Kuidas vormitakse meistreid?

10. okt. 2014 Liina Liiv SA Innove kommunikatsioonispetsialist - 1 Kommentaar

2.–5. oktoobrini toimusid Prantsusmaal Lille’i linnas Euroopa kutse­meistri­võistlused „EuroSkills 2014”.

Eestlased tõid Lille’ist koju kuldmedali veebidisainis ning pronksmedali veebi- ja graafilise disaini meeskonnatööna. Lisaks teeniti meisterlikkuse medalid koka, ehitusviimistluse, restoraniteenindaja ja plaatija erialal. Eesti jäi üldarvestuses 13. kohale. Võistlustel osales rohkem kui nelisada õpilast 25 riigist – nende seas ka meie 14 vaprat noort meistrit.

Enne suurvõistlust „EuroSkills 2014” jagasid oma mõtteid juhendamisest ja võistlemistest koka eriala ekspert Kristi Tiido Tallinna teeninduskoolist, ehitusviimistluse eriala ekspert Terje Jaksen Tallinna ehituskoolist ja infotehnoloogia eriala ekspert Toivo Pärnpuu Tallinna polütehnikumist.

Kuidas nägi välja EuroSkillsiks ettevalmistumine?

Kristi Tiido (pildil): Kokkade EuroSkillsiks valmistumine algas juba 7–8 kuud enne võistlust, kui riikliku noorkokkade võistluse esikolmikule tehti ettepanek esindada Eestit rahvusvahelistel võistlustel. Selleks anti noortele eelnevalt harjutusülesanne ning valikvõistlustel valiti välja kaks, kes hakkasid treenima juba EuroSkillsi testprojekti ehk võistlusülesande järgi. Edasi toimusid treeningud, mille käigus hinnatakse võistlejate arengut, ning lõpuks selgub parim, kes saab minna suurvõistlusele. Võistlus on üsna keeruline, sest võistlusülesandes on kirjas, mida peab kokk tegema, aga tooraine selgub alles kohapeal.

Toivo Pärnpuu: Infotehnoloogi­del koosnes EuroSkillsi ettevalmistusprotsess arvukatest treeninglaagritest nii Eestis kui ka välismaal. Seal tuli välja ehitada võistlusülesandega sarnanevat IT taristulahendust. Lahendus koosnes kolmest komponendist: vabavaral, Microsofti tarkvaral ja Cisco seadmetel põhinevatest lahendusest.

Terje Jaksen: Kui oli selgunud, kes ehitajatest võistlustele läheb, vaatasime võistlejaga koos läbi tema tugevad ja nõrgad küljed ning hakkasime seejärel nõrgemaid külgi treenima. Kuna minu juhendatav ei tundnud ennast kindlalt tapeetimises, tegime seda moodulit palju kordi läbi. Kui saime kätte võistlusjuhendi, algas töö konkreetse juhendi järgi. Kuigi alati tuleb valmis olla, et lõplik ülesanne võib muutuda kuni 30%.

Kui kaua kestis ettevalmistus suurvõistluseks?

11-5 Terje Jaksen _ĄpetajaTerje Jaksen (pildil): Aktiivne treening­periood algas ehitajatel umbes kuus kuud enne võistlusi, mille jooksul lihvisime oma oskusi. Intensiivsed treeningud kestsid nädala, aga oli ka üksikuid harjutuspäevi, kus lihvisime konkreetset tehnikat. Praktika näitab, et harjutades õpime ja areneme koos võistlejaga ning igal aastal leian minagi midagi uut ja üllatavat.

Kristi Tiido: Intensiivne treeningperiood kestab kokkadel pea pool aastat. Tegime treeningpäevi kahepäevaste tsüklitena, et saaksime harjutada võistlusülesannete mooduleid. Kuna koka eriala võistlustel on oluline koostöö restoraniteenindajaga, tuli ka seda harjutada. Nii kujuneski välja, et mõned harjutuspäevad olid ainult kokale ning teised koos teenindajaga. Aastaid on meil olnud väga hea koostöö Soome kolleegidega ning igal aastal oleme püüdnud korraldada treeninglaagreid nii Eestis kui ka Soomes. Sel aastal liitusid meiega ka lätlased.

