Kuidas kasvada kogukonnakooliks?
Neljas Tartu koolis otsitakse ideid, kuidas paremini kaasata kogukonda – lapsevanemaid, vilistlasi ja linnaosaseltse − kooli arendusse ja tegevusse. Mõttetalgute sari käivitus 14. oktoobril Mart Reiniku koolis ja jätkub pärast koolivaheaega Kesklinna, Forseliuse ja Karlova koolis.
Esimene vasikas ei läinud aia taha – Reiniku kooli saabus õhtul pärast päevatööd üle 60 inimese, enam-vähem pooleks lapsevanemaid ja õpetajaid (ka teistest koolidest), sekka teisi kogukonnaliikmeid. Seltskond jagunes töörühmadesse ning sai lapsevanemalt ja talgujuhilt Kristi Terepilt ülesande panna kirja ootused koolile ning oma roll ootuste täideviimisel. Rühmatöödest kõlama jäänud mõtted mahtusid laias laastus nelja märksõna alla: koostöö, keskkond, identiteet, infovahetus. Järgmisena analüüsivad kool ja kogukonna esindajad ideid, et koos otsustada edasiste sammude üle. Enne seda pakume aga „sorteerimata” valiku mõtteist.
Ühine veregrupp
• Kool ja lapsevanem peavad olema samast veregrupist, peab olema ühine soov raskusi ületada.
• Tahame saada koolist turvatunde, et lapsest kasvab tark, julge, õpihimuline kodanik.
• Õpetaja peaks vanemaid algusest peale kaasa tõmbama, klassi juures võiks tegutseda vanematekogu, kes toetab õpetajat. Klassikoosolek võiks olla selline, et lapsevanemad hakkavad omavahel suhtlema ja saavad lähemalt tuttavaks. Senisest enam peaks vanemaid kaasama ühiste klassiõhtute, kinoskäikude jm kaudu, et nad tunneksid oma lapse sõpru ja nende vanemaid. Side kooliga võiks säilida ka vanemates klassides.
• Tasub anda vanematele ka head tagasisidet, mitte ainult probleemide korral. Tuleb õpetada vanemaid koolis käima ka siis, kui pole muresid.
• Võib korraldada laatu, kus vanemad ostavad laste valmistatud tooteid, samuti talgupäevi, kus vanemad ja lapsed ühiselt midagi kasulikku teevad. Näiteks midagi sellist, milleks koolil napib raha: värvivad seinu, õmblevad patju istumisnurkadesse jms.
• Lahtiste uste päev võiks kesta terve nädala, et sinna jõuaks rohkem vanemaid.
• Huviringide läbiviijaiks võiks kutsuda ka lapsevanemaid.
• Mänguväljak võiks olla praegusest parem, lähedal asuv park koolile tagasi!
• Vahetunni veetmine on tähtis – aktiivne tegevus siseruumides ja õues, aga ka vaiksed nurgad omaette olekuks, kus oleksid istumispadjad ja diivanid.
• Oluline on soe õhkkond koolis, kus suured ja väiksed saavad hästi läbi. Vanemaid õpilasi võiks suunata väiksemate juurde midagi õpetama.
• 1. klassist peale tuleb luua oma kooli tunnet ja ühiseid väärtusi, et tuntaks: oleme meeskond. Kaasa aitab kooli sümboolikaga esemete loomine ja kandmine.
• Koolis on liiga palju hindamist, loovainetes ei peaks hindeid panema!
• Probleemide korral ei tohi tekkida ringkaitset. Nende lahendamisse tuleb kaasata kolm osapoolt: vanem, õpetaja, laps.
• Kas vajame revolutsiooni? Tasakaal on õrn. Usaldage rohkem õpetajaid, andestage vahel.
• Alati on neid, kellele mõni asi ei meeldi. Kui hea algatus ei saa kohe juuri alla, tuleb leida jõudu jätkata.
Tulukese valgel
Direktor Enn Ööpik oli arutelu lõpus rõõmus ja arvas, et mitmest ideest − näiteks kooli sümboolika kasutuselevõtt − saab kohe kinni haarata.
Kogukondade kaasamine koolide tegevusse leiab aset Tartu linnavalitsuse algatatud projekti „Tõenduspõhine uus lähenemine − uus koolikultuur Eestis” (TULUKE) raames. Projekti rahastatakse Euroopa majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored” taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis”.
Programmi viivad üheskoos ellu haridus- ja teadusministeerium, justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium, rakendusüksus on Eesti noorsootöö keskus.
Linnavalitsuse ja nelja kooli partnerid on kaks linnaosaseltsi: Karlova ja Supilinna selts.
Kogukonna ja koolide lähendamise üks taganttõukaja on Aune Valk Karlova seltsist, kes seisis hiljuti valiku ees, kuhu kooli oma laps panna. Juteldes teiste lapsevanematega, jõudis ta järeldusele, et emad-isad koos teiste kogukonnaliikmetega peavad koolielus senisest rohkem osalema. Valgu sõnul ei suuda vanem ega õpetaja üksi seda, mida suudetakse koos. Pooleteise aasta jooksul, mis projekt veel kestab, saabki koolides lahendusi leida, katsetada ja väljamõeldut levitada.