Kuidas saada rikkaks VIII: Ühisrahastuse abil investeerimine

Ühisrahastus (ingl crowd­funding) on kogu maailmas järjest enam populaarsust koguv viis rahastada projekte, saada laenu ja koguda investeeringuid. Täna vaatame, kuidas ühisrahastusel põhinevaid platvorme kasutada investeerimiseks.

Laias laastus võib jagada ühisrahastusega tegelevad ettevõtted kolmeks.

Eri (kultuuri)projektidele rahastust taotlevad keskkonnad, mis on suuremal või vähemal määral kopeeritud USA ühisrahastuskeskkonnast KickStarter. Eestis näiteks 2012. aastast tegutsev „Hooandja”. Tavaliselt projekti investor rahalist kasu ei saa, küll aga muid soodustusi (näiteks autogrammiga raamatu, plaadi või tasuta piletid rahastatud teatrietendusele). Samas on tegemist hea võimalusega leida rahastust oma heale ideele.

Kinnisvaraprojektide rahastamiseks mõeldud keskkonnad. Maa­ilmas on tuntumad näiteks Fund­­rise ja MainStreet, Eestis Crowd­Estate.eu ja EstateGuru.eu. Nende keskkondade kaudu on võimalik investeerida näiteks kortermajade arendusse või hüpoteeklaenudesse alates 50–100 eurost.

Laenuvahenduskeskkonnad ehk kogukondlik laenamine (ingl peer-to-peer lending). Maailmas enim tuntud Lending Club, Prosper ja Zopa, Eestis Bondora, Omaraha ja MoneyZen, ettevõtetele mõeldud laenude jaoks ka Investly. Need keskkonnad viivad omavahel kokku raha laenajad ja laenuandjad, võimaldades nii madalamaid intresse ja kõrgemaid tootlusi.

Alustava investori jaoks on ühisrahastusel põhinevad lahendused väga sobivad – alustada saab väikeste summadega, väga palju teadmisi pole vaja ja riski saab hajutada paljude investeeringute vahel. Lisaks tegeleb juriidilise poole ja maksmata laenude tagasi saamisega laenukeskkond ise. Samas on mahud piisavalt väikesed, nii et ei tule konkureerida pensionifondide ja suurinvestoritega.

Eestis on kõige populaarsem ühisrahastust kasutav internetikeskkond ilma tagatiseta väikelaene väljastav Bondora – alates 2009. aasta algusest on laene väljastatud juba enam kui 24 miljoni euro väärtuses (keskmine laenusumma veidi üle 2200 euro). Investoritele on selle aja jooksul makstud intressideks enam kui 3,5 miljonit eurot. Pankadega võrreldes on tegemist muidugi mikroskoopiliste numbritega, kuid kasv on olnud kiire. Bondora kodulehe andmetel on nende investorite keskmine aastatootlus 21,25% ehk oluliselt kõrgem kui hoiuse intress või aktsiate dividenditootlus. Muidugi tuleb siinkohal arvestada, et kui majanduses peaksid tulema rasked ajad, siis kasvab ka mahakantud laenude osatähtsus ja investorite tootlus langeb.

Tagatiseta kiirlaenudesse investeerimisel tuleb sageli esile eetiline aspekt. Kas on ikka õige anda inimestele laenu, teades, et mingi osa nendest ei suuda seda tagasi maksta ja võib sattuda aastateks raskustesse. Õnneks on Bondoras (ja enamikus teistes laenukeskkondades) võimalik laenu anda väga selektiivselt – näiteks ainult kõrgeima krediidiskoori ja suurema palgaga inimestele. Lisaks on väga paljude laenajate jaoks ühisrahastusel põhinevate laenuportaalide abil võimalik juba võetud kiirlaenudest vabaneda – on suur vahe, kas maksad aastas intressi 21% või 80–120%. Ja võiks ju loota, et vähemalt mingi osa laenajatest avastab portaali kasutades, et saab tegutseda ka investorina ja hoopis ise intressitulu teenida.

Kinnisvara arendusprojektid on üldjuhul olnud suurinvestorite pärusmaa – alla 100 000-eurose summaga sind kusagil jutule ei võetud. Kuni 2014. aasta kevadel alustas tegevust CrowdEstate.eu. Praeguseks on ettevõte edukalt rahastanud kaht kortermajade arendusprojekti ja kümnetel väikeinvestoritel oli võimalik selles osaleda. Loomulikult on kinnisvara arendus kõrgema riskiga ja kuna kasutatakse ka laenuraha, on teoreetiliselt võimalik kogu investeeritud rahast ilma jääda. Lisaks on investeering ebalikviidne ja sellest on keerukas väljuda. Samas on aga võimalik teenida ka 20–30% aastatootlust. Tulevikus on CrowdEstate’il plaanis pakkuda võimalust investeerida ka pikaajalistesse üüriprojektidesse.

Ühisrahastuse peamine riskikoht on praegu seadusandlus, õigemini selle puudumine. Tegemist on n-ö halli alaga ja portaalide tegevust ei kontrolli tänapäeval keegi. Seega tuleb investoril loota keskkondade eneseregulatsiooni ja hajutamise peale. Mitmes riigis (näiteks Prantsusmaa) on aga juba ühisrahastust puudutav seadusandlus vastu võetud ja jõustunud. Peamiselt reguleeritakse investeerimiseks kogutavate summade suurust ja ettevõtete järelevalvet.

Kokkuvõttes tasub ennast ühisrahastamise pakutavate investeerimisvõimalustega kurssi viia, sest nende populaarsus muudkui kasvab. Minu sõbra kaheksa-aastane poeg on juba mitu aastat oma taskuraha Bondora ja Omaraha kaudu investeerinud ja peab ennast lausa väikest viisi pankuriks. Enne laenu andmist uurib ta inimeste makseajalugu, nende palgaandmeid ja igakuiseid kulutusi. Nii et kallis majandusõpetaja, varsti võib juhtuda, et saad klassist küsimuse, kas investeerida Bondoras pigem käsitsi või isepakkuja abil.