Toivo Pärnpuu: Esimesed treeninglaagrid olid infotehnoloogidel 2014. aasta veebruaris. Sarnaselt koka erialaga olid ka meil ühised treeningud soomlastega, millest oli väga palju abi.

Kui palju väljaspool kohustuslikke ainetunde õpiti ja harjutati?

11-4 Toivo P_żrnpuu _ĄpetajaToivo Pärnpuu (pildil): Kuna infotehnoloogid, kes ettevalmistustel osalesid, olid kõik eri õppeasutustest, toimusid EuroSkillsi treeningud suures osas nädalavahetustel kooli- ja töövälisel ajal. Kindlasti annab koolis õpetatu võistlejatele vajaliku tausta, kuid ainult sellest ei piisa. Pealegi on tüüpülesanded vaja mitu korda läbi lahendada ning kontrollida oma loodud lahenduse toimivust.

Kristi Tiido: Kokkadel käib harjutamine enamasti ikka väljaspool kohustuslikke ainetunde, kuna võistlustel osalemine on võistleja vabast tahtest ja ajast. Kõige mahukamad olid ühistreeningud koos Soome ja Läti võistlejatega, siis tegime võimalikult palju ülesandeid läbi ja vahel kestsid treeningud pea 12 tundi järjest.

Terje Jaksen: Kuigi koolis õpitakse sama eriala, millel võisteldakse, on võistlustel nõudmised teistsugused, näiteks ehitajalt oodatakse joonestamise ja joonise suurendamise oskust. Sel juhul ei piisa koolitundidest ja appi peavad tulema õhtud. Iga vaba hetk kulub harjutamisele. Kuid ei tohi unustada, et iga võistleja vajab ka puhkust, püüame jaotada oma vaba aja mõistlikult treeninguteks ja puhkuseks.

Mis on edu pant?

Kristi Tiido: Väga oluline on võistluste puhul võistleja enda initsiatiiv ning valmisolek panustada oma vaba aega treeningutele.

Toivo Pärnpuu: Arvan samuti, et ettevalmistuse juures lasub suur vastutus võistlejatel, kes peavad enda erialaoskusi pidevalt täiendama ja lihvima. Tähtsat rolli mängib ka rahulik meel ning võistlusülesande tähelepanelik lugemine.

Terje Jaksen: Edu alus on soov teha kõvasti tööd ja midagi saavutada. Nii mina kui ka minu juhendatav oleme panustanud palju energiat ning andsime endast parima.

Eesti koondis EuroSkillsil

  • floristid Moonika Tohvri ja Merlin Vaher (Räpina aianduskool)
  • veebidisainer Silver Mähar (Tartu kutsehariduskeskus)
  • graafiline disainer Martin Siilak (Kuressaare ametikool)
  • mehhatroonikud Roland Roman Puiestik ja Johan Arus (Tallinna tööstushariduskeskus)
  • plaatija Taimo Avloi (Kehtna majandus- ja tehnoloogiakool)
  • kokk Merit Martin (Tallinna teeninduskool)
  • restoraniteenindaja Diana Tšistjakova (Eesti hotelli- ja turismikõrgkool)
  • IT-meeskond Tauri Toel (Tallinna polütehnikum), Tanel Peep (Viljandi kutseõppekeskus), Tiina Ollemaa (IT-kolledž)
  • ehitusviimistleja Elsa Pärna (Tallinna ehituskool)
  • trükkal Gristel Jaanus (Tallinna polütehnikum)

Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kuidas vormitakse meistreid?”

  1. endine õpilane ütleb:

    Milline on meistrite vormimise finansiline tagamine?

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!