Lasteaiaõpetaja staatus Eestis on sama madal kui ta palk

24. okt. 2014 Ülle Tõnumaa Lasteaed.net toimetaja - 8 kommentaari

Tean ühes väikeses Eesti linnas väga pühendunud keskealist lasteaednikku. Ta on seda ametit pidanud pikki aastaid. Ikka uusi ideid otsides, vana ja äraproovitut täiendades, koos lastega voltides ja meisterdades on ta ise sama rõõmus kui laps, kui taas miski õnnestub.

Ta kasutab lasteaiaelu rikastamiseks Montessori ja Waldorfi pedagoogika elemente. Ta innustab arglikke lapsi näitemängus osalema, ilma et laps enne üldse aru saaks, kui ta juba mängus tegelane on. „Kolme põrsakest” mängides tegi õpetaja kätega katla, kuhu näpunukk-hunt sisse pidi kukkuma. Siis tuligi arglik laps ka näitemängu vaatama ja ütles äkki: „Ma tahan katel olla!” Poiss pani käed kausiks kokku ja oligi katel olemas. See on hea algus. Ehk soovib sama poisike järgmisel korral olla Nahv-Nahv, kes kivist maja ehitas?

Viletsa palga kiuste, laste nimel

Tean ka noort õpetajat, kes lastele kõike mänguliselt õpetab, nii et tähed ja numbrid jäävad samuti mängides pähe. Ta meisterdab lastega pulganukke ja rütmipille. Õues ronib see õpetaja koos lastega redeli otsa. Vahel aitab mõne lapse puu otsagi, kuid valvab hoolega, et „linnupojake” alla ei kuku. Ta ei tee midagi laste eest ära. Lapsed augustavad ise oma töölehed ja panevad mappidesse. Ega see töö neile üle jõu käigi.

Tean õpetajat, kes tihti lastele stiilipäevi korraldab, muinasjutte jutustab, õmbleb koos lastega nukke, õpetab neile tikkimist ja kudumist, pudelite värvimist, mõtlemist, arutlemist, järelduste tegemist, iseendaga toime tulemist, oma tunnetega hakkama saamist …

Selliseid lasteaiaõpetajaid on Eestis palju ning viletsa palga kiuste tehakse ikka rohkem kui vaja, osatakse kasutada õppekava nii, et elu lasteaias on nii endale kui ka lastele huvitav. Mängu ja muinasjutu abiga sirgub laps nagu iseenesest. Talle tuleb anda aega vaadata ja mõelda, kogeda ja katsetada – kasvada.

Töö lasteaias on ütlemata oluline, sest lasteaiaõpetajast sõltub lapse edasine käekäik koolis. Kui laps läheb kooli enesekindlana ja kõrge enesehinnanguga, oleme oma töö hästi teinud. Lasteaias räägitud muinasjutt annab lapsele jõudu ka hiljem, kui ta murdeikka jõuab ja eluraskustega silmitsi seisma peab. Siis meenuvad lasteaias kuuldud julgustavad sõnad: „Naljatilk oled! Sa veel kahtled? Sina saad kõigega hakkama!”

Lasteaiaõpetaja peaks saama palka riigilt

Sellest hoolimata, et lasteaiaõpetajad valmistavad lapsi kooliks ette ja teevad rohkemgi, kui õppekava ette näeb, viiakse lapsed ikka eelkooli, kus neile antakse ette samad töölehed mis lasteaias. Vanemad arvavad, et kooli juures saab parema ettevalmistuse.

Lasteaiaõpetaja staatus on sama madal kui tema palk. Miks on igas linnas ja maakonnas lasteaiaõpetajatel erinev töötasu? Tööd teeme ju ühepalju. Tallinnas on palgad tõusnud ja seal saab lasteaiaõpetaja sama palju palka kui algklassiõpetaja. Suurt palgaerinevust teistes maakondades ja linnades ei oska aga kuidagi seletada. Kõik sõltub omavalitsusest. Nii saab mõni lasteaiaõpetaja kätte vaid 500, mõni 512, mõni 539 ja mõni 594 eurot, mõne vanemõpetaja arvele laekub palgana vaid 479 eurot. Kuidas seda mõista?

Lasteaiaõpetaja peaks saama palka riigilt. Tundub, et riik ei väärtusta lasteaiaõpetaja tööd, kui pole kehtestatud ühtset miinimumpalka ja omavalitsus otsustab, millise palgasummaga peab läbi saama.

Kõik lasteaiaõpetajad ei ela Tallinnas. Tallinn ei ole kogu Eesti. Korralikku palka väärivad aga kõik lasteaiaõpetajad. Ja me räägime ainult miinimumist. Kõigil meil on lapsed, vahel tahaksime ka teatris käia või uusi riideid osta. Kahe koha peal töötamine kurnab ära.

Prantsusmaal on kõrgeimad palgad arstidel ja õpetajatel, sest nende hoolde usaldatakse kõige kallim – tervis ja lapsed.

Kõik minu tuttavad lasteaiaõpetajad on särasilmsed ja pühendunud. Me räägime lastest, tööst, Reggio Emilia pedagoogikast, mis avab nii lapsele kui ka õpetajale täiesti uue maailma. Ega me palga pärast ju töötagi. Kuid elu peaks elamisväärne olema meil kõigil.


8 kommentaari teemale “Lasteaiaõpetaja staatus Eestis on sama madal kui ta palk”

  1. Monika Liiv ütleb:

    Kõik minu tuttavad lasteaiaõpetajad on särasilmsed ja pühendunud. Me räägime lastest, tööst, Reggio Emilia pedagoogikast, mis avab nii lapsele kui ka õpetajale täiesti uue maailma. Meie uus maailm on tasu- laste silmadest. Mis muu?

