereotüübid. Näiteks pole meie lapsed nii arglikud, kui arvatakse. Vastavalt sellele uuringule on 70 protsendil hispaania ja prantsuse koolilastest suuri raskusi avaliku esinemisega, samal ajal tekitab tahvli ees vastamine stressi vaid pooltel eesti lastel. Kuna meie partnerid-pedagoogid puutuvad õpetades iga päev kokku immigrantidest perekondadega, on ka võõrkeeles õppimise raskused neile hästi tuttavad. See on üks põhjus, mis sunnib Ida-Virumaal vene keelt kõnelevaid õpilasi tundidest puuduma või koolist lahkuma.

Meile tundus, et kõige raskem on selles mõttes Luksemburgi koolilastel, kes alustavad õppimist prantsuse keeles, keskastmes jätkavad sellise võtmeaine nagu matemaatika õppimist saksa keeles ja on kohustatud kooli lõpuks valdama ka kolmandat riigikeelt – letseburgi keelt.

Takistuseks teadmiste omandamisel võib osutuda füüsiline puue ja siinkohal võib partnerkoole tõesti kadestada. Meie oleme sunnitud invaliididest koolilaste vastuvõtmisest ära ütlema, kuna meie koolil puudub materiaalne baas (näiteks lift), et tagada sellistele lastele normaalne õpikeskkond. Kahjuks ei suuda kool füüsiliste arengupuuetega laste invasiivse õpetamise probleemi linna- ja riigivõimu abita lahendada.

Võib-olla tasub meil võtta üle Belgia kogemus, kus kooliõpilaste puudumiste profülaktikaks tehakse tihedat koostööd politseiga. Politseinikul on õigus koolitundide ajal tänaval kohatud laps peatada ja kontrollida, kas tal on koolist puudumiseks põhjus. Selleks on koolipäevikus spetsiaalsed kollased leheküljed. Huvitavaks osutus ka fakt, et Hispaanias saavad puuduvate laste vanemad lühisõnumeid, kuid vastupidiselt meie Popipatrullile täiesti tasuta.

Meie kogemus

Koolist väljalangemise ennetussüsteem töötab meie koolis siiski küllaltki tulemuslikult. 2013/2014. õppeaastal oli meil 102 erivajadusega õpilast eripedagoogide, aineõpetajate ja kooli juhtkonna pideva tähelepanu all. Need on õpilased, kellel esineb raskusi kohanemisega, kes vajavad logopeedilist abi ja omavad spetsiaalseid meditsiinilisi soovitusi. Selliste laste huvi õppimise vastu oli toetatud eri õpivormide ja lähenemisega: individuaalõpe ja diferentseeritud hindamine, koduõpe ja individuaalsete õppekavade rakendamine, spetsialistide konsultatsioonid lastele ja nende vanematele.

Tänu eripedagoogide, logopeedi, psühholoogi, klassijuhatajate, kooli juhtkonna ja vanemate koostööle on märgatavalt vähenenud põhihariduseta jäänud laste arv. Meie kool teeb tihedat koostööd psühhosotsiaalse toe keskusega Lapsele Oma Kodu. Vastavalt nende statistikale oli 2000. aastal Narvas selliseid lapsi 143, 2003. aastal umbes 70, viimastel aastatel pole põhihariduse tunnistust saanud vaid 4−6 noorukit.

Projekti Narvas veedetud kolme päeva möödudes tundus, justkui oleksime töötanud koos vähemalt nädal aega. Neljast meistriklassist jäi osalejatele kõige rohkem meelde logoga T-särkide valmistamine. Lõunamaalastele omase temperamendiga osalesid külalised meie kostümeeritud etendustes Narva kindluses. Külalised kadestasid meie kutseõppekeskuse tehnilist varustatust ja Narva kolledži õpitingimusi.

Projektipäevad lõppesid mitmekeelse räpp-stiilis flashmob’iga, mille jaoks olid muusika ning sõnad kirjutanud projektis osalejad ise, ja mänguga mere ääres, kus kaks rahvusvahelist „punaste” ja „roheliste” võistkonda otsisid tundidest poppi tegevaid õpilasi, ületades nende teele paigutatud raskusi. Projekti ettevalmistamise käigus tegid meie gümnaasiumiõpilased lühifilmi õpilase raskest elust prantsuse kirjaniku Anna Gavalda jutustuse „35 kilo lootust” motiividel. Hoolimata tõlkimisraskustest ja etteaimamatust ilmast said mitte ainult projektis vahetult osalenud, vaid terve kooli õpilased lisastiimuli õppida ja osaleda aktiivselt koolielus.