  2. Malle ütleb:

    Kõik minu tuttavad lasteaiaõpetajad on sisemiselt pettunud ja tüdinenud. Loomulikult ei näidata seda välja, sest tööd ja leiba vajavad kõik.Kasvõi sellistki.Ammu on kõik harjunud, et kellelegi ei lähe korda kuidas ta hakkama saab nende nõudmistega mida talle esitatakse.Kas tal on näiteks raha,et osta soojad riided lastega õues käimiseks või järgmiseks peoks pidulikud riided. Oma taskust maksame selle lasteaia toreduse kinni, andes palju rohkem kui me tagasi saame. Lisaks ka oma tervise.Jõudu edasi uhamiseks!

  3. Evelin Tamm ütleb:

    Lasteaiaõpetajate ja nende abide kesine palk on olulise tähtsusega teema. Mul on väga hea meel, et Õpetajate Leht lõpuks seda märkas. Aitäh Ülle Tõnumaale kirjutamast! Loodetavasti järgneb esimesele pääsukesele mitmekesine vastukaja ja leht võtab vaevaks teemat ka edaspidi kajastada. Lasteaedade majanduskriis ei saa enam edasi kesta, vastasel korral pole mõtet Eesti alushariduse kvaliteedist kõneldagi. Tallinna Kvaliteedi Auhind on omamoodi ajalooline naljanumber, mis samas teeb väga kurvaks. Lasteaiaõpetajatele soovin julgust struktuurseid valdkonda läbivaid probleeme järjekindlalt avalikkuse ette tuua, vastasel korral lahendusi ei tule. Kui lasteaiaõpetajad ise järjekindlalt edasi vaikivad, siis mingeid lahendamist vajavaid muresid justkui ei olekski olemas.

  4. Helina ütleb:

    Minu arvates pole peaaegu 500 eurone netopalk üldse väike. Praegu pean sellise palga tegemiseks kõvasti ületunde tegema ja ei ütleks üldse, et minu tööpanus oleks väiksem võrreldes õpetajatega.

  5. 31 a. lasteaias ütleb:

    Kas Helinal on ka vaja ennast pidevalt täiendada? Seda omast vabast ajast, sest töölt puudutud aeg tuleb asendajale tagasi teha. Omada kõrgharidust (ka õppelaenu maksta)? Olla kogu oma vahetuse (jah välja arvatud magamise aeg) tugeva müra sees, andes 99,9% tähelepanust 24 lapsele?
    Siin ei ole ju teiste ametite alavääristmisega tegeldud. Miks Helina seda teeb? Kes keelab ka oma erialale- tööle tähelepanu juhtida ja oma töökaaslaste eest seista, kirjutdes nagu seda on Ülle kirjutanud?
    Ma olen oma tööd teinud särasilmselt ja teen seda ikka veel, palgast olenemata. Olen ennast koolitanud oma rahakoti pealt ja püüan seda ka edaspidi teha, et ajaga kaasas käia ja uute pedagoogika suundadega tutvuda, et ainult lapsest lähtuda. Aga pensionile jäädes (sinna on palju aega veel, sest ma ei ole veel isegi 50 a.) hakkan saama üliväikest pensioni. Mis sellest, et ma kogu oma elu olen teinud päevast päeva tööd. Et ma olen saanud kutsehaiguse ja oma puhkuse ajal tegelen tervise taastamisega (õppeaasta keskel ei saa ju taastusravis käia). Ja ma saangi netos peaagu 500, tegelikult ikka kõvasti alla selle.
    Kas Helina teab, et meie lasteaias toimus alles hilujti õpetaja konkurss ja lasteaiaõpeajaks ei tahtnud saada enam keegi? Et meil on puudu logopeedid, sest palk on mujal palju kõrgem?
    Keegi ei halvusta teiste tööd, vaid tahetakse anda märku puudujääkidele. Austage ometi teisi inimesi!

  6. lasteaiaõpetaja ütleb:

    Ka mina ei ole oma palgaga rahul. Kohaliku omavalitsuse töötajate palgad ületavad selle kahekordselt. Samas väidetakse meile igal aastal, et omavalitsusel pole vahendeid meie palga tõstmiseks. Kui riik soovitab selle valdkonna palgatõusu, andku ka raha, selline on omavalitsuse suhtumine. Eriti õnnetus olukorras on õpetaja abid, kes saavad pea miinimumpalka ja töötavad iga päev kaheksa tundi.
    Kõik peaksid seisma inimväärse töötasu eest igas ametis, selle asemel et hõisata, kui vähesega nad suudavad ära elada. Oma pere arvelt.

  7. Malle ütleb:

    Olen Teiega täiesti nõus. Lisaks lasteaiaõpetajatele on olukord hull ka õpetajaabidega. Sellele tööle miinimumpalga eest pühendunud inimest on juba võimatu leida. Näis, millal meie riik hakkab ükskord märkama seda katastroofilist olukorda alushariduses ning hakkab sellega tõsiselt tegelema .Igatahes mina seda ei usu, et see kunagi toimuma saab. Kõik lasteaednikud töötavad vaikides ja elavad elu , mis on võrdväärne Aafrika riikide elatustasemega. Inimväärne elu see küll ei ole.

  8. Kylli ütleb:

    Ykskord vestlesin lapsevanemaga.Kysisin ja samas ise ka vastasin, et ei ole vist yhtegi elukutset,kus oleks kerge ja vastutus väike.Isa vastas mulle- on kyll:lasteaia6petaja töö.Lugesin teiste kommentaare ja leidsin, et t6esti selliseid kasvatajaid on palju,kes annavad oma panuse ja lapseliku kogemuse edasi, mida ta on kogemustega omandanud.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!